Ayagózdegi orta mektepti bitirgen kezde Bauyrjan Túmarbaevqa әkesi jaqsy ósiyet aitty - údayy saq bol, óz isine bekem bol, әr qadamyndy oilanyp bas. Áke amanaty jerde qalmady: Bauyrjan qyzyghy da, shyjyghy da kóp kýrdeli salany - elektr quatymen baylanysty júmysty tandady.
Jas jigitting búl tandauy әbden kesip-pishilgen, myng oilanyp, jýz tolghanghan adamnyng sheshimi edi: ol otbasylyq energetikter dәstýrin odan әri jalghastyrudy oilady, onyng әkesi ómir boyy Ayagóz quat kózderi jýiesinde injener-elektrik bolyp qyzmet etken, atasynyng da ghúmyry elektr quatymen tyghyz baylanysty bolghan edi. Tughan-tuys Bauyrjannyng tandauyn quana qúp aldy. Almaty energetikalyq kolledjinde bilim alghan Bauyrjan es bilgeli energetik mamandyghy turaly estip-bilip kele jatqandaryn tyng bilimmen tolyqtyryp, tehnikalyq túrghydan jana biliktilikti mengerdi. Energetik siyaqty qiyn da kýrdeli, tartymdy da qyzyqty mamandyqty iygeru jolynda bilim aludyng birinshi satysyn Bauyrjan oidaghyday iygerdi: sabaghyn ýzdik oqydy.
Búdan song jas jigit jogharghy bilim alu jayly jospar qúra bastaghan.

Ayagózdegi orta mektepti bitirgen kezde Bauyrjan Túmarbaevqa әkesi jaqsy ósiyet aitty - údayy saq bol, óz isine bekem bol, әr qadamyndy oilanyp bas. Áke amanaty jerde qalmady: Bauyrjan qyzyghy da, shyjyghy da kóp kýrdeli salany - elektr quatymen baylanysty júmysty tandady.
Jas jigitting búl tandauy әbden kesip-pishilgen, myng oilanyp, jýz tolghanghan adamnyng sheshimi edi: ol otbasylyq energetikter dәstýrin odan әri jalghastyrudy oilady, onyng әkesi ómir boyy Ayagóz quat kózderi jýiesinde injener-elektrik bolyp qyzmet etken, atasynyng da ghúmyry elektr quatymen tyghyz baylanysty bolghan edi. Tughan-tuys Bauyrjannyng tandauyn quana qúp aldy. Almaty energetikalyq kolledjinde bilim alghan Bauyrjan es bilgeli energetik mamandyghy turaly estip-bilip kele jatqandaryn tyng bilimmen tolyqtyryp, tehnikalyq túrghydan jana biliktilikti mengerdi. Energetik siyaqty qiyn da kýrdeli, tartymdy da qyzyqty mamandyqty iygeru jolynda bilim aludyng birinshi satysyn Bauyrjan oidaghyday iygerdi: sabaghyn ýzdik oqydy.
Búdan song jas jigit jogharghy bilim alu jayly jospar qúra bastaghan.
Taghdyrdyng myng búralang soqpaghyn aitsanyzshy. Ol Bauyrjangha tosynnan syy dayyndapty. Búl kezde Ayagózde Ekaterinburg tau-ken uniyversiytetine oqugha týsuge bayqau jariyalanghan edi. «Qazaqmys» korporasiyasy janadan salynyp jatqan Aqtoghay kenishindegi júmystardy odan әri jýrgizuge qajetti mamandar dayyndau ýshin osy oqu ornynda bilim alatyn stiypendiattardy iriktep jatqan bolatyn. Jas jigit tughan aimaqta, Ayagózden 70 shaqyrym jerde ornalasqan kenishte júmys isteu mýmkindigine qatty qyzyqty. Aqyry ol reseylik jogharghy oqu orny ótkizgen synaqtardy oidaghyday tapsyryp, Ekaterinburg qalasyna oqugha attandy. Tarihy tamyrlas, tau-ken isinde tәjiriybesi mol qalada ótken studenttik kýnderdi Bauyrjan qazir ýlken qimastyqpen eske alady: uniyversiytetting professorlyq-pedagogtyq qúramy shәkirtterden oqugha ynty-shyntymen den qongdy qatang talap etetin, osy talaptyng arqasynda qazaqstandyq studentter kýnnen-kýnge bilim artyp, ruhany tolysyp, týley berdi.
