Senbi, 3 Jeltoqsan 2022
Arylu 1849 8 pikir 20 Qyrkýiek, 2022 saghat 14:10

Toy jarysty toqtat, qazaq!

Qazaq qazaq bolghaly últymyzdyng ómirinde eng manyzdy oryn alatyn dýniye, ol onyng toylary. Balanyng tughany, onyng jyl sayynghy tughan kýnderi, túsau kesui, sýndetke otyrghyzyluy, mektepke baruy, armiyagha shygharyp saluy jәne otan aldyndaghy boryshyn ótep odan oraluy, ýilenui, osynyng bәri toy.

Áyteuir qoyshy osy dýnie jýzinde qazaqtan toydy kóp jasaytyn halyq joq shyghar. Bir qaraghanda toydyng kóptigining eshqanday әbestigi joq. Búl halqymyzdyng ejelden kele jatqan salt-dәstýri. Toyymyz toygha úlasa bersin. Qazaqtyng toyy bitpesin. Biraq osy mәselening ainalasynda bir «biraq» degizetin nәrse bar. Ol toy ótkizude býgingi kýni bel alyp bara jatqan bәsekelik, ysyrapshylyq mәselesi. Erterekte de qazaq toydy kóp jasaghan, biraq ol kezde әrkim shamasyna qaray, aralarynda jorgha jýretin nemese dorba jýretin toylar bolatyn. Shamasy kelgender otyz kýn oiyn, qyryq kýn toyyn jasaytyn. Al shamasy kelmegender ózderining әlderine qaray, tek qana jaqyndarynyng qatysuymen, shaghyn toy jasaytyn. Kenes ýkimeti kezindegi toylar da esimizde, býgingidey asta tók ysyrapshylyq bolghan emes. Endi mine býgingi kýni elimiz egemendik alyp, óz qolymyz ózimizge jetip, halqymyzdyng úmyt bolghan salt-dәstýrlerin oraltyp, janghyrtyp jatyrmyz. Onyng bәri dúrys, ótkenimizdi oraltpay, salt-dәstýrimizdi janghyrtpay egemendi el boluymyz qiyn. Biraq dәstýrding de ozyghy bar, tozyghy bar degen qazaq. Eskining bәrin býgingi ómirimizge japsyra bermey, ozyghyn alyp, tozyghyn ótken tarihtyng enshisine qaldyrghanymyz dúrys shyghar. Toy ótkizu bolsyn, basqa bolsyn, qazaqtyng kórpene qaray kósil degen qaghidasyn ústanghan dúrys siyaqty. Áytpese, kórip jýrmiz ghoy úyat bolady, elden qalmayyq dep, bәsekege qatysyp toy ótkizu ýshin jalghyz siyryn satyp, onyng ýstine bankten nesie alyp, artynan talay janúya bankrotqa úshyrap jatady. Jas semiyalardyng kóp úzamay ajyrasyp jatuy da osy jaman әdetimizding saldary ekeni belgili. Áleumettik jelilerde kórip jýrmiz, Almatyda bes jýz adam shaqyrghan toy ótipti, Shymkent odan qala ma, myng adam qatysqan toy jasapty bireu. Aqtaudaghy toyda toyhanagha atpen kirse, Shymkentte limuzinmen kirip jatyr. Bireuleri vertoletten bes myndyq kupuraly aqsha shashsa, endi biri toyshy qauymgha brilliant taratyp jatyr. Endi toydy elimizding megapolisterin qoyyp, shet elde Stambulda ótkizip jatyrmyz. Elimiz, halqymyz qatty syilaytyn, ónerin sýiip tamashalaytyn Aynúr siyaqty halyqqa sózi ótetin, halyqqa shyndyqty aitady, jaqsy ozyq salt-dәstýrlerdi jarnamalaydy dep jýrgen óner adamdarynyng istep jýrgeni mynau. Bara-bara býgin Aynúr toydy Stambulda ótkizse, erteng balalary erjetkende Jandarbek toydy Mayamiyde nemese Las-Vegaste ótkizetin shyghar.

