Astana qalasynda «Amanat» ziyatkerlik klubynyng kezekti otyrysy ótip, onda jana qazaq әlipbiyin engizu jóninde mәsele qaralghany habarlanghan edi. Belgili ghalym, fonolog filologiya ghylymdarynyng doktory, professor

Álimhan Jýnisbekting jasaghan bayandamasyn jariyalap otyrmyz.

"Abai.kz"

Qazaq jazuyna (basa aitugha tura keledi, bir әlipby auystyru ghana emes) qajet reforma jayly óz basym az jazyp, az aityp jýrgen joqpyn.
Degenmen, osy mәselening basy-qasynda jýrgen maman bolghandyqtan, jazu reformasyna  taghy da bir oralugha tura kelip otyr.

Aldymen aitatynym, qadirli aghayyn, qazaq jazuynyng taghdyryn shyn sóz etkimiz kelse, eng aldymen qazaq tilining ózine ghana tәn tól dybys qúramynyng basyn ashyp alayyqshy... Óitkeni kóbimiz (tipten - bәrimiz) dәl osy mәselege kelgende shorqaqpyz. Oghan sebep jyldar boyghy «orystandyru» sayasaty boldy. Eng jangha batatyny, orys tilining «iygi yqpaly» degen syltaumen, ótken ghasyrdyng 50-shi jyldary tól sózderimizding jazylu emilesine qosylghan i, u tәrizdi tanbalar (dybys emes) boldy. Oqulyq pen oqu-qúraly bitken osy kýnge deyin týgel sol japsyrmadan aryla almay keledi.

Astana qalasynda «Amanat» ziyatkerlik klubynyng kezekti otyrysy ótip, onda jana qazaq әlipbiyin engizu jóninde mәsele qaralghany habarlanghan edi. Belgili ghalym, fonolog filologiya ghylymdarynyng doktory, professor

Álimhan Jýnisbekting jasaghan bayandamasyn jariyalap otyrmyz.

"Abai.kz"

Qazaq jazuyna (basa aitugha tura keledi, bir әlipby auystyru ghana emes) qajet reforma jayly óz basym az jazyp, az aityp jýrgen joqpyn.
Degenmen, osy mәselening basy-qasynda jýrgen maman bolghandyqtan, jazu reformasyna  taghy da bir oralugha tura kelip otyr.

Aldymen aitatynym, qadirli aghayyn, qazaq jazuynyng taghdyryn shyn sóz etkimiz kelse, eng aldymen qazaq tilining ózine ghana tәn tól dybys qúramynyng basyn ashyp alayyqshy... Óitkeni kóbimiz (tipten - bәrimiz) dәl osy mәselege kelgende shorqaqpyz. Oghan sebep jyldar boyghy «orystandyru» sayasaty boldy. Eng jangha batatyny, orys tilining «iygi yqpaly» degen syltaumen, ótken ghasyrdyng 50-shi jyldary tól sózderimizding jazylu emilesine qosylghan i, u tәrizdi tanbalar (dybys emes) boldy. Oqulyq pen oqu-qúraly bitken osy kýnge deyin týgel sol japsyrmadan aryla almay keledi.

Mektepten (tipten - balabaqshadan) bastap «qazaq tilinde 42 dybys (???) bar» degen toqpaqpen ósken úrpaqtan ne súraysyz. Ózgeni bylay qoyghanda, qazaq tilining múghalim-oqytushylarynyn ózi osyghan úiyp qalghan.

Átten, orystyng u dauysty tanbasy bәrimizdi esten tandyryp, dauyssyzymyzdy dauysty etip elestetip túr ghoy.  Biz bastan keship otyrghan orystaqy orfografiyanyng «kóz eles» azaby bir búl emes. Kirme tanbany (әripti) qazaqtyng dybysy dep ózeuregenderdi, olardyng ishinde fonetist-mamandar da bar, әli kóp kezdestiretin bolamyz. Óz aghayyndarymyzdyng ózinen qazaqtyng bar dybysyn joq dep, joq dybysyn bar deytin uәjdi de әli kóp estiytin bolamyz. Qúlaqqa singen orys tilining dybystarynan, kóz ýirengen orys tilining әripterinen aryltyp alu onay bolmaydy.

