Zamanauy soghysta aviasiyanyng orny erekshe. Ony Qarabaq, Siriya jәne Ukraina soghysy kórsetip berdi. Aviasiya jau әskerine soqqy jasaugha jәne óz elinning әskery nysanyn qorghauda basty ról oinaydy. Aviasiyagha tek qana úshaq emes, tikúshaq, soqqy jasaushy, barlaushy jәne kamikadze drondar da kiredi. Búl zamanauy soghystyng ajyramas bóligi. Songhy uaqytta gharysh arqyly barlau jýrgizu de aviasiyanyng tiyimdi әreket etuine sebepker boluda. Aviasiyanyng tiyimdi әreket etuine әue qorghanys jýieleri men zymyran shabuylynan saqtau jýielerining de әseri bar. Osy rette Qazaqstan aviasiyasy qanday dengeyde degen súraq tuyndaydy.

18 tamyz – Qazaqstan Respublikasy Qaruly Kýshteri Áue qorghanysy kýshterining qúrylghan kýni. Býgingi tanda bólimsheler joghary tehnologiyalyq qúral-jabdyqtarmen qarulanghan, elimizding aspanyn zamanauy úshaqtar kýzetip túr. Qazaqstannyng әue shabuylyna qarsy qorghanys kýshteri qazirgi zamanghy úshaqtar men tikúshaqtardyng ýlgilerimen, zenittik-zymyrandyq keshenderimen jәne radiolokasiyalyq stansiyalarmen qarulanghan, songhy baylanys tehnologiyasymen jәne avtomattandyrylghan basqaru jýielerimen jabdyqtalghan deuge tolyq negiz bar.

Elimizding Áskeriy-әue kýshteri 1992 jyly búrynghy Kenes Armiyasy aralas 56-aviasiya korpusynyng negizinde qúrylghan edi. Qúramynda Su-24 bombalaushy úshaqtarymen, MiyG-21, MiyG-23, MiyG-25, MiyG-29, MiyG-31 istrebiyteliderimen, MiyG-27 bombalaushy úshaghymen, Su-17 shabuyldaushy úshaqtarymen qarulanghan 10 aviasiyalyq polk, Miy-6, Miy-8, Miy-24 jәne Miy-26 tikúshaqtary, sonday-aq An-12 jәne An-26 úshaqtarymen qúryldy.

Býgingi kýni Áskeriy-әue kýshterining aviasiyalyq floty zamanauy úshaqtarmen, tikúshaqtarmen, sonday-aq úshqyshsyz úshu apparattarymen tolyqtyryldy. Aviasiya L-39, Su-25, Su-27, Su-30SM siyaqty ýlgilermen qarulandy. Armiya aviasiyasy Miy-8, Miy-17, Miy-171Sh, UH-1H-II (Hiuiy-2), ES-145 kóliktik jәne jauyngerlik tikúshaqtarmen jәne Miy-35M jauyngerlik tikúshaqtaryn aldy. Áskery kólik aviasiyasy An-26, An-72, S-295, Tu-154, Boing-757 úshaqtaryn aluda. Memlekettik qorghanys tapsyrysyna sәikes jaqyn arada týrik óndirisining «Anka» úshqyshsyz úshatyn apparattary, Su-30SM, S-295 kólik úshaqtary, Miy-35M tikúshaqtary qabyldanady dep kýtilude. «Anka» drondary óte tiyimdi әri Bayraktar soqqy jasaushy drondarynan әldeqayda tiyimdi bolady dep boljanuda.

Aviasiyanyng qauipsizdigi әue qorghanys jýiesimen tikeley baylanysty. Ol qanshalyqty zamanauy bolsa, sonshalyqty jau úshaghynan jәne zymyranynan qorghalghan degen sóz. 1995 jyly aqpanda Almatyda qazirgi uaqytta Armeniya, Belarusi, Qazaqstan, Qyrghyzstan, Resey jәne Tәjikstan kiretin birlesken әue shabuylyna qarsy qorghanys jýiesin qúru turaly kelisimge qol qoyyldy. Sol jyly S-300-ding birinshi diviziyasy elimizding әue shekarasyn qorghau ýshin jauyngerlik mindetin atqarudy bastady.

