Býgin, aqpan aiynyng 2-si - Tәniri mәrtebesin asyryp, últ ruhynyng tu ústaushysy etip jaratqan әigili jazushymyz Múhtar Maghauiyning dýnie esigin ashqan kýni. Qadirli aghamyzdyng tughan kýnine oray «Podonok» atty shygharmasymen qosa, professor Túrsyn Júrtbay men  filologiya ghylymdarynyng kanditaty Aqedil Toyshanúlynyng jazushy shygharmashylyghy turasynan jazylghan maqalalaryn oqyrman nazaryna úsynyp otyrmyz.

Abai.kz

Múhtar MAGhAUIYN. PODONOK

Belgili, belgili emes, ataqty, jay ghana ataqty emes, danqty silimtik Podonoktyng kezekti erligi turaly estigen sayyn... qanym búzylatyn. Aqyry qolyma qalam aldym. Dәrmensizding isi. Jalghyz men emes, býkil qazaq qauymynyng basyndaghy ahual. Qauqarsyz qara halyqty aitasyz, óz kelesine kelgende aidaharday aqyryp, auzynan jalyn shashyp túrghan biyleushi taptyng beysharalyq ainasy. Áyteuir bizden sóz qalmasyn dep jazyp otyrynyz.

Býgin, aqpan aiynyng 2-si - Tәniri mәrtebesin asyryp, últ ruhynyng tu ústaushysy etip jaratqan әigili jazushymyz Múhtar Maghauiyning dýnie esigin ashqan kýni. Qadirli aghamyzdyng tughan kýnine oray «Podonok» atty shygharmasymen qosa, professor Túrsyn Júrtbay men  filologiya ghylymdarynyng kanditaty Aqedil Toyshanúlynyng jazushy shygharmashylyghy turasynan jazylghan maqalalaryn oqyrman nazaryna úsynyp otyrmyz.

Abai.kz

Múhtar MAGhAUIYN. PODONOK

Belgili, belgili emes, ataqty, jay ghana ataqty emes, danqty silimtik Podonoktyng kezekti erligi turaly estigen sayyn... qanym búzylatyn. Aqyry qolyma qalam aldym. Dәrmensizding isi. Jalghyz men emes, býkil qazaq qauymynyng basyndaghy ahual. Qauqarsyz qara halyqty aitasyz, óz kelesine kelgende aidaharday aqyryp, auzynan jalyn shashyp túrghan biyleushi taptyng beysharalyq ainasy. Áyteuir bizden sóz qalmasyn dep jazyp otyrynyz.

Búl - fenomen edi, - tәuelsizdik zamandaghy tanghalarlyq qúbylys. Osynyng aldynda ghana ataghy jer jaryp shyqqan. Álem ýshin bolmasa da, qazaq ýshin. Jiyrma bes jasynda - ghylym kandidaty, jiyrma segizinde - doktor. Biri shyntaq eli, biri barmaq eli, eki kitaby irkes-tirkes jariyalandy. Kóshpendi qazaq mәdeniyeti, kóshpendi órkeniyet tarihy. Eki kitapqa da biyleushi ortalyq - Mәskeu túrghysyndaghy bedeldi basylymdar nazar audardy, jәy ghana nazar emes, әlde orys, әlde joyyt, qaytkende de kenestik ghylymnyng ýlken túlghalary tarapynan aitylghan qoshemet, madaq. Endi qazaqta ne jan qalsyn. Birinen biri ozyp, dәriptey bastady. Beyresmy sanalatyn, keng taralym, әrqily sypattaghy aqparat, tipti komsomol jarshysy túrypty, respublikalyq jetekshi partiyalyq gazetting ózi «Jarqyrap shyqqan jana núr» degen taqyryp, basynan bashpayyna deyin enseli suretimen, tebingidey ýlken, týbinen qozghaghan tereng maqala berdi. Býgingi qazaqy ghylymynyng túlghasy - osy... Podonok eken. Búl Podonok últshyl, kertartpa kýshterding ziyankes qarsylyghyna qaramastan, Qazaqstan tarihyndaghy jana baghdardyng negizin salghan. Ghasyrlar qoynauynan qoparyp, qanshama janalyq ashqan. Ataqty kenes oqymystylary Gundarev pen Guberman joghary baghalaghan. Tek óz júrtynda ghana layyghymen tanylmay otyr. Jas dep, otyzgha jana keldi dep, qisynsyzdan taghy birdenelerdi byqsytyp, kýni keshe Akademiyagha ótkizbey qoydy... Aldaghy saylauda Podonok akademik bolmaghanda kim boluy kerek? Jetekshi partiyalyq gazettegi júldyzdy maqala osynday, donaybat súraumen tәmamdalatyn. Kelesi jylghy jana saylauda akademik dәrejesine kim óteri aidan anyq edi.

Biraq әlde baqyt, әlde sor... tәuelsizdik keldi. Sor bolmasa da, baqyt eken. Podonok ýshin. Kelesi saylauda, ótken jolghy manaylamaghany túrypty, bir de bir dauys ala almay, taqyr qaytty. Kóldeneng júrtshylyq búrynghy úyat-ayat, әdep-tәrtip jayyna qalyp, beybastyq bilgirlik, yaghny berekesiz anarhiyagha boy aldyrghan kәri akademikterding keneusiz ishtarlyghyna balaghan. Biraq eski de bolsa jana atanghan egemen ókimetting kózqarasy týzu bolatyn. Jaqsy esepte túr. Ruhany nomenklatura. Últ ýshin, júrt ýshin, ókimet pen partiya ýshin qajetti kisilerdi ayalap saqtau kerek, ósip-ónuine jaghday jasau kerek. Tu kóterip, Tәuelsizdik alghan kezde búlardyng baghasy búrynghydan da arta týspek.

Búl kezde, yaghny kenes ókimetining sonyn ala, shalghay shet elderde qoghamdyq ghylymdar tarabynda qanshama halyqaralyq konferensiyalar úiymdastyrylyp jatar edi. Áriyne, әuelgi kezekte zamany ótken, eskilik jarshysy - qausaghan shaldar emes, jana dәuirmen birge kóterilgen qylshyldaghan jigit - bizding Podonok attanatyn boldy. Kóbine jalghyz, keyde ekinshi qatardaghy taghy bir jastarmen birge. Pәlening shetin shygharghan da osy tirkeme serikteri.

Fransiyada, әlde Germaniyada ótkerilgen әldebir simpoziumda basqa әngime jayyna qalyp, birge kelgen eki qazaq ózara aitysyp ketedi ghoy. Bizding Podonok әlemning әr qiyry - jiyrma jeti elden jinalghan ghúlamalardy tegis antaryp, "Basqa emes, Qazaqstangha tәuelsizdik tiygeni beker boldy, qazaq halqy órkeniyetke tәn múnday iygilikke dayyn emes, qara búqara nadan, ghylymy intelliygensiya әlsiz, óner men әdebiyet mesheu, yaghny qazaqta sanaly, úghymdy, bilimdi elita joq, sondyqtan qazirgi kezde bizding el ýshin eng zәru, ómirlik, kókeykesti mәsele - Reseyge qayta qosylu!" - dep tújyrymdaydy ghoy. Jana Núrgha tirkeme retinde barghan tatymsyz jigit arnayy bayandamasyn jiyp qoyyp, osyghan qarama-qarsy týrghyda sóilepti deydi. Áriyne, bizding Podonok jauapsyz qaldyrmaydy. Tirkeme de toqtamaydy. Sonymen... tegin konsert. Qalghan júrt auyldaghy dau-damayyn shúbaltyp әkep, Europanyng qaq ortasyna jayyp salghan beybaq ekeuge jymiya kýlip, qaraghan da otyrghan. Úyat boldy deydi. Bar kinә jolsyz tirkemede. Ýndemey-aq qoysa ghoy, týk te joq. Ol az bolghanday, qaytyp kelgen song taghy qanshama әngime kóiitken. Biraq búl kep baspasózge, ne efirge taramady, kópshilikke beymaghlúm qalghan. Estigen birli-jarym júrt mәn bermegen.