Býgingi qazaq jazuyna, tek әlipby auystyru ghana emes, týbegeyli reforma kerek dep jýrgenim sondyqtan. Reforma bir ghana әlipby auystyrumen tynbaydy. Reforma ýsh mәseleni - dybys, әlipby jәne emile-ereje - birdey qamtidy: dybys - ózge tilderden bólektep túratyn tilding túrpat-túrqy; әlipby sol dybystyng qauyzy, basqasha aitqanda, qorghany men oqqaghary; emile-ereje - dybystardyng basyn biriktirip, sóz qúrap túratyn dәnekeri. Osy ýsh mәsele
bir-birimen baylanysty jәne qatar sheshilmey tól jazu qalyptaspaydy. Al әlipby auystyru qazaq jazuyna reforma jasaudyng alghy sharty jәne eng tóte joly bolyp tabylady. Eger latyn tanbalaryn baptap qabylday alsaq, onda kóptegen til búzar әripter men emile-erejeler ózinen-ózi týsip qalady.

Qazaqtyng tól dybystaryn týgendep, soghan layyqtap tanba sanyn yqshamdau A.Baytúrsynúlynan bastalghan bolatyn. Sol kezde tanba  sanyn qorghashtap Ahannyng «jaghasynan alghandar» bolghan. Olargha Ahang «tanbalardy qysqartyp, artyghyn boryshyma bereyin dep otyrghan joqpyn» degen eken. Mening de 42 tanbany baylyghymyz dep masattanyp otyrghan aghayyndarymyzgha aitarym: artyq tanbalardy enshilep keteyin dep otyrghan oiym joq.

Sonymen, qazaq tilining tól dybystary: a, ә, b, gh(-g), d, e, j, z, y, q(-k), l, m, n, n, o, ó, p, r, s, t, u(w), ú, ý, sh, y, i. Bas-ayaghy 26(-28) dybys. Osy dybystardyng syrtynda qazaq tilining dybystaryn izdep әure bolmau kerek, ózge dybys joq. Osy jerdegi bәrimizdi shatastyryp jýrgen u tanbasynyng dybys mәni, tilimizde óte jii kezdesetin, «erin-erindik, juysynqy, ýndi [w] dauyssyz dybysy» bolyp tabylady: au [aw], aua [awa], әu [äw], әue [äwe], su [suw], suy [suwu],
u [uw], uyq [uwuq], uil [üwül], kýlu [külüw], an [ayuw], ýn [üyüw] t.s.s. Múnday dauyssyz dybys orys tilinde joq, al aghylshyn tilinde bar, kórip otyrsyzdar, qazaq tilinde de bar.

Men latyn grafikasyn tek osy tól dybystar ýshin ghana qúrastyrghan edim. Ondaghy oiym, aldymen qazaq sózining ýndesim әuezine layyq әlipby ýlgisin dayyndap alu bolatyn. Onday әlipbi, eger qazaq tilining qamyn shyn oilasaq, bógde tilding dybys-tanbasynan arylghan  taza, qospasyz bolu kerek. Al ózge orys tilinen engen kirme dybystar men tanbalar jayyn, basqa amaldyng joqtyghynan, óz aldyna sheshu kerek dep, ekinshi kezektegi mәsele retinde eskertip otyratynmyn. Jәne onyng ýlgisin alystan izdemey-aq, orystardyng ózderi kórsetip otyrghanyn da eske salyp qoyatynmyn.

Sonda býgingi qazaq әlipbii derbes-derbes eki bólikten túrady. Tól әlipby óz tanba qúramy jәne emile-erejesimen, al kirme sózderding jazyluy óz tanba qúramy jәne emile-erejesimen tizbekteledi. Óitkeni olardyng ýilesim tauyp, bir shanyraqtyng astynda basy birigui ghylymy túrghydan da, qoldanba (praktikalyq) túrghydan da mýmkin emes.  Kestede tek últtyq әlipby tizimi túrady, kestening syrtynda kirme dybystardyng jazylym emile-erejesi men ýlgisi beriledi. Búl - amal joqtan bolyp jatqan is.

