"Abai.kz" aqparattyq portaly Mәjilis deputaty, «Aq jol» partiyasynyng tóraghasy Azat Peruashev myrzadan alghan súhbatty nazarlarynyzgha úsynady. Marhabat. 

- Azat Túrlybekúly siz enbek jolynyzdy jýk tieushi bolyp bastaghansyz...

- IYә, men Qiyr Soltýstikte jýk tieushi bolyp istegenmin. Sverdlovskidegi Oral memlekettik uniyversiytetinde oqydym, ekinshi kurstan keyin meni әskerge alyp ketti. Kamchatkada әskery boryshymdy ótedim. Ol kezde, Kenes Odaghynda, "soltýstikting júmys tәjiriybesi" degen úghym bolghan. Eger siz soltýstikte júmys isteseniz jalaqynyzgha 10% ýsteme aqsha qosylady. Biraq soltýstikting tәjiriybesi esepke alynu ýshin әskerden keyin azamattyq úiymda júmys isteu kerek. Osylaysha men portta jýk tieushi bolyp istedim. Keyin oqugha qayta oralyp, 1991 jyly uniyversiytetti bitirdim. Oqu bitirgen song meni Panfilov audandyq komiytetine núsqaushy etip jiberdi.

- Sayasy qyzmetke qalay keldiniz?

- Shynymdy aitsam, sayasatqa asa qyzyghushylyghym bolmady. Audandaghy júmystan keyin meni Taldyqorghan oblystyq әkimshiligine júmysqa shaqyrdy. Sodan keyin Preziydent janyndaghy Últtyq Joghary Memlekettik basqaru mektebine oqugha týstim. Qazir ol Memlekettik qyzmet akademiyasy dep atalady.1996 jyly Preziydent Ákimshiligine júmysqa kirdim. Bizding qyzmet ornymyz Almatyda qantar aiynda órtengen ghimaratta bolatyn. 1997 jyly Astanany kóshiruge qatysyp, elordanyng ong jaghalauyndaghy eski ghimaratta júmys istedim.

- Siz Nazarbaev әkimshiliginde eki jylday qyzmet ettiniz. Ol kezde búrynghy preziydent qanday edi?

- Ol kezde ol 50 jastan endi asqan, kýsh-quaty mol, óte ashyq adam edi. Jiyndar kóbine erkin formatta ótetin. 1993 jyl, mening Taldyqorghan әkimshiliginde júmys istep jýrgen kezimde bir qyzyqty jayt boldy. Birde Nazarbaev kelip, oblystyq aktivke jiyn ótkizdi, kәsipkerler salyq organdarynan qysym kóretinin, olardyng bopsalaytynyn aityp, shaghymdandy. Sonda preziydent oblystyq salyq komiytetining tóraghasyn túrghyzyp: "Oblysta qansha salyq tóleushi bar? Jeke kәsipkerlerden qansha salyq jinaysyn?»,-dep súrady. Anau tilin jútyp qoyghanday ýnsiz túr. Esterinizde bolsa, 1992 jyly 4 shildede Qazaqstan postkenestik elderding arasynda birinshi bolyp «Jeke kәsipkerlikti qorghau turaly» zang qabyldaghan. Preziydent jyldam sheshim qabyldady: Jalqausyn! Tipti ne istep jýrgenindi bilmeysin!- dedi de әkimge komiytet tóraghasyn dereu júmystan shygharyp, ornyna is biletin adamdy qoiydy tapsyrdy. Osynday jiynda kez-kelgen adam ornynan túryp, oiyndaghyn aita alatyn. Bir jas  oqytushy minberge shyghyp Qazaqstannyng yadrolyq qarudan bas tartqany ýshin preziydentti dóreki synay sóiledi. Nazarbaev sóileushining nemen ainalysatynyn súrap aldy. "Men muzykadan sabaq beremin",-dedi múghalim. "Endeshe muzykamen ainalys, muzykany sen menen góri jaqsy bilesin», - dedi preziydent. Onyng ýstine preziydent sózderin bayyppen, qatqyl ýnsiz jetkizdi. Ol óz isin bilmeytin sheneunikti orynan da aldy, ózin synaghan azamatqa da dúrys jauabyn berdi. Ol kezde Nazarbaev izdenis ýstinde bolatyn. Almatyda, basqa da  ónirlerde kóptegen kezdesuler ótkizdi. Osy otyrys bastalmas búryn bizge saualnamalar taratyldy. Ol jerde "Siz damudyng qanday modelin tandaysyz?», degen súraq boldy. Birneshe núsqalar úsynylghan: Qytay modeli (naryqtyq ekonomikasy bar sosializm), ózbek (josparlanghan ekonomikasy bar kýshti әleumettik sayasat), europalyq liyberaldy modeli jәne t.b. Sol kezde júmystyng qalay jýrgenin endi óziniz elestete beriniz. Preziydentting qatysumen ótetin jiyndarda «kimge ne aitu kerek, ne aitpau kerek, "Núr Otan" sezderining aldynda sóz jattau, mimika men intonasiyagha deyin tekseru degen dýniyeler keyin payda boldy.

