Belgili synshy, mәdeniyet qayratkeri Áliya BÓPEJANOVA shygharmashylyghy turaly sóz

Synshy Áliya Qaharmanqyzy Bópejanovanyng alghashqy maqalalary baspasózde 80-jyldary  jariyalandy. Al, alghashqy syn kitaby «Órnekter» 1991-jyly kóktemde jaryq kórdi. Jylyna deyin bilip otyrghanym - ol kezde «Jazushy» baspasynda  qyzmettemin, «Órnekterge»  redaktor bolghanmyn. Ony dayyndau barysynda әriptes, dosqa ishtey bir yrzalyq sezim tughan. Jaqsy  jinaqqa, kezinde jaqsy pikirler aityldy. Pikir bildirushilerding biri kórnekti suretker Ábish Kekilbaev synshynyng tanym-talghamyna sýisine kele Áliya endi kóbirek jazsa, ýlken jinaqtaulargha barsa, oghan bilimi men dayyndyghy jetedi, degendey tilek bildirgen.

Belgili synshy, mәdeniyet qayratkeri Áliya BÓPEJANOVA shygharmashylyghy turaly sóz

Synshy Áliya Qaharmanqyzy Bópejanovanyng alghashqy maqalalary baspasózde 80-jyldary  jariyalandy. Al, alghashqy syn kitaby «Órnekter» 1991-jyly kóktemde jaryq kórdi. Jylyna deyin bilip otyrghanym - ol kezde «Jazushy» baspasynda  qyzmettemin, «Órnekterge»  redaktor bolghanmyn. Ony dayyndau barysynda әriptes, dosqa ishtey bir yrzalyq sezim tughan. Jaqsy  jinaqqa, kezinde jaqsy pikirler aityldy. Pikir bildirushilerding biri kórnekti suretker Ábish Kekilbaev synshynyng tanym-talghamyna sýisine kele Áliya endi kóbirek jazsa, ýlken jinaqtaulargha barsa, oghan bilimi men dayyndyghy jetedi, degendey tilek bildirgen.

Sol jyly jeltoqsanda  tәuelsiz el bolyp jeke shanyraq kóterdik. Sodan bergi jiyrma jyldan asa uaqytta ghasyrgha para-par oqighalardy bastan keshkenimiz belgili. Qoghamdyq qúrylym ózgerip, ruhaniyat әleminde, kórkemdik tanymdarda da ýlken janghyrular jýrdi. 80-jyldary ózi jas synshy bolyp kelip, birte-birte qalyptasa  ónimdi enbek etken  Áliya Bópejanovanyng tәuelsizdikting alghashqy on jyldyghynda da  «Qazaq әdebiyetinde» jasaghan enbegi men shygharmashylyghy naghyz gazetti túlghalar jasaytynynyng jaqsy bir kórinisi.  Aptalyqtan qyzmetten ketkennen keyin de synshy respublikalyq baspasózde, elektrondy búqaralyq aqparat qúraldarynda jii kórinip, әdebiyet, óner, kórkemdik tanymdar, mәdeny situasiyalar turaly kóptegen maqala, materialdar jazdy, sheteldik basylymdarda qazaq әdebiyeti men mәdeniyeti turaly oy tolghady.

Synshynyng  «Dýnie - imany qúbylys» jinaghy  2001-jyly «Otyrar kitaphanasy» seriyasymen shyqty. Osy jinaghy ýshin oghan 2003 jyly Halyqaralyq  «Alash» әdeby syilyghy berildi.  Qalamdas qúrby-dostardyng jazghandaryn qay kezde de mýmkindiginshe  oqyp otyratynyng bar.  Áliyanyng da jalpy dýniyetanymyn, oy órisin bir kisidey  biletinime qaramastan, onyng әr jana enbegi shyqqan sayyn terenirek  tany týsetindeymin.  Búl - synshynyng «Óner - jeke tәjiriybe» jәne «Mәdeniyet - jasampaz sana» atty qos tomdyq jinaghyn oqyghan song da týigen oiym.