Qazaqtyng tól sózderining jazylymyna qatysty ornyqty әlipby men emile-erejemiz ótken ghasyrdyng ortasyna deyin boldy. Sol kezde qazaq sózining aytylym әuezi, morfem qúramy, buyn ýlgisi men tasymal retine esh núqsan kelip kórgen emes bolatyn. Bylyq sol ghasyrdyng eluinshi jyldarynyng ortasynda qazaqtyng tól sózderining qúramynda i, u, ya, yu, sh tanbalaryn jazu kerek degen «zorlyqtan» bastaldy. Jasyratyny joq, kirme tanbalardyng orynsyz ekenin aityp shyryldaghan janashyr topty alpauyt orys tilining «iygi yqpalyn» qoldaghan sayasatshyl top jenip shyqty. Qazaq sózining ýndesim aitylymy beyәuezdenip, morfem qúramy setinep, buyn qúrylymy jaryqshaqtanyp, tasymal reti búzylyp sala berdi.

Qazaq jazuyndaghy kirme tanbalargha qatysty jansaqtyqtardyng bәrin termelep jatudyng búl jerde reti joq. Sondyqtan oqulyqtarda dauystylardyng qatarynda jýrgen i, u tanbalaryna ghana toqtalamyz (ya, yu, sh, h, h tanbalarynyng jayy osyghan úqsas).

Sonymen, orfografiyalyq taldanym.

Morfem taldanym:

-oqy etistigining kósemshe týri oqiy bolsa, sonda kósemshening kórsetkishi dauysty iy dybysy bolghany ma? Onda kósemshening bir «kórsetkishi dauyssyz y» degen ereje qayda qalady?

-oqy etistigining túiyq ray týri oqu bolsa, sonda túiyq raydyng kórsetkishi dauysty u dybysy bolghany ma? Onda túiyq raydyng «kórsetkishi dauyssyz u» degen ereje qayda qalady?

Eng soraqysy, osy jerdegi «dauysty y dauysty u-men almasady» dep týsindiretin erejening baryn qaytersin! Al oqy etistigi dauysty ú-gha (jaraydy, tipten kóz eles y dauystysy bola qoysyn) ayaqtalyp túrghany, oghan kelip dauyssyz u tirkesip, túiyq ray oqúu jasalatyny qaperimizge kirmey-aq qoydy.

Qazaqtyng úu dybys tirkesining estilimi orystyng u dauystysynyn, qazaqtyng yi(-iy) dybys tirkesining estilimi orystyng y(-iy) dauystysynyng estilimimen jalghan úqsas ekenine senip qalghanbyz.

Buyn taldanym:

-miy sózining buyn qúramy mi-y bolyp, alghashqy buyn dauysty iy dybysyna ayaqtalyp, kelesi buyn dauysty y dybysynan bastalyp túr ma? Onda qazaq sózining ishinde «buyn dauysty dybystan bastalmaydy» degen erejeni qayda qoyamyz? Onyng ýstine sóz sonynda «dauysty buyn túrghan degen ne?» dep, an-tang bolamyz.

-suy sózining buyn qúramy su-y bolyp, alghashqy buyn dauysty u dybysyna ayaqtalyp, kelesi buyn dauysty y dybysynan bastalyp túr ma? Endeshe qazaq sózining ishinde «buyn dauysty dybystan bastalmaydy» degen erejeni taghy eske sala ketemiz. Onyng ýstine «sóz sonynda dauysty buyn nege túr?» dep, taghy an-tang bolamyz.

Tasymal taldanym:

-jiyn sózi ji-yn bolyp tasymaldanyp, tasymal jigi eki dauystynyng arasynan ótip túrady ma? Onda «qazaq sózining ishinde eki dauysty qatar túrmaydy» degen erejeni qayda qoyamyz? Onyng ýstine «sóz sonynda túiyq buyn túrghan degen ne?» dep, әri-sәri bolamyz.

-suyq sózi su-yq bolyp tasymaldanyp, tasymal jigi eki dauystynyng arasynan ótip túrady ma? Endeshe «qazaq sózining ishinde eki dauysty qatar túrmaydy» degen erejeni taghy qaytalaymyz. Onyng ýstine «sóz sonynda túiyq buyn nege túr?» dep, әri-sәrining ýstine del-sal bolamyz.

Kórip otyrghanymyzday, attaghan sayyn súraq belgisi aldymyzdan shyghyp otyr. Búl - býgingi qazaq jazuynyng kýmandy tústary kóp degen sóz.

Endi dәleldemege kósheyin.