- Preziydent Ákimshiliginde nemen ainalystynyz?

- Men syrtqy sayasat taldau sektorynyng mengerushisi boldym. Ártýrli elding basshylarymen bizding Preziydent kezdesuining aldynda, «Ol memleketter Qazaqstandy nesimen qyzyqtyrady, olardyng bizding elge degen ústanymy qanday, basshylary ne oilaydy?» degen súraqtargha jauap izdep, zertteytinbiz. Mysaly, men Islam Kәrimov turaly material dayyndadym. Áleumettik-ekonomikalyq mәseleler boyynsha aqparat jinaugha tyrystym, derekterdi boljaumen jәne matematikalyq taldaumen ainalystym. Mening taghy bir әriptesim 1996 jylghy Reseydegi preziydenttik saylau turaly óz boljamyn dayyndady. Ol «Kandidat Aleksandr Lebedi Elisinning jaghyna ótip, ony qoldaydy, biraq búl qarym-qatynas úzaqqa barmaydy»,-dedi. Bir qyzyghy, Lebedke Qauipsizdik Kenesining hatshysy lauazymy úsynyldy. Ol Elisindi qoldady, Elisin jendi, al alty aidan keyin Lebedti ornynan alyp tastady.

- Siz qanday mәlimetterdi qalay jinaytyn ediniz?

- Ol kezde bizde internet boldy. Biraq qazirgidey jyldam istemeytin. Áleumettik jeliler bolghan joq. Sondyqtan men kóptegen basylymdardy sholyp, әskery jurnaldargha deyin qarap shyghatyn edim. Óte kóp oqugha tura keldi. Ókinishke oray, ýsteme júmys degen sol kezde de bar edi.Qazirding ózinde material dayyndau ýshin kóp oqimyn, sonyng ishinde azamattardyng ótinishterin, BAQ-ta, Telegram-arnalarda jәne basqa da әleumettik jelilerde ne jazylyp jatqanyn baqylaymyn.

- Nege PA-nan ketip qaldynyz?

- Qaghazbastylyqtan sharshadym. Ol kezde әkimshilikte naqty ispen ainalysugha mýmkindik az edi. Búl maghan únamady, men naqty ispen ainalysqym keldi.

- Siz Nazarbaev otstavkagha ketkende kóz jasynyzgha erik berdiniz...

