Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2486 0 pikir 9 Qarasha, 2012 saghat 17:10

Jyraqta jýrgen qazaq generaly

Dýniyejýzi qazaqtarynyng IV qúryltayynda Elbasy Núrsúltan Nazarbaev: «Ýshinshiden, biz shettegi qandastardyng Qazaqstannan jan-jaqty habar alyp túruyna kómektesemiz. Baylanys jәne Aqparat ministrligi «Kaspionet» arnasynyng qazaqtar túratyn elderge taraluyn qamtamasyz etui kerek. Sonymen birge, últtyq dәstýrimiz ben tarihymyz turaly habarlardy arttyru joldaryn qarastyrudy tapsyramyn. Búghan qosa, ministrlik dýniyejýzindegi qazaq jastarynyng baylanysyn nyghaytu ýshin arnayy veb-portal ashqany jón. Tórtinshiden, qandastar túryp jatqan elderde últtyq ónerdi keninen taratuyna jaghday jasauymyz kerek. Biz qazaqtyng qaymaghy búzylmaghan kórshi elderde últymyzdyng asa qúndy ruhany múralary saqtalghanyn jaqsy bilemiz. Bilim jәne ghylym ministrligi men Mәdeniyet ministrligine ekspedisiyalar úiymdastyryp, osynday qúndy múralardy jinaqtaudy tapsyramyn. Besinshiden, biz shet elderde kishi qúryltaylardyng túraqty ótkiziluin qúptaymyz. Osyghan baylanysty, búl qúryltaylargha «Samúryq-Qazyna» últtyq әl-auqat Qory qoldau kórsetetin bolady» degen edi. Shettegi qandastarymyz arasynan shette jýrse de qazaq degen úly esimge kir juytpay, әrdayym biyik ústap, úlaghatty isimen ónege bolghan qazaqtar jetkilikti. Tómende nazarlarynyzgha úsynylyp otyrghan maqala osy sózimizdi dәleldey týsedi.

Dýniyejýzi qazaqtarynyng IV qúryltayynda Elbasy Núrsúltan Nazarbaev: «Ýshinshiden, biz shettegi qandastardyng Qazaqstannan jan-jaqty habar alyp túruyna kómektesemiz. Baylanys jәne Aqparat ministrligi «Kaspionet» arnasynyng qazaqtar túratyn elderge taraluyn qamtamasyz etui kerek. Sonymen birge, últtyq dәstýrimiz ben tarihymyz turaly habarlardy arttyru joldaryn qarastyrudy tapsyramyn. Búghan qosa, ministrlik dýniyejýzindegi qazaq jastarynyng baylanysyn nyghaytu ýshin arnayy veb-portal ashqany jón. Tórtinshiden, qandastar túryp jatqan elderde últtyq ónerdi keninen taratuyna jaghday jasauymyz kerek. Biz qazaqtyng qaymaghy búzylmaghan kórshi elderde últymyzdyng asa qúndy ruhany múralary saqtalghanyn jaqsy bilemiz. Bilim jәne ghylym ministrligi men Mәdeniyet ministrligine ekspedisiyalar úiymdastyryp, osynday qúndy múralardy jinaqtaudy tapsyramyn. Besinshiden, biz shet elderde kishi qúryltaylardyng túraqty ótkiziluin qúptaymyz. Osyghan baylanysty, búl qúryltaylargha «Samúryq-Qazyna» últtyq әl-auqat Qory qoldau kórsetetin bolady» degen edi. Shettegi qandastarymyz arasynan shette jýrse de qazaq degen úly esimge kir juytpay, әrdayym biyik ústap, úlaghatty isimen ónege bolghan qazaqtar jetkilikti. Tómende nazarlarynyzgha úsynylyp otyrghan maqala osy sózimizdi dәleldey týsedi.

