Mine, sol kýn de keldi: 2012 jylghy 6 qarashada Qazaqstanda «Halyqtyq IPO» baghdarlamasy iske qosyldy. Dәl qazir júrttyng bәrining auzynda túrghan sózding biri - IRO. «Ne istedin? Aqshandy saldyng ba? Sodan ne týsedi eken ózi?» deydi bir-birine. Búghan deyin, bir jyl boyy, Ýkimet pen «Samúryq-Qazyna» Últtyq әl-auqat qory» aksionerlik qoghamynyng tarapynan atalghan baghdarlamany halyqtyng arasynda keninen nasihattap, týsindiru júmystary jýrgizilgen bolatyn. Sarapshylardyng aituynsha, býgingi tanda «Halyqtyq IPO» baghdarlamasy turaly júrtshylyq tolyqtay habardar jәne shamamen 500 myng adam osy baghdarlamagha qatysugha niyet bildirip otyr. Degenmen, múnday manyzdy isting mәnisin taghy da týsindire týskenning esh artyqtyghy joq dep oilaymyz. «Samúryq-Qazyna» Últtyq әl-auqat qory» aksionerlik qoghamynyng Basqarma Tóraghasy Ómirzaq ShÓKEEVPEN әngime negizinen osy manyzdy mәsele tónireginde órbidi.

Mine, sol kýn de keldi: 2012 jylghy 6 qarashada Qazaqstanda «Halyqtyq IPO» baghdarlamasy iske qosyldy. Dәl qazir júrttyng bәrining auzynda túrghan sózding biri - IRO. «Ne istedin? Aqshandy saldyng ba? Sodan ne týsedi eken ózi?» deydi bir-birine. Búghan deyin, bir jyl boyy, Ýkimet pen «Samúryq-Qazyna» Últtyq әl-auqat qory» aksionerlik qoghamynyng tarapynan atalghan baghdarlamany halyqtyng arasynda keninen nasihattap, týsindiru júmystary jýrgizilgen bolatyn. Sarapshylardyng aituynsha, býgingi tanda «Halyqtyq IPO» baghdarlamasy turaly júrtshylyq tolyqtay habardar jәne shamamen 500 myng adam osy baghdarlamagha qatysugha niyet bildirip otyr. Degenmen, múnday manyzdy isting mәnisin taghy da týsindire týskenning esh artyqtyghy joq dep oilaymyz. «Samúryq-Qazyna» Últtyq әl-auqat qory» aksionerlik qoghamynyng Basqarma Tóraghasy Ómirzaq ShÓKEEVPEN әngime negizinen osy manyzdy mәsele tónireginde órbidi.

- Ómirzaq Estayúly, asa manyzdy oqighanyng túsynda ol jayyndaghy maqalanyng ne súhbattyng taqyrybyn «BAS-TAL-DY!» dep aiqaylatyp qo­yyp jatatyn әdetimiz bolushy edi. Býgin de solay aitqan ar­tyq emes siyaqty. 6 qarashada «Halyqtyq IPO» baghdar­lama­sy bastaldy. Búl baghdarlama qalyng júrtshylyq arasynda biylghy jyly eng kóp tal­qy­langhan, kóp kýtilgen joba dese de bolady. Súhbatymyzdy osy manyzdy mәseleden bastasaq...
- Rasynda da, «Halyqtyq IPO» baghdarlamasy songhy bir jyl ishinde aqparat qú­ralda­ryn­da, әleumettik jelilerde eng kóp talqylanghan taqyryptardyng bi­ri. Búl baghdarlama Elbasynyng ti­keley bastamasymen ómirge joldama alghan. Ózderiniz bilesizder, 2011 jylghy aqpan aiynda, «Núr Otan» partiyasynyng 13-sezinde Núrsúltan Nazarbaev Ýkimet pen «Samúryq-Qazyna» qoryna «Ha­lyqtyq IPO» baghdarlamasyn jasap, jýzege asyru turaly tap­syr­ma bergen bolatyn. Osy ua­qyt ishinde Memleket basshysy­nyng tapsyrmasyn layyqty ory­n­dau maqsatynda birqatar auqym­dy, keshendi júmystar atqaryl­dy.
Elbasy atalghan bastamanyng halqymyzgha jasalyp otyrghan jaqsylyq ekenin, búl jobany jýzege asyruda atýstilikke jol berilmeui kerektigin ýnemi aityp keledi. Sondyqtan, jauap­ker­shiligi orasan baghdarlamany jasap, jýzege asyru ýshin biz bar­lyq tәjiriybe men kýsh-ji­ge­rimizdi, mýmkindikterimizdi sarqa paydalandyq.