Týigen oiym - bir kezderdegi synshy Bópejanova shygharmashylyghynyng ayasy kenigen - ol qazirgi  qazaq әdebiyetinin, qazaq óneri men mәdeniyetining bar qúbylysyn barlap otyryp jinaqtaugha, taldap-talqylaugha,  tórelik aitugha kóterilgen Túlghagha ainalghan. Qos tomdyghynyng qúrylymyn týzegen portret-esseler, maqalalar men syr-súhbattarda Áliya Bópejanovanyng synshylyq oy sergektigi, bilimdarlyghy, mәdeniyeti, tanym terendigi, shygharmany ýiirip otyryp taldauy, jazudaghy shiraqtyghy, til kestesining qysqa-núsqalyghy, yaghny oidyng ishki ekspressiyasy siyaqty ózindik ereksheligi endigi jerde tipten ashylyp, aiqyndala týsedi.  Sóz etip otyrghan avtorynyng sheberlik syryna boylauda naqty bir dýniyesi turaly sózge onyng shygharmashylyghyn tútas qarastyra kelip, әlem әdebiyeti ýlgilerin nazarda ústay otyryp, әdeby syndaghy tanym ólshemderimen oy jarystyra sóileu mashyghy - jazushynyng qalyptasu oljasyn «onay ashugha» jeteleydi.  Qazaq әdebiyetining belgili ókilderi Sh.Múrtaza, F.Ongharsynova, Á.Tarazi, Q.Ysqaq, D.Isabekov, T.Núrmaghambetov,  M.Qanaz, t.b. shygharmashylyqtary turaly tolghanystary olardyng oy әlemin, dýniyetanymdyq daralyghyn, stilidik erekshelikterin aiqyn saralaghan, serpindi, sergek sezimnin, tereng tanymnyng jemisi. Synshy  qalam ústaghan qyzdar, atap aitqanda, aqyn-jazushylar F.Ongharsynova, Sh.Qúmarova, K.Ahmetova, M.Qojahmetova, Sh.Beysenova, H.Esengharaeva, J.Soltiyeva  shygharmashylyghyn tanuda jan jyluyn ayamay tógedi. Olargha әiel balasy ghoy dep jyghylmaydy, jazushylyq jaratylystaryndaghy әiel tabighatynan órbiytin ózgeshelikti aiqynday týsedi.

Áliya Bópejanova qazaqtyng aituly synshylary A.Sýleymenov, T.Toqbergenov, S.Áshimbaev, Z.Serikqaliyev, S.Júmabekovtin, әdebiyettanushy ghalym  R.Rýstembekovanyng  әrqaysysynyng synshylyq bolmystaryn ashuda da zerek, kóregen.  Jәne de synnyng tilin otqa orap, oy kerneuin arttyryp sóileuding A.Sýleymenov, Z.Serikqaliyev, S.Áshimbaev qalyptastyrghan ýrdisine óz órnegin qosyp kele jatqan qalamger.

Synshy qoltanbasynyng ereksheligi - kóp aitpaghyn az kólemge syidyrugha, sondyqtan da tyghyz jazugha qalyptasqany. Búl pikirimizge  synshy kitaptaryna engen kez-kelgen dýniyesi dәlel. Mysaly, synshynyng Qanipa aqyn turaly myna bir tújyrymy nebir ýlken maqalanyng jýgin kóteredi. «Mahabbat, sýiispenshilik turaly jyrlamaghan aqyn kem. Mahabbat jyrshysy atanghan aqyndar da barshylyq. Biraq, Qanipa aqynnyng jóni bólek. Onyng alghashqy albyrt jyrlarynan bastap kemeldikke bet alghan býginine deyingi lirikalyq keyipkerinin  әrtýrli sezimdik jay-kýiining Quat-dengeyinde anau aitqan aiyrmashylyq joq. Tipti, keyde keyipker sezim-kýii bir tektes, qaytalana beretindey әser berui mýmkin. Biraq, búl - aldamshy әser. Al, shyn mәnine kelgende keyipker ýshin:      MAHABBAT - ShEKTEULILIKTING (SEZIMNIN) ShEKSIZDIKKE (MÁNGILIKKE) DEGEN SAGhYNYShY. IY.Brodskiyding anyqtamasynsha, «toska konechnogo po beskonechnomu». Sondyqtan, Qanipa aqynnyng da lirikalyq keyipkerining Sezim-hal epopeyasynda ishki bir ýlken sabyr, mýmkin, pәlsapalyq dengeyge kóteriletin sezim rahaty men azaby jatady. Óitkeni, Qanipa - Jyrdy, yaghny Sezim - sýiispenshilikti Minәjat dengeyine kótergen suretker»

