Qazaq tilin kýsheytu joldary qanday?
Kez kelgen halyqtyng tili - onyng últtyq psihologiyasynyng negizin qalyptastyratyn mәdeniy-ruhany fenomen.
Til - әdet-ghúrypty, salt-dәstýrdi sózben órnektey otyryp, Últ sanasyn danalyqqa jeteleytin myqty qaru.
Til - últ pen onyng memlekettik damuyn (ruhani, әleumettik, mәdeny jәne t.t.) qamtamasyz etushi birden-bir tetik.
Qazaqstanda "Memlekettik til" - Qazaq tili.
Búl - tarihy әdilettilik, sebebi, býgingi Qazaq jerining tәuelsizdigi ýshin ghasyrlar boyy basyn tәuekelge tigip, ony qorghap osy kýnge jetkizgen, sol ýshin úly qúrbandyqtargha barghan halyqtyng býgingi aty da - QAZAQ ELI.
Qazaqstan - býginde Tәuelsiz memleket.
Ózining damu joldaryn ózi anyqtaytyn derbestikke qol jetkizgen memleket.
Endeshe, Tәuelsiz Qazaqstanda Qazaq tilining tolyq saltanat qúruy, Qazaqstan "Qazaq tili patshalyghy" boluy qajettigi - adamzattyq moraldik túrghydan jәne әlemdik geosayasat, әri, mәdeniyeti túrghydan, tipten, Jaratushy Haq túrghydan eshqanday kýmәnsiz ekeni anyq!
Búl - tútas Qazaqstan halyqtarynyng qabyldaytyn tildik túrghydaghy basty prinsip bolyp tabylady.
Qazaqstan - beybitsýigish memleket. Sebebi, egemendi Qazaq últynyng tabighaty sonday, býtin bolmysy sonday.
Sondyqtan, Qazaq halqy ózining Ana tilining damu arealy retinde tek qana óz memleketin tanidy, eshqashan syrtqy tildik-mәdeny ekspansiyagha barmaydy.
Búl - Qazaq halqynyng moynyna Memlekettik qarym-qatynas jýiesin tildik dengeyde sapaly qamtamasyz etuding barlyq jauapkershiligin jýkteydi.
Búl óte auyr jýk. Qazaq halqy óz tәuelsizdigi men bayandy bolashaghy ýshin ony arqalap ótuge ishtey dayyn, bekem bekingen...
Biraq osy әdiletti sheshimge kedergiler de az emes...
Ol - qazaq tilin ýirenuge qúlyqsyzdyq jәne qazaq tiline qúrmetting azdyghy. Key jaghdayda tilge degen astamshyldyq.
Osy kedergilerdi iygeruding joldary qanday?
Onyng joldary kóp qyrly, tek qana "til mәselesimen" shektelmeydi. Mәselening sheshimi ong boluy ýshin:
- Memlekettiligimizding tarihyn syrttan tanylghan ekspansiyalyq-otarlyq ezgiden tazartuymyz qajet. Tarih qoynauyna ýnile otyryp Til tarihynyng myqty konstruksiyasyn qúru qajet.
- Tilge degen qatynastyng "tilden tysqary" túratynyn eskere kele, bar salada Qazaq Mәdeniyetine degen qatynasty MENTALDYQ dengeyde ózgertuge, oghan degen qúrmetting artuyna, Qazaq mәdeniyeti men saltynyn, dәstýrining qogham ómirinde sheshushi faktorgha ainaluyn qamtamasyz etuge úmtylu kerek.
- Sonda ghana Tilge qatysty astamshyldyq kózqarastar júmsaryp, qazaq tilin ýirenuge kedergi bolyp túrghan ishki barier (ishki qamal) alynady.
- Nәtiyjesinde "tildi mengeru" tabighy qalypqa týsip, qanday da bir sayasy ne әleumettik sipattardan arylady.
- Til de jetile týsedi, ózining komunikativtik qyzmetining sapasyn kóteredi.
(Búl - býgingi tanda oigha oralghan oralymdar. Ázirge osy)
Ábdirashit Bәkirúly
Abai.kz