Qazaq sózining qúramyndaghy kirme i, u, ya, yu, sh, h, h tanbalarynyng dybys mәni jayly fonetika-fonologiyalyq túrghydan búghan deyin kóp jazylghan, sondyqtan oghan toqtalyp jatpaymyn. Tek qana, dybys qúramyn kórsetip óteyin.

iy -[yi, iy], u - [úu, ýu],
ya - [ya, yә], y - [yúu, yýu],
sh - [shsh], h - [q], h - [q]

Kirme әripterding dybys qúramyna qaraghanda olar eki-ýsh derbes dybystardyng tirkesimin (keyde derbes dybystyng ózin) belgileytin tanbalar ekenin kóremiz. Osy kirme әripterding dybys mәnining dәleldemesin, bәrine toqtalyp jatpay, y men u tanbalaryna ghana qatysty jeke-jeke taldap bereyin.

Morfem dәlel. Tirkesimning ekinshi synarynyng morfologiyalyq qyzmetin ózge morfem birlikterimen salystyryp baryp angharugha bolady:

oqy - l [oqu - l]
oqy - p [oqu - p]
oqy - s [oqu - s]
oqy - y [oqu - y]    
oqy - u [oqu - w]

Osynda oqyl degendegi dauyssyz l[l] - yryqsyz etis kórsetkishi, oqyp degendegi dauyssyz p[p] - kósemshe kórsetkishi, oqys degendegi dauyssyz s[s] - ortaq etis kórsetkishi retindegi morfologiyalyq qyzmet oqiy [oquy] degendegi dauyssyz y[y] - kósemshe kórsetkishine, oqu [oquw] degendegi dauyssyz u[w] - túiyq ray kórsetkishine de tәn ekenin kóremiz. Tildik (morfologiyalyq) qyzmet osyndaghy [l], [p], [s], [y], [w] dauyssyzdaryna birynghay tәn. Endeshe i, u tanbalaryn dauysty dep shataspauymyz kerek.

Buyn dәlel. Tirkesimning ekinshi synary, qazaq tilining ózge dauyssyz dybystary tәrizdi, buynnyng qúramdy bóligi bolyp tabylady:

qyr - qy+r [qɪ-r] tic - ti+c [ti-s] úl - ú+l [u-l]
qi  -  qy+y [qɪ-y] ty -  ti+y [ti-y] u - ú+u [u-w]

Osyndaghy [r], [s], [l], [y], [w] dauyssyzdary buynnyng songhy synary retinde birdey júmsalyp otyr.

Tasymal dәlel. Tirkesimning ekinshi synary qazaq tilining ózge dauyssyz dybystary tәrizdi tasymal jigin kórsetedi:

tynym - ty-nym                         shire - shi-re
tiym  -  ty-yym                        shie - shi-ye

qúsy - qú-sy                       eligi - e-li-gi
quy  - qú-uy                      elui - e-li-ui

Osyndaghy [n], [r], [y],  [s], [g], [w] dybystary dauyssyz bolghandyqtan sóz ishindegi buynnyng bas shebinde túr. Sóitip sóz sonyndaghy beytәrtip dauysty buyn men túiyq buynnan qútylamyz.

Olay bolsa, dauysty i, u, ya (i) dep jýrgenimiz eki (ýsh) dybystyng tirkesimin belgileytin tanba (!) eken.

Jazu reformasynyng reti birneshe satydan túru kerek. Sonyng eng bastysy - aldymen, keshirinizder, «sauat ashyp» alu. Aramyzda «Astapyralla, neghylghan sauat ashu, mektep týgili  qaltamda qos instituttyng diplomy bar» dep qalatyndar tabylyp qalatyny sózsiz. Degenmen, sabyr-sabyr. Sóz joq, my [mi] emes, myy [mɪy] ekenin, su [su] emes, súu [suw] ekenin, ashy emes ashshy t.s.s. ekenin kóbimiz bile bermeymiz (úmytyp qaldyq nemese úmyttyryp jiberdi). Búlar - eng qrapayym mysaldar. Múnday mysaldardyng tilimizde úshy-qiyry joq. «Sauatsyz» bolyp qalghanymyzgha da biz kinaly emespiz, bizdi solay sauatsyz etti. Nemese qazaqtyng erkin keng tynyspen aitylatyn sәndi ashshy, túshshy, keshshe sózderindegi qos dybystyng ornyna tórkini bólek túnshyghynqy sh dybysyn qoyyp aita alatyn qazaq tabylar ma eken. Bar bolghany ýsh sózding ersi jazylymyna bola basy artyq emile-ereje alyp, bas qatyryp otyrghanymyzdy qozghamay-aq qoydyq.

