«Ruh pen til» kluby mýshelerining  Últtyq ghylym akademiyasyndaghy kenestik jazu men nyshandardy alyp tastau turaly 6 qarasha kýni jazghan shaghym hatyna (qaranyz: http://old.abai.kz/content/zhastardyn-talaby-sovettik-belgiler-men-zhazular-alynyp-tastalsyn)  13 qarasha kýni Bilim jәne ghylym ministri Baqytjan Júmaghúlovtan resmy jauap keldi. Resmy jauap ministrding jeke blogynda jariyalanypty (http://blogs.e.gov.kz/zhumagulov_b/questions/173400).

«Ministrding jauaby arqyly biylikting últtyq sayasatta naqty qanday pikirde ekenine, tәuelsizdik talaptaryna jete mәn bermeytindigen taghy bir mәrte kóz jetkizdik», - deydi klbu mýsheleri.

Ministr jastardyng talabyna oray qaytarghan jauabynda Últtyq ghylym akademiyasy ghimaraty ózining arhiytekturasymen eskertkish retinde memleket qamqorlyghyna alynghanyn , shetelde arhiytekturalyq eskertkishterding ózgertilmeytinin tilge tiyek ete kelip, úiym talabynyng orynsyz ekenin, Fransiya astanasy Parijde erteden salynghan «Úldar mektebi» nemese «Qyzdar mektebi» degen kóne jazudyng әli de saqtalghanyn aitady.

«Ruh pen til» kluby mýshelerining  Últtyq ghylym akademiyasyndaghy kenestik jazu men nyshandardy alyp tastau turaly 6 qarasha kýni jazghan shaghym hatyna (qaranyz: http://old.abai.kz/content/zhastardyn-talaby-sovettik-belgiler-men-zhazular-alynyp-tastalsyn)  13 qarasha kýni Bilim jәne ghylym ministri Baqytjan Júmaghúlovtan resmy jauap keldi. Resmy jauap ministrding jeke blogynda jariyalanypty (http://blogs.e.gov.kz/zhumagulov_b/questions/173400).

«Ministrding jauaby arqyly biylikting últtyq sayasatta naqty qanday pikirde ekenine, tәuelsizdik talaptaryna jete mәn bermeytindigen taghy bir mәrte kóz jetkizdik», - deydi klbu mýsheleri.

Ministr jastardyng talabyna oray qaytarghan jauabynda Últtyq ghylym akademiyasy ghimaraty ózining arhiytekturasymen eskertkish retinde memleket qamqorlyghyna alynghanyn , shetelde arhiytekturalyq eskertkishterding ózgertilmeytinin tilge tiyek ete kelip, úiym talabynyng orynsyz ekenin, Fransiya astanasy Parijde erteden salynghan «Úldar mektebi» nemese «Qyzdar mektebi» degen kóne jazudyng әli de saqtalghanyn aitady.

Ministrding búl әujine tang qalghan jastar jaghy: «Álgi mektepterden  Fransiya Qazaqstan siyaqty zorlyq-zombylyq, asharshylyq, sayasy repressiya kórdi me? Zaty mýldem eki bólek nәrseni tenestiruge bolady ma?» - deydi.  «Ruh pen til» ministrge kenestik zaman jazuy men nyshandarynyng últtyq qúndylyqtarymyzben últyq sayasatymyzgha sәikes kelmeytinin anghartqan edi. Al, ministr balalargha Reseyding Saransk qalasyndaghy basqarma ýiinining birinde әli kýnge deyin «Kenester ýii» (Dom Sovetov) degen jazu men kenestik eltanba saqtalynghanyn mysaldaydy. «Saransk Reseyding qalasy bolghandyqtan, әlbette, Saransk ýshin KSRO zamany ystyq bolar. Biraq Qazaqstangha  KSRO qanday jaqsylyq әkeldi? Biyliktegiler osyny oilaydy ma eken?! Bizdinshe, oilanbaq týgil, әli de kenes zamanyn ansaytyn sekildi. Ony keyingi jyldary Aqordanyng Kedendik odaq, Birynghay ekonomikalyq kenistik sekildi úiymdargha kirip, Reseymen integrasiyany odan ary jaqyndastyruy dәlel», - deydi «Ruh pen til Tómende Bilim jәne ghylym ministrining jauabyn tolyq berip otyrmyz, qalghan pikrdi oqyrman qauym aita jatar.

Qúrmetti "Ruh pen til" qoghamdyq-sayasy úiymy!

Últtyq ghylym akademiyasynyng «Qazaq SSR Ghylym akademiyasynyn» ghimarat kesheni 1948-1957 jyldar aralyghynda salynghan kýrdeli arhiytekturalyq ansambli. Búl ghimaratty túrghyzugha GhA birinshi preziydenti Qanysh Imantayúly Sәtbaev erekshe enbek sinirgen. Ghimaratty salugha N.Prostakov, A.V.Shusev, V.Ekk, M.Pavlov, A.Ordabaev, M.Zvonsov, N.Belousova jәne basqa sәuletshiler qatysqan. Ghimarat ózining arhiytekturasymen eskertkish retinde memleket qamqorlyghyna alynghan.

Shet memleketterde erte kezde salynghan arhiytekturalyq ghimarattar qazirge deyin qalpynsha saqtalyp, olardaghy jazulardy ózgertuge tyiym salynghan. Mәselen Fransiya astanasy Parijde erteden salynghan «Úldar mektebi» nemese «Qyzdar mektebi» degen jazumen qalghan ghimarattar kóne eskertkish retinde sol kýiinde saqtalyp, qazirde aralas (úl-qyzdar oqytatyn) mektep qyzmetin atqaryp otyrghany belgili. Reseyding iri qalalarynda kóne jazularmen jazylghan ghimarttar sol kýiinshe saqtauly. Mysaly, Saransk qalasyndaghy basqarma ýiinining birinde әli kýnge deyin «Kenester ýii» (Dom Sovetov) degen jazu men kenestik eltanba saqtalynghan.

«Tarihiy-mәdeny múra obektilerin qorghau jәne paydalanu turaly» Qazaqstan Respublikasynyng 1992 jylghy 2 shildedegi № 1488-HII Zanynyng «jongdan, taghylyq aktilerinen, ónin ainaldyrudan, jalghan dәripteuden, búrmalaudan, orynsyz ózgerister engizuden, tarihy týpmәtinnen ýzip tastaudan qorghaudy qamtamasyz etu» 4-babyna sәikes jóndeu barysynda jazuy bar barlyq arhiytekturalyq bólshekterdi saqtap qalu keleshek ýshin asa manyzdy. Ózgeriske tek ghimarattyng tysyndaghy taqtayshada jazylghan jazular ghana úshyrauy tiyis.Sonymen qatar, atalghan zannyng 27-babyna sәikes qabyldanghan «Respublikalyq manyzy bar Tarih jәne mәdeniyet eskertkishterining memlekettik tizimin bekitu turaly» Qazaqstan Respublikasy Ýkimetining 2008 jylghy 21 nauryzdaghy N 279 qaulysymen ghimarat resmy týrde tizimge engen. Osyghan oray, «Qazaq SSR Ghylym akademiyasy», «Akademiya nauk Kazahskoy SSR» jazulary tarihy eskertkish simvolikasy retinde qalugha tiyis dep sanaymyz.

Jumagulov B.T.

13 qarasha 2012 j.

«Abai.kz»