Últ kósemin úlyqtady
Últ kósemi, qazaqtyng dara bilim beru jýiesin qalyptastyrushy Ahmet Baytúrsynúlynyng tughanyna 140 jyl toluyna oray, 8 - 11 synyp oqushylary arasynda «Últtyq til ghylymynyng kóshbasshysy jәne býgingi qazaq tilining qoldanyluy» atty Ahannyng qalamynan tughan shygharmalaryn oqu bayqauy ótti. «Núr Otan» halyqtyq demokratiyalyq partiyasy janyndaghy «Jas Otan» jastar qanaty Almaty qalalyq filialy men Almaty qalasy әkimdigining ishki sayasat basqarmasy úiymdastyryp otyrghan qalalyq bayqaugha sen túr men atayyn degen 21 oqushy qatysyp, qalamgerding taghylymdy ólenderin tebirene jyrlady.
Últ kósemi, qazaqtyng dara bilim beru jýiesin qalyptastyrushy Ahmet Baytúrsynúlynyng tughanyna 140 jyl toluyna oray, 8 - 11 synyp oqushylary arasynda «Últtyq til ghylymynyng kóshbasshysy jәne býgingi qazaq tilining qoldanyluy» atty Ahannyng qalamynan tughan shygharmalaryn oqu bayqauy ótti. «Núr Otan» halyqtyq demokratiyalyq partiyasy janyndaghy «Jas Otan» jastar qanaty Almaty qalalyq filialy men Almaty qalasy әkimdigining ishki sayasat basqarmasy úiymdastyryp otyrghan qalalyq bayqaugha sen túr men atayyn degen 21 oqushy qatysyp, qalamgerding taghylymdy ólenderin tebirene jyrlady.
Ahmet Baytúrsynúly - qazaq til bilimi men әdebiyettanu ghylymdarynyng negizin salushy, últtyq jazudyng reformatory. Onyng «Oqu qúraly» - qazaqsha jazylghan túnghysh әlippening biri. Ol - qazirding ózinde әdisteme túrghysynan manyzdy oqulyq. Sonday-aq qazaq tilining shamyn jaghyp, til zandylyqtary men grammatikasynyng negizin qalap ketken Ahmetting ýsh bólimnen túratyn «Til qúral» atty ýlken oqulyghynda alghash ret fonetika, morfologiya, siyntaksis úghymdaryna keninen taldaular berilgen.
Alash arysy Ahmet Baytúrsynovtyng qúrmetine arnalyp Jazushylar odaghynda ótken dәstýrli oqu jarysyna Almaty Bilim basqarmasynyng qoldauymen Almaty qalasyndaghy 7 audannyng mektepterinen ýsh oqushydan iriktelip alyndy. Barlyghy 21 qatysushy Ahmet Baytúrsynúlynyng halqynyng kýiin kýptegen, qajettiligin dittegen «Elge sәlem», «Ghylym», «Júrtym», «Ashyq hat», «Jaugha týsken jan sózi», «Aqyn inime», «Jighan-tergen», «Qazaq salty», «Ógiz ben baqa», «Ayna men maymyl» atty shygharmalaryn bayqaugha qatysushylardyng әrqaysysy ózinshe yrghaqpen jyrlap, shygharma mazmúnyna tereng boylap, kórkemdep jetkizdi. «Óleng sózding patshasy, sóz sarasy» demekshi, әrqaysysy aghartushynyng qiynnan qiystyryp, órnektey órilgen, oily da orayly ólenderi men mysaldaryn balyn tamyza mәnerlep oqydy.
Úly tәlimgerding abaqtyda otyryp anasyna jazghan haty oqushylargha qatty únady ma, bәlkim, osy ólendi oqu jarysynda bes qatysushy birdey oryndady. Áriyne, әrqaysysy ózinshe jaqsy jetkize bildi. Degenmen әdilqazylar keler joly múnday jayttardy eskeru kerektigin algha tartty.
Qazylar tóreligimen bayqaugha qatysushylar arasynan Ahmet shygharmalaryn oqudaghy ýzdikteri anyqtalyp, olargha elektrondy kitaptar men marapat qaghazdary tabys etildi. Aqynnyng «Ógiz ben baqa» ólenin kórkemdep, әserlep jetkizgen Almaly audanyndaghy № 36 orta mektepting oqushysy Ádiljan Jaqsylyqov top jaryp, birinshi oryndy iyelense, ekinshi oryndy Áuezov audanyndaghy №139 orta mektep oqushysy Áygerim Jenisqyzy aldy. Ýshinshi oryn Bostandyq audanynyng № 40 orta mektebining oqushysy Qaghanat Núrtaygha búiyrdy. Búdan keyingi yntalandyru syilyqtaryn qazylar alqasy kelgenderdi bólip-jarmay qatysushylardyng barlyghyna birdey tabystady.
Shara sonynda qúttyqtau sózin alghan Almaty qalasyndaghy A.Baytúrsynov múrajay ýiining diyrektory Imahanbet Rayhan, keleshekte Ahang oqularyn múghalimder arasynda da úiymdastyrudy úsyndy.
"Abay-aqparat"