- Ol kezde qazirgi Preziydentten bastap býkil zalda otyrghandar qobaljydy. Janadan preziydenttikke kirgen Qasym-Jomart Toqaevtyng sóilegen sózi men úsynysyn eske týsirseniz óziniz de týsinesiz.Sonday-aq, ol kezde menen Nazarbaev turaly emes, tәuelsizdigimizding alghashqy jyldary turaly súraghan. «Bәri qalay bastalghan edi, esinizde me?» degen súraq qoyyldy. Áriyne, ol kezder onay bolghan joq.1991 jyly Reseyde jeti jyl jýrip elge oraldym. Qazaqstannyng jaghday óte qiyn boldy. Qalalardy qaranghylyq torlaghan. Adamdar tamaghyn dalada otyn jaghyp pisirip otyrdy. Zeynetkerler 6-7 ay boyy zeynetaqysyn almaghan, studentter, jastar basy aughan jaqqa ketti. Keybiri sauda-sattyqpen ainalyssa, keybiri qaraqshylyqpen ainalysty. 27 jyl búryn, mening jasym 24-te, kózdi ashyp-júmghansha 50-ge tolyppyn. Sol uaqyttan beri, tipti qazir de, tәuliktep demalmay júmys isteymiz. Bir kezde artyna qarasan, júmys istep ómiring ótip barady eken. Shiyrek ghasyr ótti. Odan beri tútas bir úrpaq dýniyege kelip, olar óz balalaryn tәrbiyelep otyr. Sol kezde zaldaghy kónil-kýy bәrimizge әser etti.

- Preziydent Ákimshiliginen ketkennen keyin siz biznespen ainalystynyz, "Atamekende" istediniz, "Aq Jol"partiyasyn basqardynyz. 2012 jyldan bastap Mәjilis deputaty bolyp kelesiz. Ózinizdi parlamenttik oppozisiya dep sanaysyz ba?

- Búl jerde ózimizdi kim sanaytynymyzgha emes, «Atqaryp jýrgen isimiz qoghamgha paydaly ma?» degen súraqqa jauap bergen dúrys siyaqty. Ótken saylauda «Aq Joldy» milliongha juyq saylaushy qoldady, olardan osyny óziniz súrasanyz bolady. Al, oppozisiyagha kelsek, iyә, biz 8 jyl boyy qozghalmay jatqan parlamenttik oppozisiya turaly zandy jýzege asyrdyq.

2012 jyly memlekettik organdar ony birden shektep, búl zannyng ótpeytinin aitty. Qazaqstan jýiesinde Ýkimet teris degen zandy qansha kóterseng de jeniske jete almaysyn. Osy «qisyq» zandy, basqa da zannamany Konstitusiyamyzdyng jana redaksiyasyna say keltiru barysynda jóndeuimiz kerek.

2010 jyly Europa Kenesining Venesiyalyq komissiyasy parlamenttegi oppozisiyanyng róli turaly bayandamasyn jariyalady. Onda balama pikirdi bildiru qúqyghyna qatysty kóptegen qyzyqty mәlimetter bar. Mysaly, "oppozisiyanyng estilu qúqyghy bar, kópshilikting sheshim qabyldau qúqyghy bar"degen sóz bar. Bayandamada demokratiyaly elderding tәjiriybeleri jinaqtalghan. Europa elderinde, әdette, budjettik komiytetterdi parlamenttik oppozisiya ókilderi basqarady. Biyleushi partiyanyng (óz ýkimetining atynan) budjetti basqarugha qúqyghy bolghandyqtan, baqylau qúqyghy oppozisiyanyng qolynda boluy kerek, sonda tepe-tendik saqtalady. Bayandamada parlamenttik oppozisiyanyng anyqtamasy bylay dep beriledi: Parlamenttik oppozisiya degenimiz – parlamenttegi erekshe kózqarasy bar  sayasy partiyalardyng fraksiyalary. Olar keyde ne bolmasa túraqty týrdeparlamenttegi kópshilik partiyany qolday alady. 2012 jyly osy bayandama negizinde biz óz zang jobamyzdy dayyndadyq. 2019 jyly últtyq qoghamdyq senim kenesi ayasynda parlamenttik oppozisiya turaly mәsele taghy da kóterildi. Sonda biz segiz jyl búryn dayyndaghan qazirgi shynayy ómirimizben baylanystyrylghan qújatty kóterdik. Biraq sol kezding ózinde Ýkimet taghy da birneshe manyzdy nәrsening jolyn jauyp tastady. Atap aitqanda, budjet komiytetin basqaru qúqyghy, parlamenttik tergeu jýrgizu qúqyghy, memleketting aqparattyq tapsyrysy ayasynda biylik pen oppozisiyany tendey nasihattau. Memlekettik BAQ әli kýnge deyin biylik partiyasynyng júmysyn ghana jariyalap, basqa partiyalardyn, sonyng ishinde bizding partiyamyzdyng manyzdy bastamalaryn kórsetpeudi qalaytyny mәlim.