Endeshe, aldymen sabyr saqtap, sauat ashyp aluymyz kerek. Sonan song baryp jazu reformasyn, onyng ishinde әlipby auystyru da bar, bastau kerek.

Sonymen últtyq әlipby joba:

Búl jerde jaqynda Týrki kenesi qabyldaghan ortaq әlipby ýlgisine baylanysty Ä ä tanbasyn Á ә dep, Ň ň tanbasyn Ņ ŋ dep, Š š tanbasyn Ş ş dep alugha tura keldi. Qansha degenmen týrki birligine, alshaqtay bermey, moyyn úsynumyz kerek qoy.

Álipby «Joba» dep atalady, endeshe ol bitken júmys bolyp sanalmaydy. «Joba» degen týzetilui mýmkin, jetildirilui mýmkin, tipten, qabyldanbay da qalady. Sondyqtan «Jobagha» tek úsynys dep qana qarau kerek. «Joba» qazaq sózining ýndesim әuezin, morfem qúramyn, buyn túrqyn, tasymal jigin búzyp jazugha esh mýmkindik bermeydi. «Joba» mazmúnynan eshqanday til búzar jansaq emile-ereje tuyndamaydy.

«Jobagha» aqyl qosatyn tústary da joq emes. Mýmkin qos nýkte men qanatshanyng ornyna bir ghana kóldeneng syzyqsha jýrgize salghan әdistemelik túrghydan (qol jattyghu) útymdy bolar ma edi. Emile-ereje qúrastyru ýstinde de aqyldasyp sheshetin jayttar bar.

Álemy jazudyng tәjiriybesine qarasaq, eshbir memleket, eshbir halyq kirme dybys ýshin arnayy tanba oilap tappaydy nemese sol kirme dybystyng tórkin tanbasyn almaydy. Tanbany sol ózining tól әlipbiyining ishinen qúrastyrady. Kirme dybysqa sol dybystyng tórkin tanbasyn qosa alu degen búrynghy Kenes týrki respublikalarynda (onyng qaq tórinde ózimiz barmyz) ghana boldy. Mysaly, orys tilinen s, ch t.b. dybystaryn qabyldap, s, ch t.b. tanbalaryn qosa alyp otyrdyq.

Qazirgi evropalyq elder de orys sózderin jazyp-syzugha mәjbýr bolyp otyr, biraq olar s dybysyn tc dep, ch dybysyn ch dep latyn әlipby ýlgisimen jazu amalyn tauyp otyr. Búl amal teoriya-praktikalyq túrghydan әbden synnan ótken. Orystardyng ózi jatsynbay qabyldap otyr.

Kirme dybystardyng jazylymy óz aldyna sheshilu kerek dey beretinim sondyqtan. Orys aitylymyndaghy halyqaralaq sózderding jazylymyn algha tartyp, aibat shegip otyrghan aghayyndarymyzdyng tynyshtaluyna bolady.

Jazu reformasyn tәuekel dep bastau ghana qaldy. Óitkeni reformanyng onayy bolmaydy: sayasy reforma, әkimshilik reforma, qarajat reformasy t.b. Alayda, búl reformalar joghary biylikte oryndalady da tómengi kópshilik onyng dayyn nәtiyjesin ghana alady. Sóitip búqara kópshilik reforma auyrlyghyn sezbeydi. Al jazu reformasynyng qiynshylyghyn sauat ashudy bastaghan baladan bastap, demalystaghy zeynetkerge deyin әrqaysysy óz jeke basynan ótkeredi. Jazu reformasynyng ózge reformalardan ereksheligi de, mine, osynda. Sondyqtan da jazu reformasyna tәuekel dep kirisuding aldynda sabyrly saqtyq kerek bolady.