Osy oqighadan song Podonoktyng baghy kóterildi. Endi beridegi, ózi qyzmet atqaratyn jarly-jalbaghay uniyversiytetting de, jogharydaghy, kóringenge bir japaqtap, qaltyrap otyrghan ókimetting de keregi joq. Qazaqstandaghy әr týrli halyqaralyq qauymdastyq pen últtyq mәdeniyet úiymdary qamqorlyghyna alghan. Erkin oily eren retinde tandaulylar sanatyna qosylghan edi. Múhittyng arghy, bergi jaghyndaghy әldebir alys shet elderde býgingi Ortalyq Aziya turaly ghylymy konferensiya nemese abyroyly simpozium. Taqau tónirekte keshegi kenestik kenistikke qatysty, bolashaq birlik qamyndaghy dabyraly jiyn. Tek iygi jaqsylar, tandaulynyng irikteulisi ghana shaqyrylatyn atauly basqosular. Bәrine de Podonok barady. Qaytyp kelgen song erkin baghdar, demokratiyalyq oi-pikirdi oryssha basylymdargha qúlash-qúlash súhbattar beredi. Býkil qazaqtyn, qazaqtyng emes Kazahstannyng aqyl-oy, ar-namysy - kompartiya... e-e... basqa emes, sol ghana siyaqty. Alay dep aitqan. Mynany dәleldegen. Býkil Batys júrtynyng kózin ashqan. Kózderi onsyz da ashyq qoy óz tarabynda. Mynau - bóten tarap, yaghny sóz - bizding súryqsyz, demokratiyalyq, adamgershilik qasiyet ataulydan maqúrym qalghan jabayy ólke turaly. Netken shalqar oi, qisapsyz bilim. Biraq... shet eldik súhbattardy, oghan jalghas tolghau maqalalardy bajaylap oqyghan júrt... búl mәselede әldenendey kiltipan baryn anday bastap edi. Arghy betten de tam-túm habar jetken. Amerika Qúrama Shtattarynda, әigili Pensilivaniya uniyversiytetinde ótken atauly keneste... bizding Podonok búl qazaqtar eshqashan erikti el bolyp kórgen emes, memleket qúrghan emes, ózara qyrqysyp jatqan jeke rular ghana boldy, olardyng ózi әr tekti; osynday, pyshyraghan, bey-bereket júrt Resey bodandyghyna ótkennen song ghana territoriyalyq-әkimshilik tútastyghyn sezine bastady, al kenes ókimeti kezinde qoldan jasalghan, iyeligi artyghymen qiylghan jasandy respubliy¬ka qúramynda mәdeniyeti men ekonomikasynyng órkendeuine mýmkindik aldy, endi mine, eshkim oilamaghan, tilemegen tәuelsizdik nәtiyjesinde payda bolghan jana memleket - tamyrsyz aghash siyaqty... dep gәpiredi. Polishadan kelgen jas professor súraq qoydy deydi. «Siz Qazaqstannan kele túra, qazaq degen halyqtyng dýniyede barlyghyna kýmәn keltiredi ekensiz. Jón. Sonda sizdin... ghafu etiniz, sizding últynyz kim bolady?» «Onda túrghan eshtene joq!» -deydi bizding Podonok. «Eshtene bar. Men polyakpyn. Orys emes, fransuz emes. Jәne óz últymdy eshkimge aiyrbastamaymyn. Ekinshi súraq. Eger siz aitqanday, búl qazaq - әr týrli, әr tekti rulardyng jabayy jiyntyghy bolsa, olar ózara qanday tilde sóilesedi? Jetekshi dialekt qanday?». «Súrau bayypsyz, -deydi bizding Podonok. - Men tilshi emespin». «Siz tilshi emessiz, - deydi jas polyak. -Biraq tiliniz bar. Jana tәp-tәuir aghylshyn tilinde bayandama jasap shyqtynyz. Men sizding óz Otanynyzda qay dialektide sóileytininizdi súrap túrmyn». Búl jolghy saual tipti orynsyz edi. Biraq amal ne, әri jas, әri polyak. Ózining kiygen kiyim, keskin-keypi de ghalymnan góri kóshede jýrgen esirik balagha kóbirek úqsaydy. Endi jauap ta saualgha sәikes dókir shyqty deydi. «Men onday artta qalghan, qaranghy eldi ózimning Otanym dep aitugha arlanam!» -depti bizding Podonok. Sol kezde jer týbinen, әlemning әr qiyrynan keleli keneske jinalyp otyrghan qasqa men jaysang tóbeden úrghanday, týgel anyryp qaldy deydi. Álde Resey, әlde Armeniya ókilderi otyrghan tústan kýlkige úqsas shiqyl shyqty deydi. Álde parsy, әlde zәngi jótkirindi deydi. Miz baqpaghan bizding Podonok qana, sodan song janaghy jas professor. Kenet jas professor sypayy jýz, naq dauyspen, әuezdi, qatqyl, belgisiz bir tilde sóilep ketti deydi. Qazaq tilinde. Bizding Podonoktyng әlde әkesin eske alghan, әlde sheshesin madaqtaghan. Ata-babalaryn qozghaghan. "Ya ne pozvolu tak oskorblyati sebya!" - yaghny "Men ózimdi búlaysha qorlaugha jol bermeymin!» - depti minbede qúnysyp túrghan Podonok kýdireye kóterilip, taza oryssha. Polyak ta orys tiline kóshti deydi. «Keshiriniz, siz qazaq bola túra qazaqsha bilmeydi ekensiz. Men myna sizdi kórse ata-ananyz qayter edi, ata-babanyz ne ister edi dedim. Artyq ketkenime ghafu ótinem. Al janaghy, men aitpaghan sózdi aitatyn kisi óz elinizde әli talay ret aldynyzdan shyghady...». Álde ras, әlde ótirik, osynday shataq bolypty. Shet el, mәdeniyetti júrt, Qúday saqtap, aqyry dau-janjalsyz bitken.

