Sәrsenbi, 7 Jeltoqsan 2022
46 - sóz 1441 7 pikir 14 Qyrkýiek, 2022 saghat 13:27

Brilliantshyl el qadirlisine qalayy qimas...

Biylghy, qos Ahang – Ahmet Baytúrsynúly men Aqseleu Seydimbekting mereytoylaryna degen Ýkimetting salghyrt kózqarasynan keyin súm jýrekting shaylyghyp qalghan jayy bar. Úly túlghalardyng mereytoylaryn osylay qún-jún qyla berse, alash ardaqtylarynda qanday qadir, nendey qasiyet qalady. Eger Alash alyptaryn osynday "kolhozdyq" dengeyde "ardaqtaudy" jalghastyra berer bolsaq, múnyng iydeologiyalyq zardaptary auyr bolmaq. Eng súmdyghy, múnyng sony – jas úrpaqtyng últtyq túlghardan teris ainaluyna, tipti, olardyng ónegeli isi men sonynda qalghan ruhany múrasyn tәrk etuge әkelip soqpaq. Ruhany baghyt-baghdarsyz qalghan úrpaq múnan song adaspaghanda qaytpek. Jastardyng týrli aghymdardyng jeteginde ketuining bir sebebi – qazaq qoghamynda ruhany iydealdardyng joqtyghynan ekendigin nege bilmeydi, bizding myna aqjelke úlyqtar? Tanertennen beri janym shoshyp otyr. Keshe Týrkiyada qazaqtan shyqqan avram dinin úlyqtaushy qalyng uahabist bas qosyp, úly jiyn ótkizip, sonynda elge brilliant – tas taratypty. Qalyng uahabist osylay birining ýsterinen biri brilliant jaughyzyp jatqanda, Alashtyng Aqseleuine eskertkish qúnggha eng arzan qospa metall – qola tabylmaghan. Búdan shyghatyn qorytyndy: tobyrlyq mәdeniyet pen salafiylik aghym ókilderi altyn-kýmisti mise tútpay, brilliantqa bólenude, al úly túlghalar men últtyq ghylym men mәdeniyet ókilderine qola týgili qalayy da joq Osynyng ózi qazaq qoghamynyng auyr ruhany daghdarysty basynan keship jatqandyghyn bir mysaly emes pe?

"Nadannyng sýiengeni – kóp pen dýrmek,

Alashqa ishi jau bop, syrty kýlmek", –

deydi Abay. Otyz jyldan beri dýrmek qúmar júrttyng qúdayy berip túr, bireu eki tonna tort pisiredi, bireu vertoletpen aspannan aqsha shashady, bireu jýz birdene milliongha toy jasaydy. Endi mine, saghan brilliant tókken toy! Tobyrgha búdan ótken qyzyq bar ma? Jar salyp jarnamalaydy, auzynyng suy qúryp әngime qylady.

Ásili búl kedey elding – jany men ruhy jýdeu júrttyng tirligi. Jarly júrtqa bәri tansyq, bәri qyzyq. Kedey elge – as pen tas qymbat, al, aqyl-oy men ghylym arzan. Baquatty júrttarda kerisinshe – aqyl-oy men ghylym baghaly, sony jasaushy ilim-bilim iyeleri ardaqty. Eger bylay jalghasa berse, qalay el, qaytip júrt bolamyz? Fonogrammamen auzyn jybyrlatyp, qaranghy tobyrdy aldau-arbau arqyly aramnan mal jiyp, esepsiz bayyghandar fәny jalghannyng bar qyzyghyn kórude, sóitip jýrip meyramhana men meshitting arasyn da jol qylady o dýniyening de rahatyn kórem degen bek senimmen. Al bar sanaly ghúmyryn qazaghyn el qylu múratyna baghyshtaghan últtyq dýniyetanym iyeleri – armany biyik asyl erler: Ózbekәli Jәnibekov, Aqseleu Seydimbekov, Talasbek Ásemqúlov, Bolat Atabaev, Edige Túrsynov, Serikbol Qondybay, Ámirhan Balqybek siyaqty birtuarlar qúsadan ólude. Qazaqtyng jer basyp jýrgen jaqsysynyng qadiri, onyng eldik múrat ýshin etken enbegining qúny, tipti tókken qanynyng súrauy joq zaman bop túr qazir. Osylaysha kózining tirisinde asyldarymyzdy ardaqtay almaudamyz. Endi ólgennen song da atausyz qaldyratyn kepke týstik.