Taghy bir mysal - kórnekti mәdeniyettanushy Múrat Áuezov turaly tújyrymy: «Býkil ómiri men shygharmashylyghy Últtyng ózin ózi tanuynyng ghana emes, tereng zerdelenuinin, eng bastysy, shyndaluynyn, sóitip, jana mazmúngha shyghuynyng has ýlgisindey túlghalar bolady. Olar sanauly. Sanauly bolatyny búl degeniniz - auyr missiya... Osynday sanauly túlghalardyng biri - kórnekti zamandasymyz Múrat Múhtarúly ÁUEZOV. Últtyq sananyn, Týrkilik bolmystyng jana mazmúny. Ol qay salada qyzmet etpesin, tereng biligi men bilimin, biyik intellektisin, jarqyn aqyl-parasaty men jasampazdyq energiyasyn elining iygiligine júmsap kele jatqan qayratker. Has ziyaly. Zamandastary, ortasy ony osy túrghyda tanidy. Al, ózi ýshin múnyng bәri - ómir salty, ústanymy. Sondyqtan da biz әlginde aitqan «auyr missiya» ol ýshin - Ómir sýru formasy  ghana. Ol qauymgha osy tabighylyghymen de qadirli jәne qymbat.»

Dýniyetanymdyq túrghydan tolysqan, ruhany sergek synshynyn  qazirgi әdebiyetting kókeykesti mәselelerine baylanysty tópep-tópep aitatyn kerneuli oilary da jetkilikti. Al, múnyng negizi  -  onyng adami-azamattyq  bolmysy.

Synshy kitaptaryn oqyghanda ruhany ayanyz keneyedi, siz onyng kólemi shaghyn, biraq kerneui joghary maqalalary men esselerinen janynyz núrlanady, óitkeni ol qansha jana forma izdep, taldasyn meyli, bәrining tiregi adami-imany qúndylyqtar ekenin, ózi has synshy Zeynolla Serikqaliyev shygharmashylyghy turaly jazghanynday, «Dýnie - imany qúbylys» ekenine qol qoyady.

Áliya janany tanugha sergek. «Mәdeniyetting eki tiypi bar. Alghashqysy - mazmúngha negizdeledi, ekinshisi - formagha negizdeledi. Shartty týrde alghanda, dәstýrli óner - mazmún (mazmún-forma-mazmún), postdәstýrli óner - forma (forma-mazmún-forma). Ózgeshe aitqanda, dәstýrli әdebiyette jazushy jýieli shygharmashylyq әdiske, janrlyq-stilidik  anyqtyqqa sýiense, postdәstýrli, yaghny biz aityp otyrghan jana zaman ónerinde jazushy ózining suretkerlik ereje-zandylyqtaryn jasaydy» deytin synshy, qazaq ónerinde suretkerlik  óz ereje-zandylyqtaryn jasaugha úmtylatyn jas buynnyn   talantty ókilderi jazushy Didar Amantay, aqyn Maraltay Ybyrayymúly, jazushy Mәdina Omarova, teatr rejisseri,  marqúm Qayrat Sýgirbekov, kinorejisser  Serik Apyrymov, taghy basqalardyn  ónerjasam erekshelikteri men tanymdaryn qyzghylyqty taldap-tanystyrady. Áliyanyng búl sipattas  maqalalaryn qyzyqpay oqu mýmkin emes.