Osy uaqyt ishinde «Halyqtyq IPO» turaly otandyq, halyq­ara­lyq sarapshylardan bastap, resmy organ ókilderi, ekonomika, qar­jy mamandary aqparat qúral­darynda san aluan pikirtalas bol­dy. Baghdarlamany jasau barysynda biz osy talqylaularda ai­tyl­ghan barlyq eskertpe, úsy­nys­tar­dy nazargha aldyq.
«Samúryq-Qazyna» Últtyq qo­ry baghdarlama turaly jan-jaqty nasihattap qana qoymay, júrtshy­lyq­tan kelip týsken barlyq saual­dargha mýmkindiginshe egjey-tegjey­li jauap beruge tyrysty. Óz basym osy jalpyhalyqtyq jobagha qa­tysty aqparat, týsinikteme qan­sha aitylyp, jazylsa da artyqtyq etpeydi dep oilaymyn.
- Onyng ýstine «Halyqtyq IPO» termiyni bizding ómirimizge ja­nadan enip jatqan úghym ghoy...
- Jalpy, «IPO» úghymy qazaq­standyqtardyng qúlaghyna tansyq sóz bolyp estilgenimen, әlem el­de­rining kóbinde ainalymgha engen úghy­­nyqty termiyn, adal tabys ta­budyng bir tәsili bolyp tabylady. Búl ýrdis ótken ghasyrdyng 80-jyldary Britaniyada bastau alsa, qa­zir­gi kezde býkil әlemge keninen qa­nat jayghan. Halyqaralyq sarap­shy­lardyng mәlimetine sýiensek, әlemde týrli kompaniyalardyng ýle­sine iyelik etetin adamdardyng sany 500 millionnan asady.
- Bizde olardaghy baghdarlama­lardan ózgeris bar ma?
- Bar. Qazaqstanda «Halyqtyq IPO-gha» 100 payyz memleket men­shi­gindegi nemese aksiyalaryn memleket iyemdenip otyrghan kompaniyalar shygharylady. Jәne ol kom­paniyalardyng aksiyalary birinshi kezekte Qazaqstannyng azamattaryna, sodan keyin qazaqstandyq zey­net­aqy jinaqtau qorlaryna ghana satylady.
Óziniz oilanyzshy, bizde osy­ghan deyin qalay bolyp keldi? Búghan deyin Qazaqstanda qor nary­ghyn­daghy qúndy qaghazdarmen júmys isteuge qalyng júrtshylyq tartylmady nemese olardyng búl turaly azdy-kópti mәlimeti de bolmady. Biz ary ketse ýi, kólik satyp alyp, artyq aqshany bankterge depozitke salumen shekteletinbiz. Jasyratyny joq, talaydyng aqshasy әli de jatyn bólmedegi tósekting astynda nemese seyfting ishinde jatyr ghoy.
- Baghdarlama halyqtyng pay­da­gha aspay, tekke jatqan sol qar­jysyn tabysty ornalastyruyna septigin tiygize me?
- «Halyqtyq IPO» baghdar­la­ma­syna ýrke qaraudyng qajeti joq. Bizding halqymyz jappay sauatty. Sondyqtan, atalghan shara turaly mәlimetter men qújattargha bir-eki kýnin arnap, múqiyat tanysyp shyq­sa jetkilikti der edim.
Baghdarlamagha qatysu, yaghny ýz­dik­siz tabys tauyp otyrghan kәsip­oryn­dardyng aksiyalaryn iyelenu arqyly qarapayym azamattar taza tabys tabu mýmkindigine, әl-auqa­ty­nyng kóteriluine qol jetkizedi. Búl is-shara «Halyqtyq IPO» bagh­darlamasyn jýzege asyrudyng týpki maqsatymen ýndesip jatyr. Bizding maqsatymyz - Qazaqstannyng әrbir azamatyna otandyq iri kompaniya­lar­dyng aksiyalaryna iyelik etu mýmkindigin ashu. Búl, óz kezeginde, azamattardyng eldegi ekonomikalyq ýrdisterge tikeley qatysuyn qam­tamasyz etedi. Halyq ózining jighan qarjysyn qúndy qaghazdar nary­ghyna investisiyalau arqyly tabysyn molaytady.
Ekinshiden, әr azamat atalghan bagh­darlamagha qatysyp, qor nary­ghyn damytugha janama yqpal jasaydy. IPO-gha shygharylghan kompaniyalar men aksiyalargha súra­nys­tyng ósui investorlardyng qataryn meylinshe kóbeytedi.
Ýshinshiden, kәsiporyndar jan­ghyrtylady, óndiris keneyip, jana júmys oryndarynyng ashyluyna mým­kindik tuady. Qazaqstandaghy iri kompaniyalardyng júmys isteu tiyim­diligine, ashyqtyghyna qol jet­kizetin bolamyz.
