Uaqyt qajettiligi: Últqa qyzmet etken Últtyq kenes
Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti janyndaghy Últtyq qoghamdyq senim kenesi 2019 jyly qúrylghan uaqytanan bastap jemisti qyzmet atqaryp keledi. Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti janyndaghy konsulitativtik-kenesshi organ bolyp tabylatyn búl úiym qúramyna qogham qayratkerlerin, memlekettik organ ókilderin, bilim beru jine ghylymy zertteu salasynyng ókilderin, mәdeniyet qayratkerlerin, biznes ókilderin, BAQ ókilderin, parlament deputattaryn biriktirgen.
Últtyq kenesting әrbir tórtinshi mýshesi qoghamdaghy mәselelerge bey-jay qaramaytyn belsendi azamat bolyp keledi. Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev alghash preziydenttik qyzmetke kiriser kezde halyqtyng ozyq oilaryn ortagha salyp, týiitkildi mәselerding sheshimin tabatyn alang – Últtyq qoghamdyq senim kenesining qúrylatynyn jariya etken bolatyn. Preziydent 12 mausymdaghy úlyqtau rәsiminde sóilegen sózinde: «Bizding azamattarymyzdy biylik pen qogham dialogyn damytu mәselesi qatty tolghandyrady. Múnday dialog pikir aluandyghyn moyyndau negizinde qúryluy tiyis. Týrli pikirler, biraq birtútas últ. Mine, basty baghdarymyz. Sondyqtan men Qoghamdyq senimning últtyq kenesin qúrghan jón dep sheshtim. Keneske, jastardy qosa alghanda, býkil qogham ókilderi kiretin bolady. Últtyq kenesting alghashqy otyrysy osy jyldyng tamyzynda ótkiziledi. Biylik ózining halyq aldyndaghy uәdesin oryndaugha mindetti. Onyng basty missiyasy osyghan sayady. Tek osylay ghana últ birligi men eldegi túraqtylyqty nyghaytugha bolady. Sondyqtan mening saylaualdy túghyrnamamdy jýzege asyrudyng taqyryptyq jospary jasalady. Halyqtyng ozyq iydeyalary, úsynystary osy qújatta kórinis tabady»,-dedi.
Sodan beri keleli mәselelerding sheshimin tauyp, birneshe basqosular ótkizip, san týrli bastamalar kóterip, Últtyq kenes ókilderi úsynghan eng ómirsheng degen úsynystar naqty reformalargha úlasty. Býginge deyin 90-nan astam normativtik-qúqyqtyq akt qabyldandy. Onyng ishinde Preziydent Jarlyqtary men Ýkimet qaulylary da, ministrlikterding búiryqtary da bar. Minekey, osydan biz Últtyq kenesting tiyimdi júmys atqaryp otyrghanyn bayqaymyz.
Últtyq kenesting negizgi maqsaty da sol – halyqtyn, sayasy partiyalardyn, azamattyq qogham ókilderining qatysuymen memlekettik sayasatqa qatysty ózekti, manyzdy mәseleler boyynsha bastamalardy úsynu, ony damytyp, tújyrymdau. Sonday-aq tújyrymdamalardyn, memlekettik baghdarlamalar men normativtik-qúqyqtyq aktilerding jobalaryna qoghamdyq saraptama jýrgizu, júrtshylyqtyn, azamattyq qoghamnyng pikirin eskere otyryp manyzdy strategiyalyq problemalardy qarau, syndarly dialogty qamtamasyz etu de kenesting negizgi mindetterine qosylady.
Halyq birligi, etnosaralyq jәne konfessiyaaralyq tatulyq, qoghamdyq kelisim – múnyng bәri qashanda irkilissiz ilgerileuding alghasharty bolghan. Osy qúndylyqtardy nazarynda ústap, bitimger elimiz qanday dau tusa da, sabyrlyqpen, danalyqpen, dabyragha ainaldyrmay sheshimin tauyp, arazdasqan aghayyndy tatulastyryp otyrghan. Sózding dәleli retinde Preziydent Qasym-Jomart Toqaevtyng el ishindegi betke ústar azamattardyng basyn biriktirip osy Últtyq kenesti qúrghanyn aita alamyz. Últtyq qoghamdyq senim kenesi de óz nәtiyjesin kórsetip, halyq pen biylik arasyndaghy kópirge ainala bildi.
Últtyq kenes qúru iydeyasyn Preziydent jariyalaghan kezde búl qoghamda ong kózqarasqa ie boldy.