Búl tústa men Áliyanyng Didar shygharmashylyghyn taldauy qazaq synyndaghy erekshe jýlge ekenin aitar edim. Talantty jazushynyn  shygharmashylyghy, әsirese, «Gýlder men kitaptary» qatty pikirtalas tudyryp, búl shygharmasy - roman atty irgeli janrdy tómendetu, dәstýrli úghymnyng irgetasyn shayqaltu siyaqty sezilgen  bolatyn. Al, Áliya synshy  búl romangha joghary bagha bergen.  Didardyng tól prozamyzgha sanaly týrde qúrylymdyq ózgerister engizuge úmtylatynyn, múny birden qabyldaugha,  zerdeleuge oqyrmannyng oqyrmandyq tәjiriybesi jetispey jatatynyn, múnyng ózi jalpy alghanda  qazaq kenistiginin  býgingi tandaghy ruhaniy-mәdeny problemasy ekenin algha tartqan. «Gýlder men kitaptardyn» ónerding ónerlik túrghysynan predmettik әngime qozghaugha mýmkindik beretin shygharma, óitkeni,  - kóp plandy roman ekenin, әdettegi úghymdaghy, sebep-saldarly,  klassikalyq ýlgidegi kóp plandy da kólemdi roman emes, kólemi shaghyn, soghan qaramastan konstruksiyasy óte damyghan - birneshe iydeyany qat-qabat alyp jýretin roman ekenin qadap aitqan. Synshy múnday shygharma oqyrmanynan mәdeniy-filosofiyalyq oqylymdy talap etedi dey kele, romandaghy birneshe, plast-qabat-shenberlerdi taldap konstruksiya qúrady. Romandaghy týrkiler turaly jyrdan qazaqtyng jyraulyq  dәstýrining janghyrghan týrin de tanityn synshy mәdeniy-pәlsapalyq kenistigi keng roman avtory kórkem sóz ónerining erekshe bir ýlgisinde júmys isteytinine qol qoydyryp, «Gýlder men kitaptardy»  - mәdeniyet qúbylysy dep, әdebiyet sanasynyng óskenin kórsetetin shygharma dep tanidy.  Búl maqala alghash jazylghan tústa kóp qalamgerding qarsylyghyna tap bolyp, Áliyanyng synshylyq tanymyna kýmәn da tudyraghyn bilemiz. Al, ol bolsa, әdebiy-mәdeny kórkemdik prosesterdi tereng biletin synshy, әriyne, ýnemi bir qadam alda otyruy kerektigine qol qoydyrdy. Al,  Didar Amantay bolsa býginde shygharmashylyghy moyyndalghan,  qúrylymdyq-estetikalyq janalyqtary qabyldanghan suretker.

Synshy Bópejanovanyng teatr, kino salasyndaghy maqalalary da janashyldyghymen tartady. Aytalyq, onyng talantty teatr rejisseri, býginde marqúm Qayrat Sýgirbekovting shygharmashylyghyn taldaytyn essesi jýrek shymyrlatady. Qazaq teatr rejissurasy nendey talanttan aiyrylghan degen ókinishke qalasyz. Synshy Áliya Sýgirbekov teatry - realizm, romantizm, simvolizm, surrealizm, absurd syndy baghyttardy óz stiylinde qorytqan, yaghni, taghy qaytalaghanda,  ekinshi shyndyqpen de júmys isteytin teatr ekenine nazar audartady. Jәne de jalpyadamzattyq mәdeny tәjiriybe  ýlken qúndylyq dep tanityn rejisserding qajet dep tapsa, búl baghyt-aghymdardyng qay-qaysynda  erkin jýzetinin jәne ýlken suretker retinde olardy óz stiyli ayasynda tabighy týrde sheber ýilestire-ýndestire alatynyn, sondyqtan da onyng spektakliderining mәdeny quat-kerneui óte joghary bolyp keletinin talday kele synshy rejisser Sýgirbekov  spektakliderin óz-ózinen jetiletin jýie retinde qarastyryp-qabyldau qajettigine algha tartady.

Kórip otyrghanymyzday, ónerding qay salasynda da erkin oy tolghaytyn Áliyanyn  teatr turaly tolghamdary, spektakliderdi taldau tәsilderi mәdeniyettanushylyq jazyqta maghynaly oqylady. Ol taldaghan spektakliderding estetikasyn, qúrylymyn anyq tanuynyzgha bolady. Mysaly, Áliyanyng kórnekti rejisser Á.Mәmbetovting «Sýiikti mening aghatayym» spektaklining Astanadaghy Q.Quanyshbaev teatry sahnasyndaghy qoyylymyn, ssenografiyasyn taldauy spektaklidi kóz aldynyzgha elestetip, onyng ózek oiy, roliderding qisyndary, odan shyghatyn qorytyndylar, býgingi kýndik taghylymy turaly qat-qabat oilarymen qoyylymgha ekinshi ómir beredi. Mәmbetovting mәmbetovtik qúdyretin óz tanymymen aiqynday týsedi. Synshynyng IY.Vaytkus, E.Obaev, J.Hadjiyev, B.Atabaev,  N.Jaqypbay spektakliderin taldaulary  da negizinen osy sipatty bolyp keledi. Sondyqtan da Áliyany túshynyp oqisyz, oy ilesiz,  pikir talastyrasyz.

