QR Memlekettik kenesshisi Erlan Qarinning tóraghalyghymen qazaq aghartushysy, ghalym, aqyn, qogham qayratkeri Ahmet Baytúrsynúlynyng 150 jyldyq mereytoyyn dayyndau jәne ótkizu jónindegi memlekettik komissiyanyng otyrysy ótti, dep habarlaydy Aqorda.

Jiynda jyl basynan beri mereytoydy ótkizu ayasynda birqatar manyzdy ghylymiy-zertteu, aghartushylyq, mәdeniy-búqaralyq is-sharalar ótkizilgeni atap ótti.Erlan Qarin Ahmet Baytúrsynúlynyng múrasyn nasihattaugha baghyttalghan halyqaralyq, respublikalyq, ónirlik is-sharalardy jyl sonyna deyin joghary dengeyde ótkizu qajettigin atap ótti. Almatyda ghalymgha eskertkish ornatu josparlanghan. Onyng 12 tomdyq tolyq shygharmalar jinaghy basylymgha dayyndalyp jatyr.

Ghalymnyng mereytoyyn halyqaralyq dengeyde, YuNESKO kóleminde jәne TÝRKSOY ayasynda is-sharalar ótkizu kózdelgen. TÝRKSOY úiymy jyl sayyn kórnekti týrkitanushy ghalymdargha beriletin Ahmet Baytúrsynúly atyndaghy tósbelgi taghayyndau turaly sheshim qabyldady.

Otyrysqa qatysqan lauazymdy qyzmetkerler Ghylym jәne joghary bilim ministri Sayasat Núrbek, Mәdeniyet jәne sport ministri Dәuren Abaev, Syrtqy ister ministrining birinshi orynbasary Aqan Rahmetullin jәne Qostanay oblysynyng әkimi Arhiymed Múhambetov atqarylghan júmystar men aldaghy kezenge arnalghan josparlary turaly bayandady.

Últ ústazy Ahmetting Qostanay oblysyndaghy tughan jerinde ghylymiy-restavrasiya júmystary úiymdastyrylghan. Sonday-aq birqatar әleumettik jәne infraqúrylymdyq jobalar iske asyrylyp jatyr.

Komissiya otyrysyn qorytyndylay kele, Memlekettik kenesshi Erlan Qarin Ahmet Baytúrsynúlynyng 150 jyldyq mereytoyy ayasynda aldaghy kezenge josparlanghan is-sharalardyng sapaly ótkiziluin qamtamasyz etudi tapsyrdy.

Alash ardaqtysy Ahmet Baytúrsynúlynyng eldi aghartu júmystaryndaghy enbegi orasan zor. Ol qazaq tili men әdebiyetin ghylym retinde zerttegen ghalym-reformator. Ahmet Baytúrsynúly 1873 jyly qazirgi Qostanay oblysynyng Sartýbek degen auylynda dýniyege kelgen. Alghashynda kózi qaraqty auyl adamdarynan sauat ashyp, keyin auyl mektebinde oqidy. 1886-1891 jyly Torghay qalasyna baryp oryssha-qazaqsha uchiliyshede eki jyldyq bilim alady. Talapshyl jas múnymen toqtamay 1891-1895 jyldary Orynbordaghy múghalimder dayarlaytyn mektepke oqugha ketedi. Mektepti bitire sala Ahmet 1895-1909 jyldary Qostanay, Aqtóbe, Qarqaraly uezderindegi qazaq-orys uchiliyshe, mektepterinde ústazdyq qyzmet atqara bastaydy. Osy kezde qazaq tili men әdebiyetin tereninen zertteudi qolgha alady. Halyq auyz әdebiyetining jauhar jyrlaryn, atadan balagha jetken asyl qazynasyn jinaqtaydy. Ózi de ólen-jyrlar jazyp, qazaq tilining oqu-qúraldaryn dayyndaydy. Ahmet Baytúrsynúlynyng qazaq tili men әdebiyeti ghylymyndaghy eng alghashqy enbegi – «Ádebiyet tanytqysh» oqu qúraly.

Ahmet Baytúrsynúly ghalym retinde qazaq tilin zerttep, oqulyqtar shyghara jýrip, elding sayasy ómirine belsene aralasty.

Ol qazaq jurnalistikasynyng iri qayratkeri. 1913-1918 jyldary ózi bas bolyp «Qazaq» gazetin úiymdastyrady. Elding mәselesin kóterip, oqu-bilimge shaqyryp, maqalalar jazady.

Basylymnyng atauyna qatysty ózi bylay dep anyqtama beredi: «Ataly júrtymyzdyn, aduyndy últymyzdyng aruaqty aty dep gazetimizding esimin «Qazaq» dep qoydyq. Últ ýshin degen kýshting úlghangyna kýshin qosyp, kómektese qyzmet etu qazaq balasyna mindet. Qyzmet etem desender, azamattyqtyng zor jolynyng biri osy», dedi.

Onyng «Gazet – halyqtyng kózi, qúlaghy hәm tili» degen ataly sózi әr qazaqtyng kókeyinde janghyryp túr. Ol «úiqydaghy qazaqty» oyatudyng bir joly gazet arqyly bilim-ghylymdy nasihattau ekenin jaqsy bildi. Osy jolda ayanbay enbek etti.

Ahmet Baytúrsynúly – Alash ardaqtylarynyng biri әri biregeyi. 1917 jyly Qazan tónkerisinen keyin qazaqtyng mandayyna bitken ziyaly azamattary bir jennen qol, bir jaghadan bas shygharyp «Alash» qozghalysyn úiymdastyrdy. Sol kezde Ahmet Baytúrsynúly «Alash» ýkimetining baghdarlamasyn jazdy.

Ol – Qazaqstannyng alghashqy oqu-aghartu ministri. Almatydaghy jәne Tashkenttegi joghary oqu oryndarynyng professory bolyp qyzmet atqardy.

Ahmet Baytúrsynúlynyng halqy ýshin janúshyra enbek qylghany sol kezdegi aram oily «Qyzyl imperiyagha» únamady. Aqyry Alash ardaqtysy Ahmetting izine týsip, týrli jala jauyp, jazyqsyz sottady. Qazaq ghalymy 1938 jyly «halyq jauy» atanyp, ayausyz atyldy. Ahmetting aty 50 jyldan keyin, 1988 jyly aqtaldy.

Ol artynda óshpes iz, mol әdeby múra, ghylymy enbekter qaldyrdy. 1909 jyly aghartushynyng Peterburg qalasynda «Qyryq mysal» atty kitaby basylyp shyqty. 1911 jyly Orynbor qalasynda «Masa» ólender jinaghy jaryq kórdi.

Qazaq halqynyng kósegesi kógergen, tórt qúbylasy ten, bilimi ozyq elge ainalghanyn maqsat etken Últ ústazy Ahmet Baytúrsynúlynyng esimi úrpaq jadynan eshqashan óshpeui qajet. Biylghy ótkizilgeli otyrghan Últ ústazynyng 150 jyldyq mereytoyy da osy maqsatty kózdeydi. Ahmet babamyzdyng ónegeli ómirin, enbegin nasihattau ýshin әrtýrli sharalar ótkizu josparlanyp otyr.

Abai.kz