Parlamenttik oppozisiya turaly biz kótergen qújatta Venesiya komissiyasynyng bayandamasynda berilgen anyqtamadan da qatang tújyrym jasadyq. Bizding zanymyz boyynsha, parlamenttik oppozisiya – búl Parlamenttegi (negizinen) basqa kózqarasta sóileytin partiyalar. Eger osy túrghydan qaraytyn bolsaq, "Aq Jol" Demokratiyalyq partiyasyn parlamenttik oppozisiya dep birden onay emes. Biraq búl jerde qazaqstandyq qoghamda dәstýrli týrde Europa Kenesi komissiyasynyng bayandamasynda kórsetilgennen góri oppozisiya turaly neghúrlym qatang týsinik qalyptasqanyn, múny biz óz Zanymyzda kórsettik. Bizde "oppozisiya" sózi fetishke ainaldy: oppozisioner әrdayym barrikadalargha shaqyryp, memleketting kez-kelgen qadamyna, tipti eng dúrys degen sheshimine narazy boluy kerek. Biraq, mening oiymsha, oppozisiyanyng negizgi mindeti – jәy ghana biylikti qúlatu emes, búl degen halyqtyng taghdyryn qauip-qaterge iytermeleumen para-par. Jýieli oppozisiyanyng maqsaty - memlekettik sheshimderge yqpal etu. Múnday mýmkindikter qazir az bolsa da bar. Bizge biylikpen qyrqysqannan góri óz yqpalymyzdy arttyrghanymyz manyzdy.

Sonday-aq Parlament reglamentine sәikes zang jobasyna baylanysty barlyq kelispeushilikter júmys toptarynda sheshiledi. Al Mәjilisting jalpy otyrystaryna zang jobalaryn qorytyndy qarastyru ýshin (ekinshi oqylymda) tek júmys toby qabyldaghan úsynystar shygharylady. Qabyldanbaghan úsynystardy salystyrmaly kesteden alyp tastaudy talap etedi. Ekinshi jaghynan, Parlamentting reglamenti boyynsha salystyru kestesinde joq týzetulerdi ekinshi oqylymda taghy da kóteruge bolmaydy. Adamdar Parlamentting plenarlyq otyrystaryn kórip, bәrining "jaqtap" dauys beretinine tang qalady. Sebebi pikirtalastar men ótkir daular aldyn-ala jýrgizilip, kestede sheshilmegen mәsele qalmaydy. Sonda da Ýkimetting budjetke qatysty esebi siyaqty manyzdy mәselelerge  bizding partiya әrqashan ýkimetke tek sózben ghana emes, dauys beru arqyly da opponent bolyp túrady.

- Key jaghdayda sizder "qarsy" dauys beruding ornyna qalys qalyp jatasyzdar.

- Sonda da basqa fraksiyalar týgelimen Ýkimetti qoldap jatqan kezde, tek biz ghana sheneunikterding esepterimen kelispeytinimizdi ashyq kórsetemiz.

"Qarsy" dauys beru – búl talqygha týsken dúrys dýniyeni de joqqa shygharu degen sóz. Biz әdiletti qarauymyz kerek. IYә, Últtyq qordyng jelinui, Últtyq Bankting sauatsyz sayasatyna baylanysty qalyptasqan negizsiz inflyasiya, syrtqy boryshqa qauip tóndiretin industriyalandyrudyng sәtsizdigi jәne ShOB-qa qysym jasau siyaqty óte jaghymsyz nәrseler bar. Biraq biz songhy eki karantin jylynda halyqtyng tútas toptaryn, qiyn jaghdaygha tap bolghan kәsipkerlerdi memleketting qoldaghanyn kórip otyrmyz. Memleket múghalimderdin, dәrigerlerding jalaqysyn kóterdi. Budjet әleumettik baghytqa ainaldy. Biraq qatelikter men teris ister kóp. Sondyqtan biz múnday esepterdi maqúlday almaymyz. Keyde qarsy dauys berip otyramyz, onday da mysaldar bar.