<!--pagebreak--><!--pagebreak-->

Al Týrkiyada osy sóz arty - múryn búzar tóbeleske ainala jazdaghan. Osy sóz bolatyny - bizding Podonoktyng barlyq el, barlyq kenestegi barlyq sózi - bir-aq sóz. Qazaq - miyghúla. Qazaq - hayuan. Tarihy joq, mәdeniyeti joq. Eshqashan derbes el bolmaghan. Býgingi tәuelsizdik - kókten týsken zorlyq. Týkke qajeti joq. Orystildiler ýshin qasiret. Qazaq ýshin azap. Sondyqtan da eshkim kereksinbey otyr. Shartty týrdegi egemendik degen - biylik basyndaghy jebir topqa ghana qajet. Bәri de tarihtyng mazaghy. Búl jolghy halyqaralyq ghylymy konferensiya úitqysy - Ankaradaghy týrik-amerikan Bilkent uniyversiyteti eken. Múndaghy kópshilik qauym týrikterding kózi atyzday boldy deydi. Osynday, aqylgha syimaytyn ghalamat bayandamadan song esterin jiya almay, mәngirip otyryp qalsa kerek. Abyroy bolghanda, әuelgi sózdi amerikandyq әriptes alypty. «Siz, qúrmetti profes¬sor, adamzat tarihynda bolmaghan janalyq ashyp otyrsyz. Jer әlemde azattyq ansamaytyn, erkin ómirden qúldyq búghaudy artyq kóretin halyq bar eken. Osy taraptaghy ghylymiy-filosofiyalyq izdenisterinizdi odan ary jalghastyra beriniz. Býgingiden de zor nәtiyjege jetesiz. Biraq mening bayqauymsha, Siz filosof emes, tarihshy siyaqtysyz. Konferensiyagha qatysushylar anyqtamasynda solay jazylghan. Men de tarihshymyn. Qúrama Shtattarda Ortalyq Aziya, onyng ishinde Qazaqstan turasynda jazylghan enbekter birtalay. Negizi sizge de tanys bolugha tiyis. Endeshe, bir súraq. Siz bayandamanyzda, qaqas estimesem, búryn qazaqta memlekettik qúrylym bolghan joq dediniz. El basqaru jarghylary, qúqyq, zang jýieleri bolmady, qauymnyng júpyny tirshilik kebine oray, jabayy týrdegi keybir nysandar ghana úshyrasty dediniz. Men bergi, Qazaq Ordasyn aitpay-aq qoyayyn. Sonda qalay, sizdinshe, Altyn Orda - memleket emes pe? Úly Týrik qaghandyghyna qalay qaraysyz?» «Búl - jartylay feodaldyq, jyrtqysh qúrylymdardyng qazaq tarihyna eshqanday qatynasy joq!» - deydi bizding Podonok. «Jauabynyzgha tolyq qanaghattanam, - deydi aryq, úzyn boyly, buryl shashty amerikan professory bolmashy taghzym jasap. - Biz bilmey jýr ekenbiz. Qazaqtar Ortalyq Aziyagha XV ghasyrda kosmostan desant retinde týsirilipti. Myrzalar men aiymdar, qúrmetti әriptester, ghafu ótinem, mening әlgindey saual qoyymnyng ózi beker shyqty.» Biraq saual qonggha qúlshynyp otyrghandar kóp eken. «Týrikter qaydan kelgen? Olar da kosmos¬tan týsti me?» - dep súraydy bireui. Týrik. Aghylshynsha. «Eto, doljno byti vidnee vam!» - depti bizding Podonok oryssha. Qasaqana. Ózdering jaqsy biluge tiyissinder. «Ys taboy harasho pagauarim drugoy haroshy mesto!" -deydi zalda otyrghan, qyzyqqa kelgen kópshilik ishinen taghy bireu, oryssha. Senimen basqa bir jerde jaqsylap sóilesemiz. Qalay ekeni belgili. Cheshen eken. Qazaqstandaghy cheshen diasporasy turaly әldebir aghayyn sóilemek, soghan qosshy bolyp qelgenderding biri. Tóragha júrtshylyqty tәrtipke shaqyrady. Súraq ta tәmam. Kelesi bayandama bastalady.

Búl, songhy, shataq әngimening úzyn-yrghasy Almatygha ósip, órkendep jetedi. Osydan song Podonoktyng mәrtebesi búrynghydan әrmen kóterildi. Mәsele Bilkenttegi, nemese Pensilivaniya, nemese basqaday bir bilim ordasyndaghy, ol tarapta qansha dabyraly bolsa da, múnda janghyryghynyng ózi ýzilip jetken, ghylymy ortadan aspaghan antiy-qazaq bayandamalargha ghana tirelip túrmaghan. Búl kezde bizding Podonok GhYLYMDY týgesip, sayasatqa aralasa bastaghan edi. Tóteden, nemese etekten emes. Tura tóbeden. Qazaq degen júrt tarihtan tys, ghylymda joq, mәdeniyetten kende bolsa, osynshama qúiqaly, kenbaytaq qonysta derbes memleket bolyp otyrugha haqysy bar ma? Jarar, kezdeysoqtan tәuelsizdik alyp qalypty. Sol «tәuelsiz» atalatyn eldi basqarugha sanasy, ústap túrugha shamasy jete me? Jauap naqty edi. Haqysy joq. Basqara almaydy, ústay almaydy. Manaty, bir jaghy Batys, bir jaghy Shyghysty dabyldatqan ghylymy bayandamalardyng jekelegen tezisteri әr kezde, kýndelikti baspasóz betinde súhbat, shaghyn maqalalar týrinde kórinis bergen edi, jadaghay emes, basqa bir, ekinshi, ýshinshi qatardaghy demesek te, mәnisi azyraq, azyraq emes, uaqyt oza kele sheshiletindey kóringen - ghylymnyng ahualy, oqymysty júrttyng kýnkórisi qiyndap ketkeni turasyndaghy, kópshilik kónilindegi dausyz aqiqattarmen astas ótip jatqan. Dúrys-au desken júrt. Professordyng ailyq aqysy aptalyq as-suyna jetpeydi. Akade¬miya anau, azyp-tozyp bara jatqan. Ghylym qalay damymaq. Aqyl-parasat qalay óristemek. Damu, óristeu qayda, qúldyrap keri kettik. Podonok búl jaghyn jetkizip-aq aitqan eken. Kónilden shyqty. Soghan oray, basqa aitqandary kólenkede qala bergen. Biraq kóp úzamay-aq ghylymnyng damuy, kýnkóris, tirshilik mәselesi solghynday kele, birjola úmytyldy. Zamana talabynan, parasat biyiginen tuyndaghan sayasiy-әleumettik ahual - shynayy bolashaq mәselesi algha shyqqan. Ol degeniniz - Qazaqstan, Qazaq... emes, Kazahstan taghdyry.

IYә! Qazaqsyz Qazaqstan. Dese de, artyq emes pe? Qazaqsyz bolsa, nege Kazahstan? Shynynda da. Oilap qarasanyz, múnda túrghan eshtene joq eken. Sonau úly Amerika memleketinde... búdan bes jýz jyl búryn ótip ketken ýndisterding kóptegen jer ataulary әli túr emes pe. Kazahstan da sonday, shartty geografiyalyq atau bolyp qala bermek. Tek bes jýz jyl boyy emes. Ázirshe ghana. Arada belgili bir merzim ozyp, qazaq ataulynyng ýni birjola óshken kezde ózgertu op-onay. Euraziya dey salynyz. Nemese Sentralinaya Aziya. Ontýstik Afrika degen siyaqty. Ekuador degen siyaqty. Búdan góri tәuirirek atau da tabylady. Ontýstik - Ózbekke ketse. Shyghys - Qytaygha ketse. Manghyshlaq - Týrkimenge berilse, әriyne, qazir emes, sappas Saparmúrat ólgennen son. Al qalghan, altyndy, múnayly baytaq qonys, әriyne, Reseyge. Qazynasyn alyp, qaldyghyn ózine syilaytyn kómekshi res¬publika - arzan júmysshy, tegin mal. Yujnaya Sibiri bolady da shyghady.

Bizding Podonok dәl osylay dep aitqan joq. Biraq basqasha da aitpaghan. Myna kazahtar ózderi tәuelsiz dep ataghan bay memleketti dúrystap mengere almay otyr. Mengerer qisyny da joq (managhy, jýz mәrte qaytalanghan, dausyz dәlelder: tarihy bolghan joq, mәdeniyeti bolghan joq, derbes memleketting júqanasyn da kórmegen). Endeshe, ýlken qauip bar. Tónirektegi quatty derjavalar: bir jaqta Qytay, bir jaqta Resey, bir jaqta Qyrghyz... joq Qyrghyz emes, Ózbek bólshektep әketuge tiyis. Qanday ayaly arman! Júrttyng qamyn jegen bolyp otyryp, Qazaqstandy qiratu programmasyn syzypty. Borshalap, enshilep alugha tolyq mýmkindik bar! Sóz joq, jýzege asuy kerek. Sonda býgingi shiyelenisken barlyq sayasi, ekonomikalyq, әleumettik, yaghny últaralyq qiyn mәselening barlyghy da óz sheshimin tappaq.

Bizding Podonokqa qarsy shyn aiqay osy¬ kezde ghana kóterilgen. Kótergen - el¬ding qauipsizdigine jauapker sýiikti ókimet pen tuysqan partiya emes. Olar onsyz da bas¬qalar oljalaugha tiyis tegin baylyqty ózderi iyemdenip qalu jolyndaghy úiqysyz, kýlkisiz auyr júmystan qoldary tiymey jatqan. Ayghay-attandy kótergen - qaytkende de qúralaqan qalugha kesilgen qara búqara. Jurnalister, jazushylar. Resmy emes, mәdeni, әdeby aqparat betinde. Qarsy jaq qynq etpedi. Yaghny orystildi, erkin oily basylymdar. Olar qazaqsha oqymaydy. Oqysa da... qystyrmaydy.