Múnyng bәri el ekonomikasy­nyng damuyna, el dәuletining úl­ghangyna kepildik degen sóz.
- «Halyqtyq IPO» baghdarla­ma­syna qatysudyng tәrtibi, talaptary turaly aqparat qú­ral­darynda barlyghy da aitylghan siyaqty. «Egemen Qazaqstan» ga­ze­ti de búl baghdarlama turaly keninen nasihat júmysyn jýr­gizdi. Sóz retin paydalanyp, ke­zinde bizding ótinishimiz boyynsha «Egemen Qazaqstannyn» oblys­tar­daghy menshikti tilshilerining jiynynda «Samúryq-Qazyna» ókilining redaksiyagha arnayy ke­lip, mazmúndy әngime ótkizip ber­genin razylyqpen aita ketkim bar. Alayda, oqyrmandary­myz­dan әli de týrli saualdar týsip jatady. Mysaly, IPO bagh­dar­la­masyn jýzege asyru ýshin al­ghash­qy bolyp «QazTransOyl» kom­paniyasynyng tandalu sebebi nede?
- Biz osy baghdarlamany әzirleu barysynda úzaq uaqyt boyy tereng taldau, zertteu júmystaryn jýr­gizdik. Bir ghana «Samúryq-Qazyna» qorynyng 400 kompaniyasy saraptan ótkizildi. Al olardyng ishinen «Ha­lyq­tyq IPO-gha» shygharugha qarjy­lyq kórsetkishteri, tehnikalyq dayyndyghy say keletin kompaniyalardy irikteu bir kýnning sharuasy emes. Osy jauapty sharagha Ýkimet pen «Samúryq-Qazyna» qory, ózge de otandyq mamandar, kompaniyalarmen qatar, әlemdik dengeydegi saraptamalyq ortalyqtar tartyldy. UBS investisiyalyq banki, Ernest and Young, White and Case, Price Waterhouse Coopers sekildi halyqaralyq dengeydegi ataqty kompaniyalar júmys istedi. Olar da ózderining qorytyndysy men ke­pil­demesin berip otyr. Nәtiyjesinde IPO-gha shygharugha layyqty 9 kompaniya iriktelip alyndy. Osy sarap­tau­lar negizinde, alghashqy bolyp «QazTransOyl» aksionerlik qo­gha­myn «Halyqtyq IPO-gha» shygharu tu­raly óte manyzdy sheshim qabyl­danghan. Sondyqtan, «QazTrans­Oyl» kompaniyasyn IPO baghdar­la­ma­synyng pioneri dep qana emes, әzirge layyqtysy dep qabyldasa da bolady.
Sonymen, ótken jetide biz «Qaz­TransOyl» AQ-tyng aksiyalar baghasyn, sanyn, qúrylymyn beki­tip, satugha shyghardyq. «Samúryq-Qazyna» aksionerlik qoghamy Diyrektorlar kenesi maqúldaghan ak­siya­lardyng sany men baghasyn eskere otyryp, «QazTransOyl» AQ-tyng ornalastyrylatyn aksiyalary 28 mlrd. tengeni (186 mln. dollar) qúraytyn bolady. Satugha shy­gha­ryl­ghan aksiyalar sany - 38 463 559 bolsa, Ýkimet bekitken bir aksiya qúny - 725 tenge. Baghdarlama aya­syn­da óz azamattarymyzgha berilgen artyqshylyqtardy, tiyimdi investisiya men odan týsetin tabysty eskersek, aksiya qúny bizding azamattar ýshin qoljetimdi bagha dep oilaymyn.
Orayy kelgende súraghynyzdy tolyqtyra keteyin, «Halyqtyq IPO» baghdarlamasy múnymen shek­te­lip qalmaydy. 2013 jyldan bas­tap «KEGOC» AQ, «Air Astana» AQ, «NMSK «Kazmortransflot» AQ, «Samruk-Energo» AQ jәne «QazTransGaz» AQ kompaniyalaryn IPO-gha shygharudy kózdep otyrmyz.
2014-2015 jyldary «Kazaqstan temir jolyn», «Kaztemirtransty», «Qazatompromdy», «QazMúnay­Gaz­dy» IPO-gha shygharu josparlanghan.
- Baghdarlama 6 qarasha kýni bastaldy. Ol kýni Aqtauda iss­a­parda edim. Jurnalistik әues­tik­pen aksiyalargha jazylu jýrip jat­qan jerge az ghana uaqytqa sogha ketkenbiz. Shyny kerek, me­ni IPO-gha qatysushylardyng bel­sendiligi tang qaldyrdy. Astana qalasynda adamdar tang atpastan kezekte túrghanyn júrt aityp jatyr. Alghashqy kýnderdegi nә­tiy­jege kóniliniz tola ma?