Synshy shygharmashylyghynyng taghy bir ereksheligi -  ashyqtyghy, súhbattastyq sipaty (dialogichnosti), yaghny oqyrmanyn pikir jarystyrugha, oy talastyrugha bastay otyryp, ósiretini, ózge kenistikterge bastaytyny.  Onyng  kәnigi sheberge ainalghanyn aiqynday týsetin asa qyzyqty súhbattary da - shygharmashylyghynyng eleuli bir qyry, ózindik qúpiyasy. Áliya súhbattasyn ózin tolghandyratyn mәselelerge oray «tandaydy» jәne onyng súhbattary uaqyttyng ómir-óner zerdelemeleri bolyp shyghady. Synshynyng A.Sýleymenovpen, Q.Jetpisbaev, Á.Mәmbetov, Z.Serikqaliyev, ataqty milliarder jәne filantrop Dj.Sorospen jýrgizgen súhbattary, sonday-aq  keyingi kezende Múrat Áuezov, Satybaldy Narymbetov, Baqytjan Ábishev, qazaq ruhaniyatynyng ózge de tanymal túlghalarymen    súhbattaryn qúmarta, qúnygha oqymau mýmkin emes. Súhbattasynyng joly, jasy, ómirlik tәjiriybesi, tipti kenistigi ýlken nemese kishi bolsyn meyli, Áliya olarmen qashanda terezesi teng otyrady, oqyrmanyna, jogharyda da aityp ótkenimdey jana bir kenistikter ashady.  «Súhbat - sýiikti janrym», deydi Áliya. Ol ýshin búl janrdyng kórkem ýlgisi - kórnekti ónertanushy, mәdeniyettanushy, kópten beri Amerikada túratyn Solomon Volkovtyng «Iosif Brodskiymen әngimeler» atty  kitaby. Áliya  ondaghy bilim, shygharmashylyq psihologiyasyna nәzik dendeu, әlemdik  ruhaniyat, osy arqyly әlemning kórkemdik, tipti sayasy kartinasyn jasau, zor kenistikke qyzyghady.

Áliyanyn  shygharmashylyghy ózi sýiip oqityn avtorlarmen ýndes bolyp shyghady. Mysaly, onyng qazaq әdebiyetindegi, mәdeniyetindegi manyzdy degen enbekterding barlyghyn nazardan tys qaldyrmaytynyn,  ruhtas, ýndes suretkerleri turaly maqalalarynda ne súhbattarynda ýnemi týiip pikir aityp otyratynyn bilemin. Al, ózi sýiip oqityn sheteldik avtorlar Iosif Brodskiy, ispandyq Miygeli de Unamuno, amerikalyq filosof  Richard Rortiy,.. sýiikti teatr rejisserleri Djordj Streler, Luko Ronkoni, Y.Vaytkus,.. kinorejisserleri  Akira Kurosava, Andrey Tarkovskiy,  Kshishtof Keslevskiy...  osylay jalghasyp kete beredi.  Áliyanyng kitap oqu daghdysy da qyzyq. Oghan oqu - auamen ten. Sómkesinde ýnemi kitap ne gazet-jurnal jýredi, mysaly, sizdi bir jerde kýtip túrsa, siz keshikseniz, oghan renjiytin Áliya joq, kitabyn oqyp  ne qaghazyn qarap otyra beredi. Jas kezimizdegi oqugha degen sergektiginen bir ainymaytyn Áliyany oqyghanyna say toqyghany mol jәne búl  ruhaniyatymyzdyng da oljasy bolyp otyrghan  qazaq qyzy orayynda da de asa baghalaymyn.