<!--pagebreak--><!--pagebreak-->

Bizding Podonok ózi turaly aitylyp jatqan, túnshyghyp, eki qat jer astynda qalghan dýmpudi estidi, estimedi - osydan song ashyq ketken. Tórt jyl boyghy toghyz bayandamasyn jinaqtap, negizgi tezisterin qazir býkil jer jýzi ýnilip otyrghan «Internetke» jiberipti. Qazaq degen - maqúlyq. Týgel azghyn. Týgel tozghyn. (Azghan, tozghan emes, әuelden kәkәi.) Týgel hayuan. Hayuan bolghanda, shoshqadan sadagha ketsin, - baran. Búlardyng eki ayaqtylar qauymdastyghy qatarynda jer basyp jýruining ózi artyq dedi. Erkin radiotolqyngha shyghyp, búlardyng el basqaryp otyrghan kisilerining bәri qylmysker: paraqor jemit, úrlyqshy kәzzap, solay bolmas jóni joq, búl - qazaq degen halyqtyng kim ekendigining kórsetkishi, yaghny qazaq bolghandyqtan jebir, qazaq bolghandyqtan obyr dedi. Tәuelsiz teledidargha shyghyp, mәdeniyet pen til turaly tolghandy; mәdeniyet - anayy eken, al til - qazaq tili jabayy ghana emes, mýlde joq, býkil leksikalyq qory on bes-jiyrma sózden aspaydy, ghylym men tehnika týgili, kýndelikti túrmys qajetin ótey almaytyn doghal, kórkem oi, kórikti suretke qúrylatyn әdebiyetting súlbasy joq, múnday tilmen Abay keremet óleng jazdy degen, Áuezov ghalamat roman jazdy degen - qisynsyz ertegi, jazylmaydy, jazbaghan, bopsalap jasalghan birdene, týpnúsqa da týkke túrmaydy, orysshagha audarghanda óndep, jóndep, jobagha keltirgen, sonyng ózindegi shamasy belgili dedi. Taghy basqa jerde taghy basqa aitqandary kóp. Biraq negizgi týiin - ortaq. Búryn tarihy joq, mәdeniyeti joq bolsa, endi tili de maqau bolyp shyqty. Eshtene de joq. Jer betinde bolmaghan qazaq degen halyqtyng júrtynda jalghyz Podonok qana bar.

Mine, osy kezde dauyldady oibay-at¬tan. Altaydan Atyraugha deyin. Jetisaydan Qyzyljargha deyin. Segiz million qazaq týgel kóterilgen joq. Biraq segiz mynynyng atoy salghany anyq. Onyng ishinde әlde seksen, әlde segiz... tisin qayrap, qalamyn úshtap, audandyq ga¬zetke jetipti. Odan oblystyq, odan ortalyq basylymdargha. Búl ne súmdyq. Búl ne qorlyq. Osylay basyna ma. Toqtau bar ma. Tyiym bar ma. Ókimet qayda. Partiya qayda. Sot ne bitirip otyr. Oibay-attan tura segiz aigha sozyldy. Sodan song solyqtap baryp tyndy. Óitkeni búl kezde bizding Podonoktyng ataq-abyroyy búrynghydan da aspanday týsken. Álemge әigili bilgir ghalym, Batys júrtyna keninen tanylghan kýresker, demokratiyalyq oppozisiya ókili Podonokty otandyq qúqyq qorghau úiymdary ghana emes, halyqaralyq qaltaly mekemeler de óz qamqorlyghyna alghan. Órkeniyetke ayaq basqan elde jeke bastyn, yaghny bir kisining mýddesi memleket mýddesinen, yaghny býkil halyqtyng mýddesinen joghary bolugha tiyis eken. Yaghny múndaghy segiz, syrttaghy әlde tórt, әlde bes - pәlenbay million qazaqtyng adamdyq, azamattyq qúqyghy, últtyq namysynan - qanday las jatyrda qanday aram sidikten jaralghany belgisiz Podonoktyng jeke bas paydasy joghary kórinedi. Aytsa - sóz bostandyghy, demokratiyagha úmtylys. Qysym jasalsa, tyiym salynsa - ol naghyz taghylyq, keshegi totalitarlyq jýie sarqynshaghy, kerek deseniz, azamatty qorlau, adamdyq qúqyghyna qayshy jauyzdyq. Sóitip, dәl osy joly sóz úshyghy ózderine de tiyip jatqany kóniline jaqpaghan, sypayylap bolsa da qabaq shytpaq, yaghny erkin oily demokratty tәrtipke shaqyrmaq bolghan ókimet pen partiya, әdil sot oryndary bastalmay jatqan isti birjo-la toqtatty. Shynyn aitqanda, qazaq baran bolmaq týgili, tyshqan bolyp ketsin. Pәlenshe, Týgenshe dep, el basshylarynyng eshqaysysyn týstegen joq, endeshe, tynyshtyq jaqsy.

Endi Podonok әbden esirdi. Ayryqsha quatqa jetken. Ataqty ghalym ghana emes, erkin oily sayasy qayratker ghana emes, ókimetke qarsy demokratiyalyq oppozisiyanyng kóshbasshy kósemderining biri. Resmy túlgha. Ýlken ýiding baspaldaghyna kәk etse de qoy dey almaysyn. Eldegi eng ýlken kisilerding ózining tisi batpaydy.

Mine, dәl osy kezde bizding Podonok sәl-pәl ghana taktikalyq qate jibergen. Búryn qazaqty sorly deytin. Ókimetti úry deytin. Sonyng bәri aman-esen boyyna sinip jatushy edi. Kórmeysiz be, kezekti bir súhbatynda basshy kósemderimizdi rushyl dep qalypty. Rushyl emes, bir rudan. Onda ne túr. Barlyq zamanda barlyq júrtty biyleushi tap bir dinastiyadan bolghan. Mәselen Búlghar handyghynda - Dulat. Altyn-Ordada - Qiyat. Reseyde - Rurik әuleti. Taghysyn taghylar. Biraq eski tarihty kim tekseripti. Bizding Podonoktyng sýringen jeri osy boldy. Bóten-bastaq oiy joq edi. Qazaqtyng - halyq emesin, kýni býginshe eski qauymdyq qúrylym dengeyinde jatqanyn aighaqtau ýshin aityp qalghan. Rulyq tәrtip, rulyq sana, rulyq újym deydi ghoy. Qoly jetken kisi basqa rulardy shetke qaghyp, óz ruynyng ghana ókilderin kóteretin kórine¬di. Bizge tәuelsizdik әpergen, endi eli ýshin jarghaq qúlaghy jastyqqa tiymey, altyn shayqap, múnay sapyryp jatqan kósemderimiz. Búdan búryn toqsan jeti atasyn kórinde silkilep qaqqanda qynq etpegen ókimetim múnday kópe-kórneu jalany qalaysha moyyndamaq. Tas-talqan ashulanady. Tәuelsizdik alghannan bergi toghyz jyl boyy tayrandap kelgen Podonok tórt taraptan birdey qyspaqqa týsipti. Segiz qyrynan birdey tekserilgen. Bala kezinen bergi barlyq isi.