Árdayym aldyna jana maqsat qoyyp ýirengen Bauyrjan osy qalada taghy bir mamandyqty iygerip, ekonomikalyq sala boyynsha bilim alyp shyqty. Ózin ýlken ýmitpen oqugha attandyrghan kompaniyanyng senimin aqtau, óz Otanynyng ýmitin aqtau qajettigin Bauyrjan bir sәtke de esten shygharghan emes. Ol ózin azat elding patriot úlanyna layyq bolmysta tanytugha tyrysty. Qazaq tilin de, orys tilin de erkin mengergen Bauyrjan kórshi elde mәdeny birlestikting belsendi mýshesi bolyp, últtyq merekelerdi úiymdastyrugha atsalysyp, týrli sharalardy jýrgizude airyqsha kózge týsti.
Qoghamdyq júmys pen oqudy qatar alyp jýrip, Bauyrjan tәjiriybe alu, biliktilik jinau qajettigin úmytqan emes. Ol oqu kezindegi óndiristik tәjiriybesin Balqashtaghy Sayaq kenishinde ótkizudi úighardy. Onyng diplomdyq júmysy da osy kenishting tarihymen, óndirisimen tikeley baylanysty edi. Áytse de, óndiristik tәjiriybede óndiristing bar qyr-syryn mengerip shyghu mýmkin emes. Bauyrjan shynayy maman retinde enbek jolyn Shyghys Qazaqstan oblysynda bastady.
Diplomyn alghan jas sheber korporasiyanyng basqa da stiypendiattarymen birge Qazaqmys Tobyna jatatyn «Shyghystýstimetalll» ÓB qaraytyn Nikolaev kenishine ótken jyly qyrkýiek aiynda júmysqa kelgen. Jas maman enbek jolyn qarapayym slesari bolyp bastap, qazir master sanatynda júmys istep jýr.
Onyng mamandyghy - óndiristik qúrylymdardyng elektrprivody men elektrqúrylghylary, búl júmys keng auqymdy biliktilikti talap etedi, tau-ken, bayytu óndirisi de osynday biliktiliktegi mamandargha zәru. Al energetikalyq bilimine qosa ekonomikalyq bilimi bar jas mamannyng keleshegi zor ekeni aidan anyq. Adamdarmen qarym-qatynasty ýnemi sabyrly, ústamdy qalpyn saqtay biletin Bauyrjannyng basshylyq qyzmetke de beyimi joghary ekeni bayqalady. Ózi aldynan jarqyn keleshek kýtip túrghanyn ishi sezse de, әzirge naqty óndiris salasynda mol tәjiriybe jinaqtaghandy jón kóredi. Óndiris salasynda qauipsizdikting jana standarttary engizilgennen song elektr quaty salasynda tyng jobalar qolgha alyndy. Sondyqtan jas maman atqarar qyruar mindet bar. Óndiristik birlestikting bas diyrektory Amangeldi Minigulov te jas mamandargha údayy qoldau kórsetip keledi, onyng Bauyrjan Túmarbaevty injenerlik qyzmetke rezervke qoyghany da osyny anghartsa kerek.
Barlyq talantty adamdar sekildi Bauyrjan janashyldyqqa jany qúmar. Jaqynda ótken attestasiyalau kezinde ol ózining bilimdi maman ekenin kórsetti, al komissiya onyng sheberlikti shyndalugha úmtylysyn airyqsha atap ótti. Jaqsy nәtiyjening arqasynda onyng qyzmet satysy boyynsha órleuge joly ashyldy.
Bauyrjandy biletin tanys-tamyrlarynyng bәri de onyng újymnyng qoghamdyq ómirine belsendi týrde atsalysatynyn aitady. Keleshekke ýlken ýmitpen qaraytyn jas maman otbasynyng iygiligi ýshin, Otanynyng mýddesi ýshin ayanbay ter tóksem deydi. Shyn mәninde Bauyrjan Túmarbaev - óz elining patrioty. Onyng pikirinshe, patriotizm qyzyl sózben emes, naqty is pen adal qyzmet arqyly kórinui tiyis.

"Abay-aqparat"