Halyqaralyq Týrki akademiyasy men Mongholiya Ghylym akademiyasy Arheologiya institutynyng birlesip jýrgizgen Arhangay aimaghy, Nomghon jazyghyndaghy ghylymy arheologiyalyq ekspedisiyasy júmystarynyng nәtiyjesinde Elteris qaghangha arnalghan keshen tabyldy.

Búl turaly býgin Úlanbatyr qalasynda Halyqaralyq Týrki akademiyasy men Mongholiya Ghylym akademiyasy Arheologiya institutynyng birlesip Nomghon alqabynda jýrgizgen ghylymy arheologiyalyq ekspedisiyasynyng nәtiyjelerine arnalghan baspasóz mәjilisinde Akademiya basshysy D. Qydyrәli mәlimdedi.

Keshenning jalpy aumaghy 49h41.5 m jerdi alyp jatyr. Batystan shyghysqa qaray sopaqsha bolyp sozyla ornalasqan keshendi ainaldyra qorshap or qazyp, odan shyqqan topyraqty ýiip qamal jasaghan.

Keshenning batys jaghynda ortasynda oiyghy bar tekshe tas (alitar), adamnyng tas mýsinderi, qasynda eki kýshigi bar arystan mýsini jәne eki qoy mýsini ornalasqan. Keshenning qaqpasynan shyghysqa qaray 51 balbal tas tizile ornalasqan. Olardyng ishinde bes balbaldan Ashina әuletine tiyesili «tauteke» tanbasy anyqtaldy.

Sonymen qatar keshende baryqtyng (tabynu orny) bolghanyn aiqyndaytyn qysh jabyndylar men jayau jýrginshi jolyna tóselgen kirpishterding qaldyqtary qazylyp alyndy.

Baryqtyng aldynan enseli jazba eskertkishting jogharghy bóligi men tasbaqa túghyry tabyldy. Tabylghan qúndy oljanyng eki betinde 12 joldan túratyn kóne týrik bitik jazuy, al ýshinshi qyrynda kóne soghdy jazuy qashalghan. Ekspedisiyagha qatysushy ghalymdar eskertkish mәtininen “Tәnir”, “týrk”, “Qútlyq”, “týmen” sekildi birqatar sózderdi anyqtady. Jazba mәtinen alynghan mәlimetterge sýiene otyryp, Nomgon keshenin Kýltegin men Bilge qaghannyng әkesi, Týrik qaghandyghyn qayta janghyrtushy Qútlyq Elteris qaghangha arnalghan degen tújyrym jasalyp otyr. Búghan qosa, bitiktas «týrk» atauy alghash ret kezdesetin eng kóne týrki dәuirining jazba eskertkishi sanalady.

Jalpy alghanda, Nomghon ghúryptyq kesheni barlyq belgileri jaghynan Bilge qaghan men Kýltegin ghúryptyq keshenderine úqsas. Nomghon jazba eskertkishting jogharghy túsynda tómen qaraghan denesi aidahar beynesindegi eki bórining basy beynelengen. Dәl osynday qaghandyq atributikalardyng — aidahar deneli, bóri basty sujetting Taspar qaghan, Bilge, Kýltegin jәne basqa eskertkishterining jogharghy túsynda qashalghany belgili. Nomgon jazuy Orhon eskertkishteri syndy memlekettik dengeydegi manyzdy eskertkish sanalady.

Akademiya Nomghon ghylymy ekspedisiyasynyng nәtiyjelerine arnalghan ghylymy jinaq әzirlep, týrki memlketterining astanalarynda tanystyratyn bolady. Mongholiyadaghy týrki dәuirining eskertkishterinde qazba júmystary aldaghy uaqytta jalghasa beredi.

Ayta ketu kerek, Nomghon jazyghyndaghy zertteu júmystary 2019 jyly bastalghan bolatyn. Alayda «Covid-19» pandemiyasy saldarynan eki jyl boyy toqtap qalghan «Nomgon» birlesken ekspedisiyasy 2022 jyldyng shilde aiynda qazba júmystaryn qayta jalghastyrdy.

«Nomgon-2022» birlesken ekspedisiyanyng qúramynda Halyqaralyq Týrki akademiyasynyng preziydenti Darhan Qydyrәli, belgili týrkolog Nәpil Bazylhan, Núrbolat Bógenbaev, Mongholiya GhA Arheologiya instituty Arheologiyalyq zertteu ortalyghynyng diyrektory, akademik Damdinsýrengiyn  Seveendorj (1949-2022), Mongholiya GhA Tariyh, arheologiya instituty Ortaghasyrlyq arheologiyalyq zertteu ortalyghynyng jetekishisi  Altangereliyn  Enhtór,  arheologtar Serenhandyn Buyanhishiyg, Gonchigiyn Batbold jәne Narantuyaagiyn Sengel, Mónhsayhany Uuganbayar arheologiyalyq zertteu júmystaryna qatysty.

Búghan deyin Týrki akademiyasy Mongholiyadaghy Shiveet-ulan eskertkishinde arheologiyalyq qazba júmystaryn jýrgizdi. 2016 jyly atalghan alqapqa arnayy ekspedisiya úiymdastyrdy. Qútlyq qaghannnyng túsynda salynghan saltanatty keshennen tanbalar, týrli artefaktiler tabylyp, olardyng merzimi anyqtaldy. 2018 jyly keshenning jan-jaghy qorshalyp, qamqorlyqqa alyndy. Osy júmystardyng jalghasy retinde 2019 jyly Nomghon ekspedisiyasy bastaldy.

Abai.kz