Sóitse... ómirbayanynda min joq. Ákeden jastay qalghan, biraq Kenes ókimetining arqasynda jetimdik kórmegen. Naghashy atasy eldi kenestendiru, kolhozdastyru jyldarynda ataq-abyroygha bólengen, tap jaularyna qarsy kýres maydanynda shynyqqan bayyrghy balshabek, býkil Kenes bolmasa da, bir respublikanyng memlekettik qauipsizdigin qamtamasyz etken ardager eken. Asyrap-qaghyp ósirgen ógey әkesi әuelde osy senimdi salada qyzmet atqarghan, keyinnen partiyalyq basshy júmystarda bolghan ayauly azamat. Ózi - sovet mektebinde tәrbie alghan, Mәskeude oqu bitirgen, jas kýninen komsomol júmysynda belsendilik tanytyp, búl salada aldynan keng óris ashylyp túrghanyna qaramastan, Otan tarihyn tekseruge oiysqan. Nәtiyjesi elge әigili. Eshqanday min taba almaysyn. Ózinen ghana emes, ata-ana, tuys-jekjattarynan da. Ras, kezinde sonsha madaqtalghan kandidattyq, doktorlyq dissertasiyalar, soghan oray jazylyp, jaryqqa shyqqan, biri shyntaq eli, biri barmaq eli eki kitap ta býgingi sarynymen ýndes, yaghny qazaqta týk te bolghan joq, qazaq týk emes degen әuende jazylghan eken, biraq ol kezde kim ne aitpady, sonyng bәrin týgendesek, qazirgi otanshyl últjandylardy týgelge juyq, týrmege kespesek te, qoghamnan alastau kerek, yaghny múnda túrghan eshqanday kriminal joq. Esh jerde. Búrynghysy da, keyingisi de - kәdimgi, qyrgha shygharmas qyrtympay sóz. Onyng ýstine, qazir demokratiya, plura¬lizm. Sol plu... lariy... týkirigi shashyrap jýre berse ishi kebetin be edi, pәtshaghar. Bir atanyng balasy kóterilip, ósip-ónip ketipti dep, basqalar shetqaqpay qaldy dep, úmytyla bastaghan rushyldyqty qozdyrghanyn qarashy! Mynau basyndaghy baghyn bilmey byljyrap aityp qoydy. Erteng aqymaq bireu qostap shygha keledi. Aqyr týbi alauyzdyqqa bastaydy. Jol beruge bolmaytyn edi.

<!--pagebreak--><!--pagebreak-->

Rushyldyq sanamen ulanghan Podonok ataqty uniyversiytette ústazdyq jasaugha tiyis emes-ti. Shúghyl ótkerilgen kezekti saylau nәtiyjesinde әueli kafedradan, sodan song minberden airylghan. «Uh!.. Qútyldyq pa pәleketten!..» - desken әriptester ghana emes, studentter qauymy. Búdan búryn әldeneshe mәrte kóterilgen mәsele. Qazaq tarihy qazaqtardy balaghattaytyn sabaqqa ainaldy dep talay ret aitylghan, qanshama renish bolghan, talay shaghym týsken. Ony elegen eshkim joq. Aqyry mine, aitpas jerde auzynan qaghynghan jalaqor tiyesili sybaghasyn aldy.

Tipti jaqsy bolyp shyqty. "Oppozisiya ókili qudalandy!», «Sayasy kózqaras qyspaqqa týsti!», «Qazaq últshyldyghynyng taghy bir kórinisi!» - Orys tildi, erkin oily basylymdar qúlash-qúlash maqalalar jariyalady. Teledidar dabyldatty. Radio dýrkiretti. Jәne sýigen júmysynan qalghan Podonokqa tiyesili, layyqty qyzmet tabyldy; kóp úzamay, shet jaqtaghy, ýsh bólmeli eski pәterin tastap, mәrtebeli aimaqtaghy ýsh qabat, enseli sәndi saraygha kóshti. Al ataq-abyroyy Babyl múnarasymen boy talasa bastaghan.

Osydan song Podonoktyng erkin oi, ta¬tymdy pikirleri eshqanday tejeusiz shalqydy. Búrynghy - auyl-ýy ishindegi kýbir-sybyr eken. Endi baytaq, keng dýniyege shyqty. Ashyq danghyra. Ashy shyndyq.

Orys tiline qysym jasalyp jatyr! Radio, teledidarda qazaqsha habardyng kólemi zorlyqpen, ólsheusiz kóbeytilip, túpa-tura 17 payyzgha jetken! Úly orys tili ýshin 83 payyz azdyq qylady! Búl ne qysas! Búl ne súmdyq!

Kazaq tildi baspasózding ýles salmaghy 24 payyzgha jetip ýlgergen! Kimge kerek? Ne ýshin?

Seyfullin kóshesinde qazaq jigitteri ghana túr, Sain kóshesinde qazaq qyzdary ghana jýr. Yaghny erkin biznes salasynda orys halqynyng azamattyq qúqyghy shektelip jatyr!

Orystar men orys tildilerding әr otba¬synda bir, assa ekiden artyq bala tabugha jol joq. Al qazaq shanyraqtarynda ýsh-tórt, keyde bes-alty baladan! Búl - kópe-kórneu genosiyd!

Kazahstannyng últshyl basshylary eldegi tarihy qalyptasqan demografiyalyq ahualdy ózgertpek. Alys shet elderden arnayy kvotamen jylyna kem degende seksen-toqsan ýy kóship keledi, búlardyng ishinde ainalasy alty-jeti jylda tym qúrsa jiyrma-otyz kisi, últshyldar jaylaghan tiyesili mekemelerdi tynymsyz mazalap jýrip, aqyry azamattyq alady. Al orystardyng bar sharuasyn, mazaq qylghanday, ýsh aptada bitirip beredi. Últtardy alalau degen osy emes pe! Búdan ótken qanday zorlyq boluy mýmkin! Doloy, kóp últty Kazahstannyng qazirgi kazah últshyldary basqarghan últshyl ókimeti!

Bizding Podonok úran salghan sayyn ókimetimizding zәresi úsha týsedi. Óz tirligin ózi keship jatqan sorly halqynyz, tipti, kenes túsynda bolmaghan qorlyq pen mazaqqa bir amal tabar, myna Podonoktyng adal ókimetimizdi qaraday yqtyrghany qiyn boldy. Janyng ashidy. Ayaghy shyrmauly, qoly baylauly. Bizding Podonokqa zekirmek týgili, kóz alartyp qaray almaydy. Oppozisiya. Demokratiya men órkeniyetten ýmiti bar ókimet oi-pikir erkindigine shekteu salugha tiyis emes.

Sóitip «Badyraqkóz, sen tiyseng de men shydaymyn» jorasymen, aman-esen, tepe-tendik jaghdayynda jýrip jatqanda, onsyz da asqazany búzylyp, tynysh úiqydan airylghan ókimetimizdi birjola daghdarta jazdaghan erekshe bir oqigha boldy. Erkin oily demokrattardyng kezekti bir jiynynan son, bәlkim, qúpiya naqsýiermen onasha mauyqtan son, әlde kónildenip, búlghalaqtap, әlde túldanyp, kekireyip, qaytkende de birshama kesh oralghan Podonok dәl óz ýiining bosaghasynda múzgha tayyp jyghylyp, múrnyn búzyp alghan. Shatqayaqtay túryp, enbektey sýrinip, bet-auzyn qan japqan qalpynda sәndi sarayyna aman-esen kiredi. Sodan son, jeti qaranghy týnde... Ertenine, arghy kýni... Ayqay-shu, telefon, qapylys, jýgiris... Ardaqty oppozisiyany aram últshyldar soqqygha jyghypty! Qandy oqigha! Qastandyq! Býite berse, kisi ólimi de alys emes! Jappay qudalau endi tikeley repressiyagha úlasqan! Aq niyetti adamzat qater aldynda túr!

Jer-kók ii-qii, dabyldady da ketti.

Endi qaltaq-qúltaq ókimetimde ne jan qalsyn. Jik-japar keshirim súrady. Arnayy mәlimdeme jasady. Jappay tekserdi. Jabyla izdedi. Aqyry, eki kýn, eki týn ótip, ýshinshi tәulik, talma týs shaghynda tapty.