- Ýkimetten basqa, mindetti tólemderdi jinaytyn kompaniyalar men úiymdar Parlamentke esep berui kerek dep oilaysyz ba? Mysaly, utilialym mәselesi.

- Barlyq mindetti tólemder, mysaly, ÚKP-gha mýshelik jarnalar siyaqty, bәri salyqqa jatady. Olar boyynsha esep te ashyq boluy tiyis. Mindetti tólemderdi alushylardyng barlyghy keneytilgen budjetke engizilui kerek. Bizding kvaziymemlekettik kәsiporyndargha jýzdegen milliardtar qúiylady, biraq olar qogham aldynda esep bermeydi. Sonymen qatar, olar memleket pen halyq esebinen milliondaghan jalaqy men bonustargha ie bolady, biraq olar ýnemi shyghynyn ghana kórsetedi. Tek últtyq kompaniyalar ghana emes, "SK-Farmasiya", mindetti әleumettik jәne medisinalyq saqtandyru qory, BJZQ esep berui tiyis, olardyng әkimshilik shyghyndary, jalaqysy, syiaqysy men bonustary jariya týrde bekitilui tiyis dep esepteymiz. Qoghamgha týsinikti bolu ýshin bәrin ashyq kórsetu kerek. Utilialym boyynsha 2016 jyly "Aq jol" fraksiyasy ÓKM zansyzdyghy turaly súrau saldy, fraksiyanyng birneshe otyrysyn ótkizdi. Ol kezde memlekettik organdar bizdi tyndamady.

- Qoghamdaghy ózekti mәselelerding biri - túrghyn ýy mәselesi. Sizding fraksiyanyz Parlament qabyrghasynda búl mәseleni birneshe ret kóterdi jәne onyng biri qoghamda qyzu talqylandy. Sizder jataqhanalar saludy úsyndynyzdar. Olardyng qajettiligi turaly pikirlerinizdi ózgertken joqsyzdar ma?

- Biz jyl sayyn jarty milliongha juyq túratyn jeri joq jastar auyldardan qalalargha kóship keletinin aittyq. Qala túrghyndary nege olargha sonshalyqty nemqúrayly qaraydy? IYә, men olargha әleumettik túrghyn ýy salyp bereyik dedim. Auyldan kelgen adam mamandyq alyp, júmysqa túryp, ózine jayly túrghyn ýy satyp alghansha túratynday baspanasy boluy kerek. Memleketting óz azamattaryn, әsirese jastardy kóshede qaldyrugha moralidyq qúqyghy joq! Olar bizding bolashaghymyz. Olargha 40-50-ge kelgende emes, dәl qazir mamandyq alyp, júmys istegen kezde túratyn ýy kerek. Mahabbatqa senetin jas kezinde otbasyn qúryp, balaly boluy kerek. 20 myng tengege ayaday bólme jaldap, pәterden pәterge kóship jýrgende qaydaghy otbasy, qaydaghy bala? IYә, barlyghyn birden túrghyn ýimen qamtamasyz etu mýmkin emes, sondyqtan men auyl jastary ýshin jataqhana salu kerek dep sanaymyn. Bir ghana mysal keltireyin. Qantarda kóshege shyqqan tek terrorister emes. Lankesterding jazasyn tergeushiler men sot bere jatar. Biraq kóshege shyqqandardyng kópshiligi 18-20 jastaghy qarapayym jastar. Men týrmelerge bardym, olarmen sóilestim. Olardyng baspanasy da, júmysy da joq, óz enbegimen bir nәrsege qol jetkizuge ýmiti de joq. Ádildikke senbeydi. Osynday jastardy qorghau ýshin Bas prokurorgha jýzdegen ótinish jazdym. Olar qalalargha kelip, júmys izdeydi. Bay qúrdastarynyng djippen jýrgenin kóredi. Auyldyng balalary da jaqsy ómir sýrip, kóp nәrsege qol jetkizgisi keledi.Olargha ayaqqa túrugha mýmkindik beru kerek, al ol mýmkindik túratyn baspanadan bastalady. Jaqynda "Qazaqstan halqyna" qorynyng basshysy Bolat Jәmishev Qordan túrghyn ýy satyp alugha kómek súraghandardan bas tartyp, qazirgi qarqynmen Qazaqstan túrghyn ýy mәselesin tek 70 jyldan keyin ghana sheshetinin aitty. Sonda auyl jigitteri men qyzdary búl jaghdayda ne isteui kerek? Olargha ipotekagha ýy berilmeydi. Ákimdikting kezeginde mýgedekter, ardagerler, kóp balaly otbasylar birinshi orynda túrady. Jastardyng qalada túraqty tirkeui de joq. Qantar oqighasyna deyin bes jyl búryn biz búl mәseleni baqylap, óz sheshimimizdi úsyndyq. Ýkimet ony qabyldamady, ne ózi eshtene istemedi.