Áliya turaly sózimning sonynda oghan azdaghan qoshemet sóz aitsam, aiyby bolmas.  Úzaq jyldar әriptes, qúrbylas bolyp jýrgeli beri әbden týigenim - Áliya iri minezding adamy, mayda-shýidege joq, bireuding ishki әlemine әieldik osaldyqpen súghynyp qaraghanyn, dýnie ataulygha  kýndelikti qajettilikten asyp qúnyqqanyn, ózine tirelgen isti basqagha syltaulap syrghyta salghanyn eshqashan kórmeppin. Ózine senimdi, jany keng adam qyzghanysh degendi eshqashan bilmeytin bolsa kerek - Áliyanyn  bir jaqsyny kórse quanyp, sony kelesi jaqsylyqpen jalghastyryp jýretin jaqsy qasiyeti bar, tuysqangha degen jankeshtiligi, dos bola bilu talanty,  tynym tappaytyn enbekqorlyghy, kóp sharuany týgesip jýrgenine qaramastan ýidegi, týzdegi tap-túinaq jinaqylyghy, bilmekke qúshtarlyghy, asa kóp oqityny әiel balasynyng basyna bite bermeytin qasiyetter.

Osy qasiyetteri qazaqtyng Asqar Sýleymenovtey  birtuar suretkerine, adamy túrghydan aitsam,  Asqarday aghagha  jar, ruhany tuys-dos, Ásmәday balagha ana qalpynda jәne tolygha týsedi.  Áliyanyng Asekene izdeushisi, shyraqshysy retinde tyndyrghan sharuasy bir atan týiege jýk bolghanday.

Synshy, mәdeniyet qayratkeri Áliya Bópejanovanyng kóptegen kórkem audarmalary, sonday-aq kórnekti óner adamdary turaly shygharghan kitaptary, ónerdegi bastamashyldyghy, t.t. qasiyetteri turaly  turaly aitar bolsam, sóz úzap ketedi. «Mәdeniyetti - jasampaz sana» dep biletin jәne ózi de osy joldy ústanghan qazaqtyng ýlken synshysy, mәdeniyettanushy, әriptes dos Áliyanyng ruhany qazynasyn oqyrman ýshin asha týsu isi aldaghy uaqytta da jalghasa beretinine senemin.

Synshy Á.Bópejanova turaly pikirler, lebizder

Ábish KEKILBAEV,

Halyq jazushysy, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty,  Enbek Eri:

- Áliya Bópejanova - әdebiy-kórkem oi-pikir sahnasyna shyqqaly beri ózin izdetip oqytatyn synshygha ainaldy. Óitkeni kópting sýrleuimen jýrmey, әrdayym ózindik oy týiip, ózindik minez tanytyp jýretin qasiyeti bar. Ol avtor saralay biledi jәne shygharmashylyghyn taldap otyrghan jazushysynyng dýniyetanymdyq, dýniyetanytqyshtyq bolmysyn ashugha úmtylady. Sondyqtan da onyng kórkem taldaularynda avtormen konsepsiyalyq jaryspa taldau basym jatady. Múnsyz әdeby kórkem syn kórkem әdebiyet janryna ainala almaydy. Bәlkim, Áliyanyng auyzgha kóp ilige qoymaghan sony avtorlargha qúmar boluynyng syry da osynda shyghar.

Synshygha kez kelgen bayqay qoymaghan sony esim ashu men kez  kelgen payymday qoymaghan sony qúbylystardy tanudan asqan paryz bolmasa kerek. Búl rette Áliya talghampazdyq ta, tabandylyq ta anghartady. Áliya Bópejanova talapshyl synshy. Biraq, onyng talapshyldyghy әdepten asyp ketpeydi. Suretker enbegine degen izet onyng jas avtorlargha da, jasamys avtorlargha da baghyttalghan maqalalaryna birdey tәn.

Sәbit ORAZBAEV,

QR halyq artiysi, Memlekettik syilyqtyng laureaty:

- Men Áliya  Bópejanovany kópten beri bilemin. Ol ónerge shyn jýregimen berilgen, teatrymyzdyn, teatr qauymnyng beldi mýshesi. Mening jaqsy kóretinim - ol bizding Qazaqtyng Memlekettik M.Áuezov atyndaghy akademiyalyq drama  teatrynyng ómirine belsene qatysatyn zor qayratker. Spektakliderdi taldauda, repertuar  tandauda Áliyanyng aitqan pikirleri óte dәiekti bolyp keledi. Ol jazghan maqalalarynda jәne auyzeki pikirlerinde akterler ýshin óte paydaly, olardyng ósuine qozghau salatyn jaqsy-jaqsy oilar  aitady. pikirlerin ashyq, aiqyn etip aitady.