«Preziydent Jarlyghymen Últtyq qoghamdyq senim kenesi qúryldy. Búl elimizde azamattyq qoghamdy damytu jolynda jasalghan naqty qadam. Memleket basshysy atap ótkendey, birtútas el bolyp qalu - bizding basty baghdarymyz. Júdyryqtay júmylyp, qoghamnyng barlyq ókilderin, sonyng ishinde jastardy da dialogqa shaqyryp, birigip әreket etsek qana kózdegen maqsattarymyzgha qol jetkizetinimiz anyq. Últtyq qoghamdyq senim kenesi azamattyq qoghamnyng damuyna tyng berip qana qoymay, janghyru men reformalardyng tyng ózegine de ainalady dep oilaymyz. Milliondaghan qazaqstandyqtardyng pikir men kózqarasyn bildiretin demokratiyalyq kýshterding jalpyúlttyq koalisiyasy osynday manyzdy kezende Elbasy sayasatynyng sabaqtastyghyn qamtamasyz etip, Preziydentimizding elimizding aldyna qoyyp otyrghan maqsattaryna jetuimizge ózining layyqty ýlesin qosady dep senemiz», - degen edi Parlament Senatynyng tóraghasy Mәulen Áshimbaev.
«Baytaq bolashaq» ekologiyalyq aliyansynyng tóraghasy Azamathan ÁMIRTAY Últtyq kenesting halyq pen biylik arasyn baylanystyrar kópir bolaryna senim bildirgen.
«Býginde halyq pen biylik arasyndaghy baylanys joghaldy. Al sony qayta qalypqa keltiruge Preziydent qaulysymen qúrylghan Últtyq qoghamdyq senim kenesining aitarlyqtay manyzy bolmaq. Sondyqtan osy qoghamdyq kenes mýsheleri halyq pen biylik arasynda kópir bolyp, bir-birimizdi qoldap, bir-birimizding júmys jasauymyzgha kómektesuimiz kerek. Qoghamda oryn alyp jatqan kýrmeuli mәselelerding bәrin biylikke jetkizu – bizding mindetimizge ainalmaq. Al onyng sheshimin tabu, júmystyng nәtiyjeliligin kórsetu – biylikting qúzyrynda. Birlesken júmystyng nәtiyjeli bolaryna ýlken senim artyp otyrghandardyng birimin. Qoghamdyq keneske mýshe bolghan azamattardyng tizimine ýnilsek, bәri de el ýshin qyzmet etip jýrgen azamattar. Qoghamda óz ornyn tapqan azamattar aralasqan ortada sharuanyng shatqayaqtamaytynyna senemiz»,-dedi ol.
Últtyq kenesting byltyr qarashada ótken songhy altynshy otyrysynda kenes júmysyna bagha berildi. Otyrysty ózi ashqan Memleket basshysy memlekettigimizdi nyghaytatyn, әleuetimizdi arttyratyn úsynystardy ghana jýzege asyrghan dúrys ekenin atap ótti.
« Biz osy tarihy beleske myqty memleket jәne birtútas últ retinde jetip otyrmyz. Sayasy janghyru, ekonomika qúrylymyn ózgertu, әleumettik salany damytu júmystary tyng qarqynmen jalghasuda. Búghan Últtyq qoghamdyq senim kenesi zor ýles qosuda. Últtyq kenesting bastamalaryn jýzege asyru ýshin 90-nan astam normativtik-qúqyqtyq akt qabyldandy. Kenes eki jyldyng ishinde elimizdegi kóptegen ong ózgeriske jol ashty. Bolashaq ústazdar men dәrigerlerdin, doktoranttardyng stiypendiyasy kóbeydi. Joghary oqu oryndarynda sabaq beretin oqytushylardyng jalaqysy ósti. Sanitarlyq-epiydemiologiyalyq baqylau komiyteti qúryldy. Erekshe kýtimdi qajet etetin balalargha bilim beruding jana erejeleri bekitildi. Ontýstikten soltýstikke qonys audarghan azamattargha beriletin subsidiya eki ese úlghaydy. IYgerilmey jatqan jer telimine salynatyn bazalyq salyq stavkasy artty. Auyl sharuashylyghy jerlerin sheteldik azamattar men zandy túlghalargha satugha jәne jalgha beruge tyiym salyndy, – dedi Preziydent.
Sonymen qatar, zeynetaqy jinaghynyng belgili bir bóligin baspana alugha paydalanu últtyq keneste kóterilip, halyq arasynda keng taralghan sheshimderding biri bolatyn. Búl turaly da El basshysy atap ótti.
«Osy jyldan bastap júrtqa zeynetaqy jinaghynyng bir bóligin merziminen búryn alugha mýmkindik berildi. Ony jyljymaytyn mýlik satyp alugha, ipotekalyq nesiyeni óteuge jәne emdeluge júmsaugha bolady. Sonyng arqasynda jarty millionnan astam azamatymyz zeynetaqy jinaghyn óz qajetine jaratty»,-dedi Preziydent.