Latyn grafikasyna kóshuding merzimi jayly da ortaq pikir joq, bireuler úshqyrlyq tanytyp jatsa, endi bireuler shaban basyp, on-on bes jyl dep jobalaydy. Jazu reformasynyng (tek әlipby auystyru emes) merzimi aldyn-ala dayyndyqqa baylanysty bolady: maqsaty men mazmúny aiqyn bolu kerek. Maqsaty - qazaq әlipbiyin últtyq ýlgige týsiru, mazmúny - qazaq sózining
aitylym-jazylym ýilesimin ornyqtyru.

Ol ýshin (dayyndyq reti):

-birinshi, «sauat ashyp alu» kerek, kópshilik ýshin qazaq mәtinining «әlipby dybys jazbasyn (transkripsiyasyn)» dayyndau. Qazaq sózi miy emes myi, su emes súu, u emes úu, iy emes iy, kiy emes kiy, iyt emes iyt, oy emes oyúu, sýy emes sýiýu, ashy emes ashshy, hat-habar emes qat-qabar, jihaz emes jiqaz, qúlyn emes qúlún, jýrek emes jýrók ekenine kóz jetkizip, kónilge qondyru qiynnyn-qiyny bolady (h, h tanbalaryn jasandy dybystap jatamyz, biraq ol til zandylyghyna jatpaydy);

-ekinshi, «әlipby dybys jazbasyna» layyq morfem, buyn, tasymal emle-erejelerin qayta dayyndau (ózgerister engizu);

-ýshinshi, qazaq tilining tól dybystaryna (kirme dybystar da qalyp qoymasyn) berilgen balama latyn tanbalaryna kóz ýiretip, qol jattyqtyru;

-tórtinshi, sodan keyin baryp, latyn grafikasy negizindegi qazaq jazuyna yrghalyp-jyrghalmay, jýreksinip-tartynbay, uaqyt ozdyrmay jappay kóshu.

Jazu reformasyn iygeru ýshin kópshilik búqaragha bir jyldyng ar jaq ber jaghy jetip jatyr. Al mektep jәne ózge oqu oryndary ýshin jazba qúraldarynyng dayyndyghyna ketetin uaqytty esepke alugha tura keledi. Degenmen, búrynghyday qorghasyn sapyryp, tarsyl-gýrsil bop jatqan baspahanalar joq, kompiuterding kiltimen kirilsheden latynshagha qas qaghymda audaryp alugha bolady ghoy. Aghylshyn tilin jappay oqyp jatqan balalargha qazaq latynshasyna jattyghu qiyndyq tughyzbaydy. Endeshe jyldan jylgha sozyp, bes-on jyldap sozbidagha saludyng esh reti joq. Eger oqulyqtar men oqu-qúraldarynyng latynshagha kóshirilui qol baylau bolmasa, qazaq latynshasynyng kóz jattamy men qol daghdysyn qatar iygerip alu, arysy eki-ýsh jyldyng shamasy, berisin tym jaqyndatpay-aq qoyayn, uaqyt kórseter.

Eng manyzdy mәselelerding taghy biri... Álipby auystyru әngimesi kóterilgeli beri jýzge tarta jobadan habardarmyn. Álipbiyin zandastyryp, kuәlik qaghazyn (patentin) jalaulatyp, әlipbiyine óz atyn berip jýrgenderdi de kórdim. Qazaq tilinde qansha dybys bar ekenin bilmey-aq joba úsynyp jatqandar bar, tanba men dybysty shatastyryp alyp joba úsynyp jatqandar taghy bar, 42 kirildi 26 týimeshege qalay sidyram dep әlek bolyp jatqandar da joq emes. Álemy jazu dәstýri men ústanymynan beyhabarlyq kópshiligine tәn. Sonyng nәtiyjesinde tanba qúramynda bir izdilik pen jýie joq, sózding oqylym-jazylymynda әdistemelik qayshylyq kóp.

Soghan qaramay, әrkimning óz әlipbii - ozyq, óz uәji - basym, pendәuy tirlikke tórelik jýrmeydi. Endeshe, mening de óz uәjim joq emes: qazaqta «shymshyq (bódene, tauyq dep te aitady) soysa da qasapshy soysyn» degen sóz bar. Olay bolsa, qorytyndy sózdi tiltanym mamandary, onyng ishinde fonetister, aitu kerek dep oilaymyn.