- Nәtiyje turaly aitu әli erterek shyghar. Jana bastap jatyrmyz ghoy. Biraq, siz aitqanday, «Ha­lyq­tyq IPO» baghdarlamasynyng alghash­qy kýnderindegi azamattarymyz­dyng belsendiligi kónil quantady. Búl, meninshe, baghdarlamagha degen senimning nemese nasihat, týsindiru júmystarynyng arqasy ghana emes, bizding halqymyzdyng ekonomikalyq sauatynyn, mәdeniyetining kóteril­genin de kórsetedi.
Bir ghana mysal. «Halyqtyq IPO»-gha súranys kitaby ashyl­ghan­nan keyin-aq, bir kýnning ishinde, 184,4 mln. tengege ótinishter týs­ken. Aksiyalar satylymy 5 jel­toq­sangha deyin jalghasatynyn eskersek, búl - óte jaqsy kórsetkish.
Áriyne, kez kelgen azamat osy aksiyagha qatysu, qatyspau turaly sheshimdi ózi qabyldauy kerek. Búl, qansha aitqanmen, biznes. Al biznes degen - tәuekel. Sondyqtan, әr adam nege, ne ýshin qatysatynyn, qansha qarjy qúiyp, qansha aksiya satyp alatynyn, odan keletin tabys pen tәuekelding ara salmaghyn ekshep, jeti ólshep, bir kesip aluy kerek.
- Sonda búl tәuekel neden tanylady?
- Mәselen, aksiya satyp alugha júmsalatyn qarjy satyp alu­shy­nyn, onyng otbasynyng jaghdayyna keri әserin meylinshe tiygizbeui kerek. Sizding 725 tenge salyp, bir aksiya aluynyzgha bolady. Biraq odan bәlendey payda tabam deuge bolmaydy. 725 tenge salyp, bir jylda 200 tenge payda tapsanyz, ol qan­day biznes? Meninshe, kem degende 20-50 aksiya bolghany dúrys.
- Sonyng ózinde tym az soma siyaqty. Aksioner atanu ýshin shamamen otyz myng tengedey saludyng ózi jetkilikti me?
- Kem degende dep túrmyn ghoy. Áriyne, kóbirek salynghany jaqsy. Biraq, tym shekteu qoya bersek, búl halyqtyq baghdarlama bola ma?
Ekinshi jaghynan, aksiya dýkenge baryp satyp ala salatyn zat emes. Aksiyany kompaniya arqyly, broker arqyly alasyz. Ol ýshin IPO turaly jan-jaqty mәlimet beretin halyk-ipo.kz jәne kase.kz tәrizdi arnayy sayttargha kirip, brokerlerding tizimimen tanysqan jón. Áriyne, olardyng kóbi Almaty men Astana qalalarynda. Jer-jerde ókil­dik­teri bolmauy mýmkin. Sondyqtan, biz barlyq ónirde ókildikteri bar «Qazposhta» kompaniyasyn osy bro­kerlik qyzmetke tartyp otyrmyz. Olardyng 3 myng 49 bólimshesi bar jәne bәri de tolyq jabdyqtalghan. Sonday-aq, jergilikti jerdegi túr­ghyndar Halyqtyq bankting kez kelgen bólimshesi arqyly da IPO-gha qatysa alady. Bir sózben aitqanda, baghdarlamagha qatysugha niyet bil­dir­gen adamdar ýshin barlyq jaghday jasalghan, barlyq mәlimetter kóz aldynda.
- Degenmen, meninshe, júrt­tyng bәri baghdarlamanyng mәnisin tolyq týsine qoydy deu qiyn shyghar?
- Týsindiru júmystaryn biz toq­tatpaymyz. Baghdarlama operatory retinde «Samúryq-Qazyna» ókil­deri barlyq aimaqtargha baryp, halyqpen, naqty investorlarmen kezdesuler ótkizudi jalghastyratyn bolady. Osy súhbatty paydalanyp, men barsha qazaq­standyq­tar­dy «Halyqtyq IPO» baghdarla­ma­sy­na belsene qatysugha shaqyra­myn. Baghdarlamagha qatysty bar­lyq súraqtargha jauapty arnayy ashylghan halyk-ipo.kz saytynan alugha bolady. Nemese 8 800 080 5070 nómiri arqyly tegin telefon soghyp, biluge bolady. Sonday-aq, «Samúryq-Qazynanyn» kez kelgen qyzmetkeri osy baghdarlamgha qatys­ty súraqtargha jauap berip, kómek qolyn sozugha әrdayym әzir.

Sauytbek ABDRAHMANOV