- Qantar oqighasy turaly aityp otyrsyz, endeshe sizge súraq:oqighagha Núrsúltan Ábishúlynyng kinәsi bar dep oilaysyz ba?

- IYә. Mening oiymsha, onyng da tikeley jauapkershiligi bar. Sebebi, ol ýkimetti taghayyndaghan adam. Qazirgi preziydent te ýkimetti ózi tandap, taghayyndaydy. 2007 jylgha deyin Ýkimet turaly zanda janadan taghayyndalghan Ministrler kabiyneti bir ay ishinde parlamentke ózining is-qimyl baghdarlamasyn úsynatyn norma bolghan. Onyng ýstine, eger parlament búl baghdarlamany qabyldamasa, Ýkimet eskertulerdi eskere otyryp pysyqtaydy jәne Parlamentke qayta úsynady. Eger parlament qayta maqúldamasa, onda ýkimet taratylady. Biz Parlamenttik respublikanyng jaqtaushylarymyz. Soghan say Ýkimetting qúramyn saylauda jeniske jetken partiya qúrap, Preziydentke taghayyndaugha úsynuy kerek.Sonda ghana basqa bireu emes, ministrlerdi tandaghan, Ýkimetti qúraghan partiya osy Ýkimetting nәtiyjeleri men qateleri ýshin jauap berer edi. Al qazir, Ýkimetti preziydentting ózi tandaghannan keyin, onyng júmysyna da ózi jauap berui kerek. Bizde saylau da, tipti parlament te, biylik partiyasy da jýrgizilip jatqan sayasatqa asa әser etpeydi. Bizding jýiemiz atqarushy biylik jaghyna qaray jantayghan. Barlyq qúziretter Ýkimet pen әkimderde. Deputattardyng úsynystary is jýzinde ýkimettik «senzuradan» ótedi.Parlament turaly zang boyynsha deputattardyng budjetke qatysty birde-bir úsynysyn Ýkimetting maqúldauynsyz qarastyrugha jol berilmeydi. Al qarajatsyz sheshuge bolatyn kem degende bir mәseleni atanyzshy? Bizding jýiede Parlamentting qoly baylauly, bәrin sheneunikter sheshedi. Mysaly, deputat bir ónirge baryp, ondaghy adamdargha jana auruhana nemese su qúbyry qajet ekenine kóz jetkizdi deyik. Al ministrler «budjette aqsha qarastyrylmaghan» dese – bitti, osymen deputattyng bastamasy ayaqtalady. Osy tensizdikti, Parlamentting sheneunikterge tәueldiligin ózgertu kerek. Biz múnday úsynystardy búryn birneshe ret kótergenbiz jәne olardy jana Qazaqstanda da kóteretin bolamyz. Onsyz yqpaldy Parlamentting turaly әngime bos sóz bolyp qalady.