«Múnyng bәrin ne ýshin aityp otyrsyn» dersiz... Erteng әlipby bәigesi bastaldy deyik. Qazaqy dәstýrde bәigege at qospa deytin tiym joq. Árkimning óz әlipbii әdemi, sondyqtan әlipby nauqanyna joba avtorlarynyng týgel qatysatynyna kýman joq. Solay bolghany da dúrys shyghar. Biraq jazu reformasy tek әlipby bәsekesine ainalyp ketpeu kerek.

Bәigening aty bәige... At qosar mejesi, shauyp óter joly, baryp jeter qarauyly anyq-ayqyn bolmasa, auyl balalarynyng apyr-topyr shang qapqan jayau jarysyna ainalyp ketui mýmkin. Sondyqtan bayypty úsynystardy qoldaytyn, aptyqpa asyghystyqqa sabyr aitatyn, alyp-qashpa tentektikke tiym salatyn, turasyn aitqanda, shylbyr men tizgindi qosa ústaghan biylik kerek. Naqty aitqanda, latyn әlipbiyining bolashaghyna senip, túnyp-tútasyp túrghan arab qoghamyna jaltaqtamay, jana jazugha jýrdek ótip alghan Atatýrikting «qara taqtasynyn» tәjiriybesi kerek... Qazir, әriyne, qara taqta degen joq, biraq onyng ornyna «interaktiv (qoliykemdi) taqta» keldi ghoy.

Jaraydy, qazirgi úrpaq latyn tanbasyna kóshermiz-kóshpespiz, búiyrghany bolar. Jogharyda aittyq, biz ótpegenmen kelesi úrpaq ótedi. Al, biraq sol kelesi úrpaqtyng enshisine qazaq tilining tól dybys qúramyn aiqyn týgendep, әlipby ýlgisin soghan layyq yqshamdap, emile-erejesin rettep berip, «ózindiki mynau, ózgeniki anau» dep jón-jobasyn siltep ketu tiltanym mamandarynyng boryshy bolu kerek qoy. Jana úrpaq býgingi biz syqyldy «dýbara» jazudyng shytyrman torynda adasyp-shatasyp jýrmes edi, sonda búl da bir bitken is bolmay ma? Sol ýshin kinәli bola qoymaspyz.

Kýdik te joq emes: býgingi jazu tәrbiyesimen ósken bir úrpaq auyssa, ýndesim әuezdi qazaq tilining jayy ne bolmaq eken.

Sóz sonynda, bireuler qazaq tili «damyp, kirme tanba/dybystarmen bayyp jatyr» dep qoqan-loqqy kórsetedi, bireuler jazudaghy «tanba ýnemin» algha tartyp, tapqyrlyq kórsetedi,  bireuler qarajat shyghynymen qorqytady, bireuler orys ýlgidegi atau/terminder baylyghyn qimaydy, izdey berse bitpes iske sebep kóp. Alayda, qazaq sózining ýndesim әuezin, morfem qúramyn, buyn túrqy men tasymal jigin búzatyn әrip baylyghynyn, tanba ýneminin, qarajat sarandyghynyn, orys tilining aitylym ýlgisindegi synar jaq atau/terminderdi qimaushylyqtyn ne qajeti bar?

Búl súraqqa mening jauabym, әngime týrinde bolsa da, aityldy. Al kópshilik oqyrman ne derin ózi bilsin.

Tómende latyn jobasyna órnek retinde «Abay jolynan» shaghyn ýzindi berip otyrmyz.

Üş kündik joldɪŋ bügingi, soŋǧɪ künine bala şәkirt barɪn saldɪ.

Qorɪqtan kün şɪǧa atqa mineyik  dep asɪqqan-dɪ. Bunɪ qaladan alɪp qaytqalɪ barǧan aǧayɪnɪ Baytastɪ da taŋ atar-atpasta özi oyatɪp turǧɪzɪp edi.

Kün uzɪn attan da tüspey, özge jürginşilerden oq boyɪ alda otɪrǧan. Key-keyde özine tanɪs Köküyirim men Buwratiygen, Taqɪrbulaq sɪyaqtɪ qonɪs-qudɪqtardɪŋ tus-tusɪna kelgende bala oqşaw şɪǧɪp, astɪndaǧɪ jaraw qula bestisin aǧɪzɪp-aǧɪzɪp ta aladɪ...

-Mɪna balanɪŋ awɪlǧa asɪǧuwɪn-ay!

«Abai.kz»