Múz! Múz kinәli. Tәuelsizdik alghannan beri búl Almatynyng aua rayy búzylyp barady. Biylghy jyl әsirese. Áueli qar jaughan. Tapalghan. Sodan song kýn jylynghan. Erigen. Sodan song qyrsyghyp, qayta suytqan. Aldaghy kýrtik qar, keshegi kóksoqta býgin tong múzgha ainalghan. Qúrmetti oppozisioner ózining jeke menshik kottedjining aulasyna kirip, ózi kiltimen ashqan syrtqy biyik sharbaqtyng aishyqty esigin ishinen bekitip, baspaldaqqa jete bergende etpettey jyghylghan. Sóitip, sýikimdi múryn búzylghan. Eshkim úrmay-aq, ózinen-ózi. Yaghny iyesi múzgha ayamay soqqan.... andamay soghyp alghannan son, amalsyzdan. Andausyz búzylghan múrynnan amalsyz aqqan әdemi qan izi sol jerde, aula ishinde, baspaldaq týbinde óz tanbasyn qaldyrghan. Yaghny dúshpanyna tilemes oqigha ishte, onashada bolghan. Bireu-mireu kóldenennen tiyisse, qan izi syrtta qalar edi. Yaghny qúrmetti demokrattyng ózi kinәli... emes. Kinәli - múz. Búl múzdy jaughyzghan - әlgi... biz joq dep jýrgen Shal. Eshqanday kýmәnsiz. Bolghan oqighanyng dәleldi orny suretke týsirilgen. Didar taspagha jazylghan. Álbette, Shaldyng isine shara joq. Biraq ózining «Saqtaghandy ghana saqtaymyn» degen sózi bar. Sondyqtan, әrkim aqyryn jýrip, anyq basuy kerek.

Bәribir dәleldey almady. Eshkim senbegen. Oppozisiya ghana emes. Oppozisiyagha, yaghny Podonok pen onyng jaqtastaryna qarsy júrt ta. Áy, jaraysyn, bayaghyda múrnyn búzu kerek edi desken. Beysauat júrtynyz ne. Ókimetimning ózi senbegen. Kóshede qanghyp jýrgen últshyl búzyqtardyng biri (nemese birnesheui jabylyp) sabap ketti dep oilaghan. Áriyne, kezdeysoqtan emes. Qasaqana.

Endeshe, elding bayandy tynyshtyghyn qamtamasyz etu ýshin aldyn ala shúghyl sharalar qoldanyluy kerek. Búl joly múrny ghana búzylypty. Kensirigi aman, ýsh kýnde ornyna keldi. Erteng әlgi esirik últshyldar auyzdaghysyn irke almaytyn búl shirkinning siraghyn syndyryp jýrse qaytemiz? Siraghyn salarmyz, qúlaq, múrnyn kesip әketse ne bolmaq? Qúlaq ta, múryn da sadagha, basyn shauyp alsa ornyn qaydan tabasyn? Mine, mәsele qayda!..

Eng jogharghy dengeyde shúghyl kenes ótkizilip, bayypty sheshim qabyldandy, arnayy qarajat, jetkilikti tehnika bólindi, tiyisti oryn, tiyesili kisilerge naqty mindetter jýkteldi.

Bizding Podonok memleket qamqorlyghyndaghy Túlgha dep jariyalanghan. Yaghny barlyq jaghday tughyzylmaq.

Qúrmetti kottedj many, tura bir oram, taqau tónirektegi búrmalar men búryshtar, demokratiyagha bastap túrghan danghyl ýnemi taza, qarsyz, múzsyz, kedir-búdyr, tómpesh, shúqyrsyz, ylghy qadaghalanyp ústaluy shart. Tayau tónirekten kóldeneng kisiler jýrmesin, bәlkim qastandyq oilaghan últshyldar shyghar. Beysauat mәshiyne jýrmesin, oy alybynyng tynyshy ketip, úiqysy búzyluy mýmkin. Búl - syrttay ghana qamqorlyq. Memlekettik Túlghanyng jeke basy mýlde qauipsiz boluy ýshin, ol qay uaqytta da, qayda barsa da ýnemi baqylau, kýzet astynda boluy kerek. Yaghny jayau jýrse - oqqaghar, kólikpen jýrse - qosshy mashinalar. Túlghanyng amandyghy - eldegi tynyshtyqtyng kepili. Al Túlghanyng auzynan kirip shyqqan aq iyt, kók itterding jayyna kelsek, búdan búryn da talay qanden men tóbetti kórgenbiz, shәuildeydi, aryldaydy, ýndemeseng ózi-aq qoyady, yaghny sóz bostandyghy, demokratiya ýrdisimen, tolyq erkindik ayasynda ózining qoghamdyq qyzmetin odan ary jalghastyra beredi.

Jalghastyryp jatyr. Songhy múzgha tayyp jyghylghannan beri býkil әlem ta¬ny¬ghan qayratkerge ainalghan Podonok qazir "Kazahstan bez kazahov" - «Qazaqsyz Qazaqstan» atty, keng auqym, tereng tolghamdy programmalyq qújatty naqty jýzege asyru tarabyndaghy pәrmendi әreketke dayyndalyp jatqan kórinedi. Jogharghy jaq - elding bayandy tynyshtyghyn oilaghan ókimetimiz maqúl kóripti degen de sybys bar. Ghajap emes. Óitkeni ol tarapta da Túlghanyng tughan inileri kóp dep estiymiz.

2003 jyl

«Týrkistan» gazeti

<!--pagebreak--><!--pagebreak-->

<!--pagebreak--><!--pagebreak-->

Túrsyn Júrtbay. Múhtardyng «Qos aghashy»