AQSh siyaqty super preziydenttik jýiesi bar elde de  Kongress deputattary budjetti tikeley taghayyndaydy, eger kelispese, Ýkimetti qarjylandyrugha tyiym saluy mýmkin (Tramptyng kezinde birneshe ret bolghan). Biz sonday-aq Ýkimetting kelisimin úsynys sipatqa auystyruymyz kerek nemese saylaushylardyng qajettilikteri men jazalaryn tikeley qarjylandyru mýmkindigin Parlamentke qaldyruymyz kerek.

- Siz elorda atauy qayta ózgertu kerek dep oilaysyz ba?

- Men elorda atauyn ózgertu mәselesin basty mәsele dep sanamaymyn, kýn tәrtibinde odan da manyzdy mәseleler bar. Olar: ekonomikany qayta bastau, kiristerding ósuin qamtamasyz etu, baghalardy ústap túru, adamdargha júmys pen túrghyn ýy beru jәne t.b. Qala atauyn ózgertu býgingi tandaghy eng manyzdy mәsele emes. Qoghamdaghy ómir sýru dengeyi oghan qarap túrghan joq. Degenmen, mening oiymsha, adam attaryn taulargha, dalalargha, qalalargha, asa erekshe jaghdaylardy qospaghanda, beru dúrys emes. Biz bәrimiz búl dýniyege qonaqpyz: kelemiz, ketemiz. Álemde jer men halyq siyaqty mәngilik dýniyeler bar. Adam atyn mәngilikpen salystyru-tәkapparlyq.

- Azat Túrlybekúly, siz ekonomikalyq reforma men ónirlerding damuyna jauap beretin Parlament blogynda júmys isteysiz. Elimizding әrtýrli aimaqtaryna jii barasyz. Olardyng ishinde erekshe nazar audarudy qajet etetin eng kedey aimaq qay aimaq?

- Kedeylikting joghary dengeyi qayda ekeni bәrine belgili. Olar: ontýstik pen batys. Adamdardy kóshege shyghugha iytermelegen basty mәsele – kedeylik ekenin bәrimiz týsinemiz. Bizding elde ortasha jalaqy 260 myng dep aitqan sayyn ýlken kýmәnmen qaraymyn. Mening oiymsha, qazaqstandyqtar orta eseppen 150 myng tenge alady. Onda da júmysy bolsa.Últtyq tabysty neghúrlym әdil bólu arqyly kedeylikpen kýresuge bolady. Biz barlyghyn múnayshy, bankiyr, prokuror, әkim ete almaymyz. Sondyqtan iri kompaniyalar óz qyzmetkerlerin tamaqtandyratyn, kiyindiretin, óndiriske qyzmet kórsetetin, tehnikany jetkizetin jәne jóndeytin jergilikti shaghyn jәne orta biznespen júmys isteui kerek. Paradoks mynada: ónirlik jalpy ónimdegi ShOB-tyng eng tómen ýlesi naq osy shiykizat óndiretin ónirlerge tiyesili bolyp keledi. Yaghni, investorlar bizding tabighy baylyghymyzdy qaydan alsa, sondaghy ósip-óngen halyq kedey. Konstitusiyagha jer jәne jer qoynauy halyqqa tiyesili degen jana normany qabyldap, biz sheteldik investorlarmen jasalatyn barlyq kelisimsharttardy qayta qaraugha kirisuimiz kerek. Ýkimet jergilikti qogham men qazaqstandyq kәsiporyndar mýddelerining saqtaluyna qol jetkizuge mindetti. Búl mәsele múnay satudan, salyqtardan nemese júmysqa ornalasudan Qazaqstannyng ýlesin arttyru ghana emes, sonymen qatar tehnologiyalardy, auystyrylatyn bólshekterden bastap paydalanylatyn jabdyqtardy óndiruge arnalghan liysenziyalardy jergilikti seriktesterge beru bolyp tabylady.Búl memlekettik tabysty kóbeytuge, halyqty júmyspen qamtugha, jalaqy, bilim beru jәne ekonomikany tehnologiyalyq damytu mәselelerin sheshuge mýmkindik beredi.