Sodan keyin Áliya әdebiyet salasynda orny bar synshy ghoy. Ol  qanday shygharma turaly jazsa da onyng kórkemdigimen qatar qoghamgha әserin, olardaghy uaqyt maqsat-múrattarynyng qalay kórinetinin nәzik taldaydy.Áliya synshynyng mening ómirimde ózindik ýlken orny bar. Alpys jyldyq, jetpis jyldyq mereytoylarymda shygharmashylyq jolyma, jasaghan enbekterime taldau jasap,  bayypty maqalalar jazdy. Men oghan kezinde ózimning alghysymdy aitqanmyn, qazir de aitamyn.

Áliyanyng ómirindegi tirligi, jasap jýrgen isterining barlyghy shyndyqqa qúrylghan. Ózi óte tiyanaqty, úqypty adam. Kóp adamdar aitqan sózin oryndamay ketetin myna zamanda ol  aitqan nәrsesining ýdesinen shyghady, sózinde túrady. Odan keyin Áliyanyng ekinshi bir ýlken qasiyeti - ol ózimizding kemenger zamandasymyz Asqar Sýleymenovting shygharmalaryn shygharudaghy úlanghayyr enbegi.  Asqardyng kitaptaryn, kóp tomdyq shygharmalar jinaghyn múntazday etip, kórkem etip shygharyp keledi. Sodan keyin Áliya Asqardyng Ásmә esimdi túyaghyn tәrbiyelep-ósirip otyr. Ásmә әdemi de әsem, óte aqyldy bala, qazir KIMEPte oqyp jýr. Oqyp jatqan mamandyghy óte qajetti mamandyq dep oilaymyn.

Túnghyshbay әl-TARAZI,

QR halyq artiysi,  Memlekettik syilyqtyng  laureaty:

- Ghylymy ortada kez-kelgenning tisi bata bermeytin sýrender

bolady. Óner men mәdeniyettanu ayasynda ortagha oy salu, onyng san qyrly salalary men әmbege ortaq kategoriyalary turasynda tanymdyq pikir aitu - batyldyq pen erudisiyalyq ólshemning pәtigi retinde baghalanatyn shyghar...

Áliya men biletin bilimdilerding ishindegi kishipeyili men әdeptisi. Adam tereng bolghan sayyn qarapayym bolatynyn men Bópejanovagha qarap bajaylaymyn. Átten, qazaqy «neghylayyny» moldyghy bolmasa, talay isimizding shala ekenin jiyirek aitsa, kónlimiz nala bolghannan kem bolmas edik. Men de qasterleytin has oishyl Asqar Sýleymenovting syrlastyqqa Áliyany tandauy jogharyda men týzgen oi-kógenning kómeski emestigin aighaqtaytyn synayly. Óitkeni Áliya - jigit syndy bir sózdi, әiel syndy synyq minezdi. Ibalylyghy úyasynan, sózge beriktigi qany men qaghynan boluy bek mýmkin, әlde әkesining aty Qaharman bolghannan ba eken?!.. Ózgening peyilin óziniki etpegenin bilemin, tapsyryspen taqyryp tandap ardyng isin attamaghanyn da biletin siyaqtymyn. Ájeptәuir әn jazyp, óreli óleng qúrastyryp, synshymyn dep synarezulenip jýrgen kóbimiz osy retten úyattymyz ghoy, «auruyn jasyrghan - óledi»...

Áliya da «aqyryn jýrip, anyq basyp» bәtualy beleske shyqqanda ghana osy oilarymdy aitugha qolym tiygen men de «sau siyrdyng boghy emes» ekenmin. Janynda jýrgen jaqsygha jyly sózdi jii aitqan da tektilik eken ghoy... Shuyldaghan qarghalar arasynda birdi-ekili búlbúldyng ýni shyqpaytyny haqtyghyn, mening jaman atam Jamanqúl - «búbúly qadirlenbegen elding qarghasy qarqyldaydy» dep, qúdaydyng zaryn qylyp kýnde aitushy edi...

Qanipash MÁDIBAY,

filologiya ghylymdarynyng doktory, professor

«Ana tili»,

6 jeltoqsan, 2012