Qazirgi uaqytta Qazaqstan Respublikasy Qaruly Kýshteri Áue qorghanysy kýshterining qúramynda S-300PS, S-125, S-75, BUK-M2E qarulanghan zenittik-zymyrandyq jәne radiotehnikalyq әskerler bar. «Núr» GM-403, Rosa-RB, P-18M radarlary da el tynyshtyghyn kýzetude. Múnday qaru-jaraq jaudyng qazirgi zamanghy әue shabuyly sәtinde barlyq biyiktik pen jyldamdyq diapazonynda anyqtau mýmkindigine iye. Jaqyn arada әue qorghanysy kýshteri zamanauy «TOR» zenittik-zymyrandyq keshenimen jabdyqtalady dep kýtilude. Áue qorghanysy kýshterining qúramyna әue kenistigin paydalanudy baqylau, әue kemelerining úshuyn tikeley basqaru, әue kenistigin halyq sharuashylyghy men últtyq qorghanys mýddelerine útymdy bólu, әue qozghalysynyng qauipsizdigin qamtamasyz etu mindetteri bolyp tabylatyn Áue qozghalysyn basqaru ortalyghy da kiredi. «Bayqonyr» gharysh ailaghynan gharysh apparattaryn úshyru kezinde de ortalyq qyzmetkerleri tәulik boyy kezekshilik atqarady. Búl da әue qorghanysy ýshin asa manyzdy.

Býgingi kýni Áue qorghanysy kýshteri – Qaruly Kýshterding eng útqyr jәne tehnikalyq jabdyqtalghan bólimshesi, onyng kýndelikti ómiri tek jauyngerlik dayyndyqpen ghana emes, memleketimizding әue shekarasyn qorghau maqsatynda jauyngerlik kezekshilik tapsyrmalaryn oryndaumen de sipattalady. Elimizding aspanyn Áskeriy-әue kýshterining joghary bilikti aviasiya mamandary, әue qorghanysy kýshterining dayyndalghan radiotehnikalyq jәne zenittik-zymyrandyq ekipajdary kýzetip keledi. Býgingi tanda Áue qorghanysy kýshteri armiyany damytu men kәsibiylendirudin, әskery qyzmetting mәrtebesi men bedelin arttyrudyn, әskerlerding jauyngerlik dayarlyghy men tehnikalyq jaraqtaluynyng sapasyn arttyrudyn, әskerlerding bedelin arttyrudyng barlyq aspektileri boyynsha keshendi sharalardy jýzege asyruda.
Áue qorghanysyn myghym etuding taghy bir joly, jauyngerlerding dayyndyghyn pysyqtau men arttyru, olargha qajetti tehnikany alu. Jaqynda ghana Qazaqstandyq L-39 jauyngerlik oqu-jattyghu úshaghy Chehiyada modernizasiyadan ótip, elge oraldy. Sonday-aq memlekettik qorghanys tapsyrysy sharty boyynsha zauytta әskery kemeler de kýrdeli jóndeuden ótti.

Modernizasiyadan keyin úshaq jana sandyq avionikalyq tehnikany, laqtyru jýiesin, obektivti basqarudy, baylanystardy jәne t.b. jaraqtandy. L-39 úshaghy kursanttardy úshqyshtyq tehnikagha bastapqy oqytugha arnalghan. Ol oqu oryndary men bólimshelerding úshu qúramyn oqytady, әue nysanalaryn ústaugha baylanysty jauyngerlik qoldanu elementterin iygeredi, jerdegi nysanalardy talqandau boyynsha is-qimyldardy mashyqtaydy.

«Biz kursanttardy osy úshaqta oqytamyz. Olar ýshin tәuelsiz úshu – manyzdy oqigha, úshqysh sheberligin mengeruge jasalghan alghashqy qadam. Bolashaqta qarapayym jәne kýrdeli pilotajgha, marshrut boyynsha, búlttarda, tómen biyiktikte úshugha qol jetkizu әreketteri iske asady», - deydi aviasiyalyq oqu ortalyghynyng mamandary.

Qazir Áue qorghanysy kýshteri Áskery institutynyng ýshinshi kurs kursanttary janartylghan úshaqtarda bilim aluda. Úshu әreketteri bastalar aldynda bolashaq úshqyshtar әue kemesining teoriyalyq jәne materialdyq bóligin, úshu júmysyn retteytin qújattamany jәne erekshe jaghdaylarda әreket etu tәrtibin zertteydi. Tәjiriybeli núsqaushy úshqyshtar olargha janartylghan L-39 jauyngerlik oqu-jattyghu úshaghyn mengeruge kómektesedi.

Qazaqstan әuesin qazaq úshqyshtary qyraghylyqpen qorghauda. 24 saghat boyy kóz ilmeytin qyrandar el tәuelsizdigi men egemendigining kepili.

Abai.kz