Mәlik Múqayúlynyng Qyrghyzstangha kelgenine osy qarashada shiyrek ghasyr boldy. Kenes әskerining Semeydegi №32 armiyasynyng shtabyndaghy barlau bólimining agha ofiyseri, podpolkovnik Mәlik Múqayúly 1987 jyly qarashanyng bas kezinde Frunze (qazirgi Bishkek) qalasyndaghy 40-shy armiyalyq korpusqa jiberilip, korpustyng barlau bastyghy bolyp taghayyndalady. 1991 jyly odaqtas respublikalar tәuelsizdigin jariyalaghanda ol bauyr basyp qalghan qyrghyz jerinde qalyp qoydy. Mýmkin, búl onyng әrqashan ashyq-jarqyn jýrip, jana ortagha sinisip, ony qiya almaghanynan, kóp dos-jaran tapqan jaysang minezinen jәne júmysyn abyroyly atqaryp, bedelining biyik bolghandyghynan da shyghar.
Eki jyl ilgeri bolatyn, azamattyq kiyim kiygen Mәlik Múqayúlymen alghashqy tanysqanymda onyng әsker generaly ekenin bilgen emespin. 2007 jyly әskerden zapasqa shyghyp, Bishkektegi «Krokus Sekiurti» kýzet - detektiv agenttigining diyrektory bolyp istep jýr eken.
Búl agenttik mynnan astam qauipsizdik qyzmetkerleri bar iri mekeme. Múnday mekemeler ólkede tótenshe jaghday týzilgen jaghdayda resmy әleuettik kýshterge jәrdem beredi. 2010 jyly mamyr-mausym ailarynda respublikanyng ontýstiginde bolghan últaralyq qaqtyghysta Mәlik Múqayúly janjal shyqqan jerge ózi bastap baryp, qaramaghyndaghy «Krokus Sekiurti» agenttigining sarbazdary Osh jәne Jalalabad oblystarynda tynyshtyq ornatugha belsene qatysqan.
Qyrghyzstannyng qaruly kýshterining әreket­tegi qúramynda qazirgi kýnde eki ghana general bolghanymen, zapasta jýrgen biraz әsker generaldary bar. Qorghanys ministrinin, ishki ister ministrinin, tótenshe jaghdaylar ministrinin, qarjy polisiyasynyng jәne shekara әskerbasylarynyn, osy mekemelerdegi jogharghy lauazymdy basshylarynyng jiyi-jii auysyp túruy da generaldardyng ýzdiksiz kóbengine septigin tiygizdi. Al endi yustisiya, keden, salyq jәne basqa qyzmetter, memlekettik klasstyq shenderi arqyly generaldyq ataqqa (әskerlik emes) ie bolghandardy aityp tauysa almaysyn. Biyl kýzde respublikanyng parlamenti 80 deputatqa jogharghy memlekettik klasstyq shen berudi úsynyp, kópshilikting narazylyghyn tughyzdy. Óitkeni búl shenge ie bolghandar general dәrejesine de ie bolady. Tipti Qyrghyzstannyng ekinshi preziydenti birneshe deputatty esh sebepsiz milisiyanyng general-mayory degen dәrejemen marapattap ta jibergen. Múny aityp jatqanymyz, memleket basshysy әldekimderge general ataghyn bergende, búqaralyq aqparat qúraldarynyng bireui bolmasa, bireui ataq alushy oghan tatymaytyn bolsa, sózsiz týrde synap shyghatyny bar. 2006 jyldyng 7 aqpanynda Qyrghyz Respublikasynyng Preziydentining jarlyghymen Júmaghúlov Mәlik Múqayúlyna general-mayor degen kezektegi әskery ataq berilgende, qyrghyz baspasóz jәne elektrondyq aqparat qúraldary tegis «generaldyq әskery ataq shynayy iyesin tapty, Qyrghyzstandaghy naghyz generaldyng biri osy kisi» dep jazypty. Múnyng jany bar.