Mәselen, Aqseleu Seydimbekting mereytoyy 80 jyldyq bolghany ýshin memleket nazarynan tys qalghan. Sóitse, múnday túlghalardyng jýz jyldyghy ghana Ýkimet qaulysymen atalyp ótiledi eken. Bayaghy Sovettik dәuirde jasalghan osynday aqylgha syimaytyn jarghylar әli "júmys istep" túr. Ýstimizdegi zamannyng tez qúbylatyny sonshalyq – ghylymy tehnologiyagha tәueldi әlemning nebәri on jylda adam tanymastay ózgergenine kuә boludamyz. Endi on jylda ne bolatyny adam týgili qúdaygha ayan emes kýrdeli kezende túr adamzat órkeniyeti. Jýz jyldyghyna deyin tosar bolsaq, әr bes-on jylda oqtyn-oqtyn memlekettik dengeyde eske alyp túrmasaq, mynanday qym-quyt, yldym-jyldym qauyrt zamanda Aqseleudey erler esimi júrt jadynan óship ketpey me? Sol ýshin, jyldam jýrip jatqan sayasiy-qoghamdyq, mәdeniy-әleumettik tipti tehnologiyalyq prosesterdi eskere kelip, últtyq, memlekettik túlghalardyng 80, 90 jyldyq t.b. mәdeniy-ruhany sharalaryn memlekettik dengeyde layyqty atap ótuding jana konsepsiyasyn әzirleu qajet.

Jasyratyny joq, qazirgi mereytoylardyng dengeyi – "kolhozdyq uroven" bop ketti. Ony kolhozdyq dengeyde qaldyrudy dogharyp, El Orda tórinde memlekettik manyz bere, sәn-saltanatyn kelistire ótkizeyik dep ótkende osy FB-da jazdyq ta. Sebebi, keyingi kezde Ýkimette múnday manyzdy sharalardy oblysqa, oblys – audangha, audan sol ónirden shyqqan túlghanyng rulastaryna ysyra salatyn jauapsyzdyq ýrdisi qalyptasa bastaghan. Búl kelensizdikting jolyn kesu kerek. Sebebi óz kezeginde biylikke qolayly bolsa da, qoghamgha qolaysyz múnday "onay qútylu" tәsili el ishinde rushyldyq dertin qozdyra týsken. El ishin aralaghanda múny kórip jýrmiz.

Sondyqtan as pen toy ótkizuge búlay bey-jay, jauapsyz qaraugha bolmaydy. Barlyq tizgin Ýkimetting qolynda, dúrysyraghy – memleketting qamqorlyghynda boluy tiyis. Áytpese qogham iydeologiyalyq haosqa úshyraydy. Keshegi Ahmet Baytúrsynúlynyng mereytoyy qarsanynda ormandargha qasaqana órt qoyyluy, (Múny Tótenshe jaghdaylar ministri moyyndady) býgingi Aqseleu Seydimbekting eskertkshining sәtsiz shyghuy – el ishinde kәdimgidey dýrbeleng tudyrdy. Eger múnday kelensizdikter qaytalana berse, biz jas úrpaqtyng últtyq iydealdargha degen kónilin suytamyz, kele-kele jiyrenishin tudyramyz. Al últtyq iydealdary joq júrttyng últtyq iydeyasy bolmaydy, dәliregi – múnday júrttan últtyq iydeya tumaydy. Al últtyq iydeya bolmasa, bәri – beker. Tarih dәleldegen bir anyq jayt bar – osy kýni әlemge degeni jýrip, aty ozyp túrghan alpauyt memleketterding kýllisi "Últtyq iydeya" degen myzghymas irgetastyng ýstine ornatylghan. Óitkeni últtyq iydeya memlekettik mashinanyng barlyq tetigining qozghaushy kýshi. Bir ghajaby – últtyq iydeya últtyq mәdeniyetten tamyr tartady, basqa eshteneden emes.. Al últtyq mәdeniyetti últtyq dýniyetanym nosiytelideri óz boyynda saqtap, arqalap jýredi. Sondyqtan órkeniyetti, mәdeniyeti ozyq elderde últtyq dýniyetanym nosiytelideri qadirli, al otar elderde, onyng ishinde orys otarshyldyghy ótip ketken qazaq júrtynda qadirsiz. Keshegi ótken er Aqseleu osynday últtyq dýniyetanym arqalaghan kәtepti narday qazyna kisi edi. Múnday fenomendi tonna-tonna brilliantqa taba almaysyz. Óitkeni múnday alyptardy dәuir tolghatyp tuady. Al ghúmyry jýzdegen jyldarmen ólshenetin dana dәuir múnday erge kýnde tolghata bermeydi, әsirese, qazaq últy sekildi otarshyldyq dertinen arylugha qauqarsyz halyqqa, el bolugha yqylassyz júrtqa...

Qazir avangard jastarymyz nege shetelge ketude? Sebebi olar qyzmet etetin últtyq iydeya joq. Últtyq iydeya joqtyqtan bilimdi, talapty, talantty jastargha qamqorlyq joq. Bizde tek qarjyly jemqor klandardyng memleket ýshin týk manyzy joq, biraq biylikke talasqan sayasy oiyndary ghana bar. Búl – qazaqqa opa bere me? Taghy da joq. Osy joqtar týbinde elding týbine jetpese ne qylsyn? Beti aulaq!

Erlan Tóleutay

Abai.kz

7 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2532
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 1560
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1817