Últtyq keneste júrtty tolghandyrghan mәseleler kóterilgenning arqasynda biraz sharuanyng basy qayryldy. Byltyr alghash ret kóp balaly, mýgedek balasy bar jәne tolyq emes otbasylardyng balalaryna bilim granttary berildi. Nәtiyjesinde 5 mynnan astam jetkinshek tegin oqu mýmkindigine ie boldy. Sonday-aq erekshe kýtimdi qajet etetin balalargha bilim beru ýshin bólinetin qarjy eki ese kóbeydi. Býginde bir balanyng basyna 730 myng tengeden tiyedi.
Atqarylghan júmystar óte auqymdy boldy. 2021 jyly әleumettik-kәsipkerlik korporasiyalardy damytudyng 2025 jylgha deyingi keshendi jospary bekitildi. Qazaqstandyq bilim beru resurstaryna tegin qol jetkizu qamtamasyz etildi. 673 qazaqstandyq bilim beru resurstaryna«Bilim» mobilidi operatorlarynyn tariftik jospary merzimsiz týrde úzartyldy.
Elimizde medisina mamandyqtary boyynsha bilim alatyn studentterding shәkiraqy kólemi 26 myng tengeden 50 myng tengege kóbeydi. Erekshe bilim aludy qajetsinetin balalardy arnayy psihologiyalyq-pedagogikalyq qoldaugha memlekettik bilim beru tapsyrysyn iske asyru boyynsha normalar zannamalyq dengeyde bekitildi. Mýmkindigi shekteuli balalargha bilim beru qyzmetin kórsetu salasynda jana tәsildemeler әzirlendi jәne bekitildi, sonymen qatar, bala ómirge kelgen sәtten bastap proaktivti formatta memlekettik qyzmetterdi kórsetudi kózdeytin, mýmkindigi shekteuli balanyng jәne onyng otbasynyng birynghay damu jospary bekitildi. «Mýgedek adamdardy әleumettik qorghau» inva.gov.kz aqparattyq portalynda ónirler boyynsha obektilerding qoljetimdilik kartasy júmys istey bastady. Oghan 35491 әleumettik infraqúrylym obektisi kirgen. 2021 jyldyng 15 qazanynan bastap 6 oblysta: Astana, Almaty qalalarynda, Aqmola, Qaraghandy, Batys-Qazaqstan, Soltýstik Qazaqstan oblystarynda mýgedektikti anyqtau boyynsha medisinalyq-әleumettik saraptama jýrgizuding syrttay formatyn engizu boyynsha pilottyq joba iske qosyldy. Ishki qayta bólu esebinen әielder men balalardy zorlyq-zombylyqtan qorghau jónindegi bólimshelerdin shtattyq sany bekitildi. Áyelderdi zorlyq-zombylyqtan qorghau jónindegi bólimsheler 129 birlikke nyghaytylyp, 248 birlikke deyin jetti,al, balalardy qorghau jónindegi bólimsheler 448 birlikke nyghaytylyp, 1150 birlikke deyin artty. Áyelder men balalargha qarsy jasalghan zorlyq-zombylyq qylmystardy tergeu bólimshelerinde әiel tergeushilerdi mamandandyru engizildi jәne barlyq aumaqtyq polisiya departamentterinde Túraqty júmys isteytin jedel tergeu toptary qúryldy. Peniytensiarlyq mekemelerde jәne polisiyanyng qyzmet oryndarynda, sonday-aq qúqyq qorghau organdarynyng barlyq jedel tergeu bólimshelerinde Jappay beynebaqylaudy engizu jónindegi naqty is-qimyl jospary bekitildi. Sheteldikterge jәne sheteldik zandy túlghalargha auyl sharuashylyghy jerlerin satugha jәne jalgha beruge tyiym salu turaly zan qabyldandy. Jer reformasy boyynsha komissiya qúryldy jәne óz júmysyn ayaqtady, onyng júmysynyng qorytyndysy boyynsha 2021 jylghy 30 mausymda qabyldanghan «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine jer qatynastaryn damytu mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» Zanda kórsetilgen jer zannamasyn jetildiru boyynsha birqatar jýieli úsynymdar әzirlendi.
Qarap otyrsaq Últtyq qoghamdyq senim kenesining qoghamdaghy shiyelenisken mәselelerdi sheshude atqarghan enbegi orasan zor. Búl tek kenesting qúrylghanyna ýsh jyl tolar-tolmas uaqytta tyndyrghan sharuasy. Endeshe bolashaqta Últtyq kenesting ghúmyry úzaq bolsa, halyq iygiligi ýshin qylar qyzmeti de tausylmaydy dep senimmen aita alamyz.
Abai.kz