1999 jyly tamyz aiynda Qyrghyzstangha sheteldik diny ekstremister basyp kirgende Qyrghyz Respublikasy Qaruly Kýshterining Bas shtaby bastyghynyng birinshi orynbasary, polkovnik Mәlik Múqayúly oqigha bolyp jatqan Osh oblysynyng Bәtken audanyndaghy әsker shebine jiberilgen.
Sheteldik diny lankesterding әsker toby - 17 adam alghash ret 1999 jyldyng 30 shildesinde Tәjikstannyng Jergetal audanymen shekaralas Qyrghyzstannyng Bәtken audanynyng tau qoynauyndaghy «Jylysu» emdeu orynynyng janynda bayqalghan. Búlar bazalary Aughanstanda jayghasqan Tahir Yuldashev pen Juma Namangany jetekshilik etken Ózbekstan islam qozghalysynyng barlaushy otryadtary bolatyn. Olar kýn ótken sayyn kóbeyip, qyrghyz azamattaryn, jergilikti biylikting basshylaryn, shekaradaghy әsker adamdaryn barymtagha alyp, qyrghyz biyliginen Ózbekstangha ótuge dәliz berudi talap etken. Olardyng negizgi maqsaty Ózbekstan aimaghyna kiru bolsa da, ózderining kýsh-quatyn kórsetu ýshin Qyrghyzstannyng qaruly kýshterimen jiyi-jii qaqtyghystargha barghan. 18 tamyzda qyrghyz qaruly (qorghanys, shekara, ishki ister, últtyq qauipsizdik) kýshterining әskery operasiyalarynyng nәtiyjesinde lankester Bәtken jәne Shong Alay audandarynan tyqsyrylyp shygharylghan.
Biraq 22 tamyzgha qaraghan týni sheteldik qaruly toptar Qyrghyzstannyng «Altyn jylgha» degen tau qyrqasyna basa kóktep kirip, ol jerde júmys istep jatqan japon geologtary jayghasqan qystaqqa shabuyl jasaydy. Japon geologtarynyng kosmos arqyly baylanysqa shyghatyn telefonyn paydalanudy kózdep, azghana adamdarymen múnda kelgen Qyrghyz Respublikasy IIM-ining ishki әskerlerining qolbasshysy, general-mayor Anarbek Shәmkeev lankestermen týni boyy atysyp, ýsh әskeri qaza bolyp, qalghandary jaralanyp, ózi qolgha týsip qalady. Lankester generalgha qosa tórt japon geologyn, audarmashy Ómirbek Janakeevti tútqyngha alady. Qyrghyz generalynyng barymtagha alynuy lankester ýshin óte ýlken «jenis», qyrghyz biyligi ýshin óte auyr syn boldy.
Búl oqigha Japon ýkimetin de mazasyzdandyryp, Japoniyanyng premier-ministri Asqar Aqaevke telefon shalghan, azamattaryn aman-esen tútqynnan bosatyp aludyng amalyn jasady.
Sol kýnderden bastap Bәtken jәne Shong Alay audandarynyng tauly qoynaulary úrys nysanyna ainaldy. 5 myngha jaqyn jergilikti halyq ýi-jaylaryn tastap, oblystyng ishki jaqtaryna qashty.
Ózbekstan tarap ta tiyisti sharalar jasap, lankester shabuyl jasaghanday bolsa, olardy toytarugha әzirlik jasady. 26 tamyzda Ózbekstannyng әskeriy-әue kýshterining eki úshaghy qyrghyz-tәjik shekara beldeuining Abramov múztauynadaghy ózbek gidrometeorologiyalyq stansiyasyn basyp alghan lankesterdi bomba astyna aldy.