Tura osydan on jyl búryn Múhtar Múqanúly Maghauinge qarata aitqan: «Tórt qúbylasy týgel, segiz qiyry tú­tas. Ýrimdi ýrlep, Qyrymdy jaylap, «Azau­lynyng Stambuldan nesi kem, Alashtyng Maghauiyasynyng Múhtarynyn, han úlynda nesi joq, by úlynan nesi kem!» - dep túrghan der shaghy. Úzaghynan sýiindirsin», - degen tilegimiz qabyl boldy. Óitkeni, ol songhy on jylda shygharmashylyqtyng qyzyghyna aiyzyn qandyra susyndap, tabanynan ot shashqan Narqyzylday zar kýiine týsip, bauyryn jaza jazdy.
Armansyz kósilip keledi. Boyy da, oiy da búrynghydan shiraq. Órisi de kenigen. Búryn qoly jetken adam shet elge shyghyp ketip demalatyn edi. Al Múhtar aghamyz endi kýz ben kóktem arasyn shet eldegi sarayynda ótkizip, jaz jaylauynda ghana tughan eline kelip, Kópbeyit - Kóktýbektegi ata qystauynda aunap-qunap qaytatyn bolyp jýr. Búl da taghdyrdyng oghan bergen erekshe syiy. Bәibishe men balanyng qy­zyghyn bәrimiz de qal-qaderimizshe kó­rip, syiyna bólenip jýrmiz ghoy. Biraq búl rette de Múhtar aghamyzdyng qúrmeti óz­gemizden ózgeshe óris aldy. Balalary men jarynyng ayaly alaqanyna múnday erkin erkelep, mәpelengen әke aramyzda siyrek.
Sonday sýiinishting ayasynda el azamat­taryna azdaghan ghana ókpesin arqalap, Pragadaghy nemerelerine qazaqsha ýiretip, kәdimgi kenistiktegi kóp atanyng biri emes, irisi bop ómir sýrip jatyr. Jay jatqan joq, qazaqtyng jyrtysyn jyrtyp, ruhany qazynasyn molaytyp, kórkem әlemin ba­yy­typ jatyr. Ózi bir kezderi kónil auany retinde sýiinip audarghan, elden alys, agha­­yynnan auasha, túiyq kýn keshken Som­merset Moemning keyipkerleri siyaqty shal­ghayda jýr. «Qiyandaghy qystaudaghy» qúl­­jalar siyaqty anda-sanda jonyn kýdi­reytip Almatygha keledi. Astanagha izin sala qoyghan joq.
Sondayda saghynynqyrap qalghan ini­lik sartap kónilmen zәudem habarlasa qalyp, jón súrassan: «Sen nemene, menen interviu alayyn dep túrmysyn? Onyng nesin súraysyn. Eling talanghan, jering toz­ghan, adamyng azghan. Parlamenting - pәle­shil. Tek alashymnyng ruhy ólmesin!» - dep bastyrmalata jóneletini de bar. Sol bayaghy órshil de, shamshyl minezining ba­sylmaghanyna qarap: «E, aghamyzdyng kónili kýpsiz, oiy ornyqty eken. Saghynyshtyng sar jalqyny jýregin almapty. Múny bil­gende, múnday qatqyldau sóz estimey-aq, habarlaspasam da bolady eken! Endi, este bolsyn», - degendey qyrsyq oy qylt ete qalady.
Sonynan qaytadan jazghandaryna ýni­lip, onyng ishindegi últyna degen úly da uytty tolghanystardy oqyp: «Syr ja­sy­ryp boy tasalap jýr eken. Bәri de ishin­de saqtalypty. Alqaly oiyn tek qalamgha gha­na senip tapsyrugha bekinipti. Keyip­ker­lerining jarmaqtanyp, qos jarylyp jýrgeni siyaqty ózining de oiy ózi surettegen Baqanastyng boyyndaghy Qos Aghash siyaqty qos aiyrylyp jýr eken-au! Dili qatty aghanyng tiline bola búrtimayyn», - dep ózindi ózing júbatasyn.
Qalay degenmen de týnilmeysin, qayta ótken kýnning key elesi kóz aldyna keledi.
Shyndyghynda da, osy «Qos Aghash» ja­zylghangha deyingi jazushy Múh­tar Ma­ghauin bir basqa da, «Tamyz әngime­lerinen» ke­yin­gi jazushy Múhtar Maghauin bir bas­qa. Múnda jazushynyng «meni» basty keyipker dәrejesine kóterilgen, al negizgi, qosalqy, ýsteme, janama sujetter sol «Menge» qyzmet etedi. Jazylu mәneri - әr týrli yr­ghaqqa qúrylghan, bayandau tәsili - qúbyl­maly, әdeby әdisteri - almaghayyp, al­masyp otyrady, shendestiruleri - shiraq әri kýrdeli, túspaldary - tylsym, emeurini - eki-ýsh mәnge iye, nysanasy - әri biyik, әri teren, oqighagha - ózin de, ózindi de aralastyryp, uaqyt pen kenistikting je­li­simen jetektep, qily-qily әserde qal­dyrady.
Sonymen qatar, búryn Maghauinning pro­zasynda qanyq anyqtalmaghan sarkazm­dyq kekesinderding ózi sujetting mindetin atqaryp ketedi. Keyde jýrdek jazu mәneri tasyrqap baryp, qaytadan ekpin alady. Saghynysh pen ókinishting ózine de birde kekesinmen, birde mysqylmen, birde jyly jymiyp qaraydy. Oqighanyng bastaluy, da­muy, kórkemdik sheshimi, nysany qat-qa­bat qattalyp, kórkem oidyng salmaghy som­danyp shygha kelgende shap-shaghyn әngimening salmaghy shartabaqtay auyr tartady.
Lirika men mysqyl aralasqan osyn­day kýrdeli kórkem iyirimde túlghalanghan әr qaharmannyng әrqaysysyna ortaq bir sipat tәn. Ol - sol keyipker әlemi­ning qos jaryluy. Yaghni, әlgi qaharman bir oqy­ghanynda jazushynyng ózining «me­ni» siyaqty әser qaldyrady. Qayy­ra oqy­gha­nynda ol mýldem basqa, antiy­qaharman bo­lyp shyghady. Mysaly, «Tre­venning әngi­mesindegi» ajaldyng beynesi, tipti, «Odaghay әngimelerdegi» әr oqigha osylay jinaqtala júmyrlanghan.
Al «Qúmyrsqa-qyrghyn» men «Qos aghash», «Taghdyr jazuy», «Kýmbez», «Ora­lu», «Bir nәzik sәule», «Eng ýzdik oqushy» әngimelerining túspaly men emeurini qat­par-qatpar. Bir jaqty, bir sezimdi, bir týi­sikti keyipker joq. Mahabbat pen gha­dauattyng ortasynda almaghayyp kýy kesh­ken taghdyrdyng jankeshtileri jýr. Kór­kemdik әdis-tәsil men shygharmashylyq psiy­hologiyasymen arnayy ainalysatyn zert­teushige taptyrmaytyn taqyryptyng ózi.
Men búl әngimelerden alghan әserim­di boyyma da, oiyma da sinire almay, bir әngimelesip qalghanda Múhtar Múqan­úlynyng ózine osy pikirimdi sabaqtay kelip:
- Bayaghy jazushy Maghauin mýl­dem bó­lek. Myna «Tamyzdan ke­yin­gi әngi­melerdegi» Maghauin - shygharma­shy­lyqtyng júlyn-jýikesin shýikelep bergen naghyz europalyq mәnerdegi jazushy. Key­de búrynghy Maghauin osy әngimelerdi ja­zu ýshin dayyndyq jasap kelgendey әser qaldyrady, - dedim maqtauymdy asyrghym kelip.
Ol әdettegidey tez shytyna qalyp:
- Sonda sen búrynghy Maghauindi ja­zu­shy emes deging kelip otyr ma? «Ala­sapyran», «Tazynyng ólimi», «Shaqan she­ri» siyaqty shygharmalar jýz jylda bir-aq ret jazylady. Endi jazylmauy da mýmkin, - dedi.
Men de qasarysynqyrap:
- IYә, olar jýz jylda bir ret ja­zy­luy mýmkin. Al myna shygharmalar, roman­nyng jýgin arqalap túrghan shygharmalar eshqashanda jazylmaydy, - dedim.
Mәsele, ol shygharmalardyng jýz jyl­dan keyin jazylyp, jazylmauynda emes. Eng basty mәsele - jazylyp qalghanynda jәne qaytalanbastay iyirimmen toghys tap­qanynda. Óitkeni, dәl osynday, yaghni, tә­uelsizdik túsynda ruhany bodandyqty ba­­synan keshirgen Múhtar Maghauin se­zin­­­gen sezimderdi taghy bir qalamgerding qay­­­tadan sezine aluy neghaybyl. Sol pikirimdi dәleldegim jәne әr әngimesi men maqalasyna oray pikir bildirgim kelip úzaq uaqyt boyy dayyndalyp ta jýrdim. Biraq, retin salmayyn dese oilaghan ising ilgeri baspaydy eken. Sol tústaghy pikirlerimning janghyryghyn, mine, endi paydalanayyn dep otyrmyn.
«Kýmbez» әngimesining sonyna: «Eger osyn­da surettelgen oqigha - kórkem qiyal­dyng nәtiyjesinen tughan kórkem shyndyq bolsa, onda Múhtar Maghauin shyn da­nalyqqa jetipti. Shyn oqigha bolghannyng ózinde, endi on, jiyrma, jiyrma bes jyl­dan song kórkem shyndyqqa ainalady», - dep jazyppyn.
Múndaghy jazushy óz kózimen kórgendey etip jazylghan kәdimgi shyndyqtyng ózi jaghandy ústatady. Aytty-aytpady, biz aruaqtardyng beyitining ózin satyp kýn kórip jýrgenimiz ótirik pe?! Búryn ary­myzdy satqangha kýiinushi edik, endi ata-babamyzdyng aruaghyn satyp kýn kóretin boldyq.
O, tәube!
Al osyny Maghauinnen basqa kim kórkemdik shyndyq dәrejesine kóterip jazdy?