- Siz Qazaqstanda júmys istegisi keletin reseylik kompaniyalargha erekshe sharttardy belgileudi úsyndynyz. Ol qanday sharttar?

- Halyqaralyq sanksiyalar kezinde múnday kompaniyalardy kimder iyelenetinin jәne nemen ainalysatynyn bilu manyzdy. Birinshiden, naghyz benefisiarlardy ashu kerek. Qazaqstan biznesting artynda sanksiyalyq tizimge engizilgen oligarhtardyng túrmaghanyn bilui kerek. Shyn mәninde, qazir ony anyqtau qiyn emes. Panama tizimi, Júmaq araldarynyng qújattary kórsetkendey әrtýrli kodtar men nómirlerding artynda qansha jasyrynsanyz da, erte me, kesh pe bәri ashylady. Ekinshiden, olar júmys isteytin ónimderining ashyqtyghyn qamtamasyz etui kerek. Shekteuler tek benefisiarlargha ghana emes, sonymen qatar qaru-jaraq, әskery tehnika óndirisinde qoldanugha bolatyn "qos maqsattaghy ónimderge" de qatysty.

- Siz temirjol túiyqtary turaly mәsele kóterdiniz. Atap aitqanda, Qayrat Satybaldymen baylanysty TQO kompaniyalary turaly. Siz zansyz basyp alynghan joldar men túiyqtardy memleketke emes, búrynghy iyelerine sot arqyly qaytarudy talap ettiniz. Búl dúrys pa?

- 2017 jyldan bastap birqatar kәsipkerlerding ótinishi boyynsha "Aq jol" partiyasynyng fraksiyasy jeke operatorlardyng kirme temir joldardy monopoliyalandyryp alu mәselesin birneshe ret kóterdi. Búl tek CTS turaly ghana emes. Biraq memlekettik organdar bizge bәri zandy dep jauap bergen bolatyn. Ekonomikany monopoliyasyzdandyru jónindegi komissiya qúrylghan kezde alyp qoyylghan jol uchaskelerin memleket menshigine qaytaru jónindegi júmys bastaldy dep jauap berdi. Biraq búl tolyq jauap emes, óitkeni bastapqyda TQO QTJ-dan 1,7 mlrd-qa 300 joldy satyp aldy, al qazirgi uaqytta olardyng sottar arqyly alghan 700-den astam uchaskesi bar jәne qanday da bir týsiniksiz әreketter bolghan. Sonymen qatar, jýzdegen joldar jeke kәsiporyndardan zorlyqpen tartyp alynghan. Men osy mәsele boyynsha Bas prokuror Berik Asylovpen kezdestim, osynday faktilerdi jinaghan papkamdy alyp bardym. Sodan keyin jeke kәsiporyndardyng biri prokurordyng úsynysy boyynsha TQO-dan joldy qaytaryp aldy. Demonopolizasiya boyynsha kezekti otyrysta Berik Noghayúlynyng ózi joldy memleket menshigine qaytaru mәselesimen ghana emes, qúqyqtary búzylghan jeke kәsipkerlerdi qorghaumen ainalysu keregin aitty.

- Azat Túrlybekúly, súhbat sonynda sizden súraghym kelgeni, sizding jalaqynyz qansha jәne deputattargha beriletin qyzmettik pәterde túrasyz ba?

- Deputat retinde 720 myng tenge alamyn. Óz ýiimde túramyn. Ýy turaly on jyl búryn jurnalister súhbat alyp, men turaly «hayp» jasaugha tyrysty. Alayda, men ýiimdi 2005 jyly, yaghniy,memlekettik qyzmetten jeti jyl ótken song (1998) jәne deputattyq qyzmetke barudan jeti jyl búryn (2012) saldym. Sondyqtan heyterler beker shu shyghardy. Ekinshi jaghynan, ýnemi kópshilikting nazarynda jýrip, arasynda arandatugha úshyrap túru sayasattyng sózsiz bir bóligi ekeni anyq. Men múny jaqsy bilemin, ondaygha sabyrmen qaraymyn. Sebebi, bizding júmysymyz odan góri әldeqayda manyzdy.

Abai.kz