Osynday shiyelenisken jaghdaylargha baylanysty sol kezdegi Qyrghyz Respublikasynyng Preziydenti Asqar Aqaev 1999 jyldyng 27 tamyzynda «Osh oblysynyng Bәtken audanyndaghy jaghdaydy túraqtandyru boyynsha sharalar jóninde» jarlyq shygharugha mәjbýr boldy. Osy jarlyqpen Qyrghyzstan aimaghyna zansyz kirgen sheteldik bandalyq týzilisterdi jon ýshin әskerge mindetti azamattardy әsker qataryna shaqyrugha qauly shygharyldy. Respublikanyng aumaqtarynan Bәtken audanyna eki myng әsker desant týsirilip, birinshi kezekte aughan soghysyna qatysqan zapastaghy jauyngerler әsker qataryna júmyldyryldy. Jalpy alghanda, top-topqa bólingen lankester әskerlerining sany shamamen myng adamgha deyin jetken.
29 tamyzda Ózbekstannyng әskeriy-әue kýshterining úshaqtary janylysyp, Osh oblysynyng Shong Alay audanyndaghy Qara Teyit auylyn bombalap tastaydy. Odan qyrghyzdyng ýsh azamaty, bir milisiya inspektory qaza tauyp, 10 ýy jermen-jeksen bolghan, kóptegen ghimarattar jarym-jartylay qiraghan.
Bәtken soghysy ýsh aigha sozyldy.­ Qyr­ghyz­stannyng qaruly kýshterining tegeurinimen lankester qolgha týsken qyrghyz generalyn qazan aiynyng ortasynda jәne japondyqtardy qazannyng ayaghynda ghana tútqynnan bosatyp, sol uaqyttaghy «Tәjikstannyng músylmandyq qayta órleu» partiyasynyng liyderi Said Abdullo Nuriyding aralasuymen qyrghyz aimaghynan Tәjikstangha ótti. Tútqyndaghylardy bosatu ýshin iri somadaghy ótem berilgen degen sóz әli kýnge deyin aitylyp keledi, degenmen osylaysha 1999 jyldyng Bәtken soghysy. Soghysta 32 qyrghyz azamaty qaza tapty, onyng 17-isi soghysyp jýrip, oqqa úshty.
Qarashanyng ayaghynda Qyrghyz Respub­liy­kasynyng Qaruly kýshterining bas qolbasshysy, pre­ziydent Asqar Aqaev býkilarmiyalyq kenes ótkizip, Bәtken oqighasynyng qory­tyn­dysyn shygharady jәne soghys operasiyalarynda erlik kórsetken 300-den astam sarbaz jәne ofiyserlerdi memlekettik syilyqtarmen - ordender, medaldar jәne Qyrghyz Respublikasynyng Qúrmet Gramotasymen marapattaydy. Qúrmet gramotasymen marapattalghandardyng ishinde Mәlik Júmaghúlov ta bar bolatyn.
2000 jyldyng jazynda Bәtken audanyna 700-ge jaqyn «bayaghy» qaruly әskerler basyp kirip, soghys qayta bastaldy. Mәlik Júmaghúlov tamyz aiynda Qyrghyzstannyng Ontýstik әsker toby qolbasshysynyng birinshi orynbasary - shtab bastyghy bolyp taghayyndalyp, sheteldik bandalyq týzilisterdi joygha jәne olardy respublika aimaghynan shygharyp tastaugha tikeley qatysady. Qaruly qaqtyghystarda qyrghyz jaqtan 30 әsker adamy qúrban bolyp, 23-i әrtýrli dәrejedegi jaraqat alghan.
Soghys ayaqtalghanymen respublikanyng ontýstik shekarasy qauipten arylghan joq edi. Mәlik Júmaghúlov 2001 jyldyng 24 aqpanynda Qyrghyz Respublikasy Qaruly kýshteri bas shtabynyng orynbasary - bas barlau basqarmasynyng bastyghy bolyp taghayyndalady. Qaruly kýshterdegi minsiz qyzmeti ýshin sol jyldyng qazan aiynda ol Preziydentting jarlyghymen I dәrejedegi «Jauyngerlik qyzmeti ýshin» medalimen marapattaldy.