Qazaqtyng әdemi salttarynyng biri qúdalyq qoy. Qazaq qúdasyn qúdayday syilaghan, sondyqtan qúdalaryna shamasy kelgenshe syi-siyapatyn kórsetuge tyrysqan. Biraq búryn qúdalyq qalay ótken? Qúdalyqtyng negizgi maghynasy, ol eng jaqyn adamdardyng qatysuymen qúdalaryna ýidi kórsetu jәne olargha kiyit kiygizu siyaqty qúrmetterin kórsetu. Al býgingi kýni qúdalyqty biz ekinshi toygha ainaldyryp jýrmiz. Ony mindetti týrde meyramhanada, birneshe jýzdegen adam shaqyrylyp, asabanyn, әnshilerdin, biyshilerding qatysuymen ótedi.

Bizding batys aimaqtarymyzda ejelden kele jatqan amal merekesi nemese kórisu degen tamasha salt bar. Ol nauryzdyng 14-júldyzynda jasy kishiler ýlkenderding ýiine kelip amandasyp, jyldan aman shyqqanyna, kelip jatqan jana jylgha qútty bolsyn aityp shyghady. Aralarynda arazdyq bolsa nemese bir-birin kópten beri belgisiz sebeptermen kórmey jýrgen bolsa, bir-birinen keshirim súrap, tatulasyp jatady. Osy qazaghymyzdyng әdemi saltyn da qazir bәsekelestikke әkelip úryndyrdyq. Songhy kezde búl merekeni de kóbisi meyramhanalarda ótkizudi әdetke ainaldyrdy.

Osydan birneshe jyldar búryn osy Qazaqstannyng qay qalasynda ekeni esimde joq, bir janadan otau tikken jastar toygha dep jinaghan qarajattaryna balalar ýiine baryp, dastarhan jayyp, kónilderi pәs balalargha bir mereke úiymdastyrghany esimde. Men sonda osy jastargha sonday riza bolyp, osy dәstýr jalghasyp ketse eken, elimizde sol bir júqpaly auru «bәsekege» toqtau bolyp, halqymyz osynday sauaby mol iske bet búrsa dep armandaghanmyn. Allagha shýkir elimizding jaghdayy jaqsy, auhatty adamdar jetkilikti. Áriyne sol kisiler ózderining baylyghyn, mýmkinshiligin halyqqa kórsetkisi keletin bolar. Biraq ony basqasha da kórsetuge bolady ghoy. Elimizde әli de jetimder ýii, qarttar ýii jetkilikti. Nege solargha kómek kórsetip bәsekelespeske. Qanshama túrmysy tómen otbasylar bar, syrttan kóship kelgen qandastarymyz bar. Olardyng kóbisi ýisiz-kýisiz sayajaylarda, vagonchikterde, garajdarda túryp jatyr. Nege solargha kómektesip jaryspasqa, eger baylyqtarynyz tasyp jatsa. Elimizding soltýstigi, shyghysy halqy azayyp bosap jatyr, oghan alakózdenip jýrgen kórshilerimiz bar. Eger sen shyn halqynnyng patrioty bolsan, mýmkindiging bolsa sol aimaqtardan jaqsylap ýy salyp, kóshir ontýstikting otbasylaryn. Olargha jaghday jasa. On ýy sal, jýz ýy sal, osylay jarysyndar. Qanday sauapqa ie bolasyndar.

Ókinishke oray janaghy aitqan әdemi bastamany eshkim jalghastyrmady. Biz basqa jolgha týsip kettik. Sonda biz, ainalayyn qazaqtar-au, qayda bara jatyrmyz. Osyghan toqtau salatyn, osy mәselelerdi bir dúrys arnagha búratyn bireu bar ma? Erterekte biyler bolatyn, auzy dualy aqsaqaldar bolatyn, sol kisilerding aitqanyna toqtaytyn halyq. Qazir sonday aqsaqaldar qayda, Tóle, Qazybek, Áytekedey biyler, Qúnanbay, Abay, Mәshhýr Jýsip sekildi aqsaqaldar joq pa? Qazaq halqy sonshama maydalanyp ketkeni me? Álde jetpis jyl bolishevikter basymyzdan úryp-úryp mәngýrtke ainaldyryp jiberdi ma? Qazaqstan diny basqarmasy da búl mәselege aralasqysy kelmeytin synayly. Al memlekettik basqaru organdary búl tek qoghamnyng ózining retteytin mәselesi degen qaghidany ústanuda. Sonda qalay osy betimizben kete bermekpiz be?

Sәmet Bayqonyrov

Abai.kz

8 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2137
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 933
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1131