Mәlik Júmaghúlov 2005-2006 jyldary Qyrghyzstannyng Soltýstiktik әsker tobynyng qolbasshysy qyzmetinde jýrgende general-mayor dәrejesine ie boldy, 2006 jyldyng 18 sәuirinde Qyrghyz Respublikasynyng Qorghanys ministrining búiryghymen Kenes Odaghynyng batyry, general-mayor Dayyr Asanov atyndaghy Qyrghyz memlekettik әsker liyseyining bastyghy bolyp taghayyndalghan.
«1999-2000 jyldardaghy Bәtken soghysy ontýstikte Bәtken oblysyn ashyp, aimaqtyng ekonomikalyq jaghdayyn, shekarada qorghanys qabiletin arttyru mәselesin kýn tәrtibine qoydy. Oblysty ashudyng tújyrymdamasyn jasaugha qatystym. Oblystyng ashyluynda mening de ýlesim bar», - dedi Mәlik Múqayúly bizben әngimelesude.
Mәlik Múqayúly 1953 jyly 1 shildede Oral qalasynda zauyt júmysshysynyng otbasynda tughan. Ol kishkene kezinen ofiyser boludy armandaghan. Ákesining Úly Otan soghysyna qatysqan tuysqandary mektepting jogharghy synyptarynda oqyp jýrgende, oghan «Sovettik Qaruly kýshterge - 50 jyl» degen ýlken fotoalibomdy syilap, «ofiyser boluyndy qalaymyz» dep jazyp qoyypty. Sony osy kýnge deyin saqtap jýrgen general «aghalarymnyng ýmitin aqtadym ghoy» dep bozbala shaghyn meyirlene eske aldy. Mәlik 8-synypty bitirgen song Oral oblystyq әsker komissary, Kenes Odaghynyng batyry polkovnik IY.Konyahinge baryp, «Bolashaq ofiyserler klubyn» qúru pikirin aitqan jәne qoldau tapqan, onjyldyqty bitirgenshe sonyng starshinasy bolyp qalady. Qaladaghy mektepterden 50 bala eki jyl әskery oqugha týsuge әzirlenedi. Dayyndyq esh ketken joq, 1970 jyly Almatydaghy Kenes Odaghynyng marshaly I. S. Konev atyndaghy jogharghy jalpy әskerlik komandalyq uchiliyshege oqugha qabyldanady. Ony tәmamdaghan song Germaniyadaghy kenes әskerlerining qosynynda barlau vzvodynyng komandiyri bolyp qyzmet atqarady. Sodan bastap ol, negizinen, әsker qyzmetterining barlau salasynda istep keldi.1982 jyly Mәskeudegi jogharghy ofiyserler kursyn, 1986 jyly Kenes Odaghynyng marshaly R. Ya. Malinovskiy atyndaghy Ásker akademiyasyn, 2000 jyly Qyrghyzstannyng joldamasymen Resey Federasiyasy Qaruly Kýshterining Bas shtaby Áskery akademiyasyn bitirgen.
Mәlik Múqayúly júbayy Nadejda Qúsayynovamen bir úl, bir qyzdy tәrbiyelep, olardan nemere sýiip otyr. Úly da, qyzy da әke jolyn tandaghan. Olar tarihy Otany - Qazaqstannyng Qaruly kýshterinde ofiyserlik qyzmette. General qazir Qyrghyzstan halyq assambleyasyna qarasty Qyrghyzstan qazaqtary qauymdastyghynda tóraghanyng qoghamdyq negizdegi orynbasary retinde respublikanyng ontýstik oblystaryndaghy qazaq diasporalarynyng isterin ýilestiru baghytynda belsendi әreket etip, qazaqtyng últtyq dәstýrin, tilin saqtap, damytugha aitarlyqtay ýlesin qosyp jýr.

"Abay-aqparat"

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5502