<!--pagebreak--><!--pagebreak-->

«Qúmyrsqa-qyrghyn» әngimesi turaly: «Eger búl әngime kenes kezinde jazylsa onda Múhtar Maghauin tiri klassik emes, naghyz alashshyl-últshyl, burjuaziyashyl dissiydent atanar edi. Qazir taqyrypqa erkindik jasaldy. Ángimening astaryndaghy shyndyq - publisistikada ashyq aitylyp jýrgendikten be, әdeby syn mylqau tyl­symdyqty saqtady. Onyng ýstine avtory bas asauy basylmaghan, syrbazdyghy men synshyl oiy teng órilgen, ózine-ózi jәne keler oqyrmannyng joghary baghasyna qat­­ty senetin, maqtaghanynnyng ózinde bir sózinnen shy shyqsa jazghanyng ýshin óki­netindey ghyp jazghyratyn, shamshyl da shyn­shyl Múhtar Maghauiyn. Sondyqtan da әdeby synshylar syrttay yqtap, mar­ghaulyq tanytqan siyaqty. Egerde Ábish Ke­kilbay men Sherhan Múrtaza jazsa, sózsiz dana der edik. Oghan men de qosylar edim.
Átten, «Qúmyrsqa-qyrghynnyn» asta­ryn eshkim әli de payymday almay jatyr-au! Onyng ishinde dәl qazirding ózinde eshkim aita almaytyn, ekinshi bir emeurindi tús­­pal jatyr. Ol - Ananyng ózi! Aty atal­maydy. Biraq әngimeni oqyghanda ol keyipker retinde eles beredi. Ol beyne, jyldar ótken son, lakmus qaghazynyng týsi siyaqty astarlana shyghady. Sonda: «Múh­tar Maghauin shyndyqty zarlatyp otyryp, zapyranyn sorghalatyp otyryp jazypty. Biz bilmeppiz ghoy! - deytini anyq. Múndaghy keyipkerding meni - jazushynyng ózi. Eger qúmyrsqanyng ózin jazsa qazirgi oqyrmannyng oghan óresi jetpeydi, oqy­maydy. Qúmyrsqanyng ini de, iyleui de joq, yaghni, jer satylyp ketken. Ertengi ómir, jer jegisi, týpting týbinde jýikendi jeytin bolady!» - dep pikir týiindeppin.
Qazir de sol oidan ainy qoyghamyn joq.
«Quyrshaq» - Maghauinning jazushyly­ghyn erterektegi jazghan tuyndysy «Áyel mahabbatymen» baylanystyratyn (mú­ny «Erkek mahabbaty» dep atasa da bo­latyn) jastyq keshui turaly hikaya. Eng sәtti әngimening biri. Bayandau mәneri de, qú­rylymy da, sujetting damuy da kәdimgi klassikalyq ýlgide qúrylghan. Alayda, múndaghy keyipkerding «meni» jazushynyng (bayandaushynyng emes) «menimen» astasyp ketedi. Avtor key kezde keyipkerding or­nyn almastyryp ketedi. Bayandauy bir jelining boyyna tartylghan, shiraq. Oqy­ghan­nan ózine tarta jóneledi, key tústa av­tordyng tolghauymen almasa úlasady. Múnyng barlyghy bolghan oqighagha, әsirese, songhy sheshimge oqyrmandy sendiru ýshin jasalghan әdeby tәsil. Múnday ishki quat pen shynayylyqqa alpystan asqan jasta jetu - úly ishki quatty qajet etedi», - dep túsyna jazyp qoyyppyn.
Mening oiymsha, búl әngimeni taldamau kerek, jay ghana oqyp shyqqan lazym. Son­da ghana onyng barlyq kórkemdik quatyn sezine alasyn.
«Eng ýzdik oqushydaghy» nemere de, ne­merening romany da, ony tyndap, pikir aitqan ata da danyshpan. Múny әdeby tәsil dep te, jazushynyng jan syry dep te, tipti, kishkentay ghana avanturistik әdeby turk dep te qabyldaugha bolady. Qylauy men qisyny jarasqan, saqa jazushynyng ózin seskendiretin, bala psihologiyasynyng logikalyq tosyn sheshimi arqyly oqys oigha qaldyratyn shaghyn da shaqpa tu­yndy. Óitkeni, sarabdal synshynyng ózin shimirkendirip, «nemeresining romanyn jan-jaqty talqylaudy keyinge qaldyruy» talay túspaldy anghartady. Oqyrmannyng sheshuine qaldyrylghan túspal boyynsha: ne lirikalyq qaharman qaytyp qolyna qalam almaydy, ne nemeresi túspaldaghan shyndyqty jazu ghana qalady. Mýmkin ne­meresi de qaytyp qalam ústamauy mýmkin. Onda búl ata ómirining tragediyamen ayaq­talatyny anyq. Al nemere jazushy osy betimen ónerin óristete berse, onda... әl­gi romandy ýlgi tútqan múghalimanyng ke­rin әrbir qazaq keshedi degen sóz. Odan da әngimening talqylauyn shynymen de keyinge qaldyrghan dúrys».
Solay bolghany dúrys-au! Biraq qazaq últynyng kýni ne bolmaq. Shaghyn, oinaqy әngimening astarynda últtyq tragediya jatyr.
Al «Qos Aghashta» býkil dala filoso­fiyasynyng tamyrynyng ýzilui men qa­zaqtyng taghdyry túspaldanghan. Múnda liy­rika da, synshyl sezim de, emeurin de bar. Keshegi dalanyng kórki bolghan Bәi­te­rekter qayda? Endi mynau sayyn da­lanyng salqyn samalymen sayasynda su­­syndatatyn qos bútaqty alyp Qos aghash­tar qayda? Marqasqa Maghauiyalar qayda? Olardyng basyn jay oinatqan kim? O, Qos aghash! Sen qazaq handyghynyng qúrylghanyna kuә bolmap pa edin! Dala men babanyng ru­hy emes pe edin! Tasqyn shayghan, su orghan arsa-arsasy shyqqan ózen jagha­synda soyauday soydiyp túrghan qalqa joq. Baqanastyng boyyndaghy shybyqtar men sugha týsken býgingi balalardy kim saya­syna alady? Handyghynyng nysanasy, er babalardyng ruhy mynau edi dep kór­setetin túqyl da qalmaghan. Búl әngimede aspan men dala, ata men bala, arman men ómir arasyn baylanystyrghan úly ansar bar. Ol ansar jazushynyng ishki ansarymen astasqanda mәngilik el turaly saryngha ainalyp ketedi. Qos aghash - qos ómir, qos taghdyr, qos әlem, qos qogham. Qos aghash - fәny men baqidyng arasyndaghy úly sa­ryndy tamyr. Ol - ómir aghashy, kóne týr­kishe Myqan aghashy. Ol - tamyry kókke, japyraghy jerge qaraghan jazmysh agha­shy. Ángimeni oqyghanda osynday assosia­siyalyq kolliziyalar oiyndy qarmap alady».
Búl - túspal men emeuringe qúrylghan әngimelerding bir parasy turaly der kezinde jazylyp qalghan oilar.
Qazir sol «Tamyzdan keyingi» әngime­lerding ekinshi bir astaryn, sarkazmdyq sypatyn angharyp otyrmyn. Múnda túspal da bar, biraq, múndaghy túspal yzaly tús­pal. «Tura biyde tughan joq, tughandy biyde iman joq» - degen tәmsildi eske týsiretin jәne tura biyding qalamymen jazylghan jaza sózi. Bәrine emes, sonyng ishinde tiken tamyry eki әngimege ghana toqtalayyn.
Alghashqysy «Qylmys» dep atalady. Ataqty bir tarihshy ózin qorlaghan úzyn­siy­raqtardyng әielin qútqaramyn dep sugha ketedi. Sóitip, últ mýddesin jalghan bibauyrmaldyqqa qúrban etedi. Avtordyng payymdauynsha: Alpamystyng qylmysy búl emes, opasyz jar men qansyz nagha­shy­synyng tәrbiyesimen qaghynyp ósken úl­dy - әkesining enbegin joqqa shygharyp, ala­shapqyn bop jýrgen Podonokti ómirge әkelip ketkeni eken.
«Podonok» atty ekinshi әngime әlgi po­­do­nokting tәuelsizdik jyldaryndaghy «po­donoktik» satqyndyghy. Dýnie jýzi ta­riyh­shylary jinalghan simpoziumder men konferensiyalarda: qazaqtyng tәuel­siz­dik aluy - zansyzdyq. Olar el bola al­maydy. Qazaq tili dialekti ghana. Resey­siz ómir sýre almaydy. Óitkeni, búl últ - qúl bolu ýshin jaratylghan últ. Men ja­bayylardan shyqsam da jabayylardyng tilin ýirenuge arlanamyn, - dep jar salady. Oqymystylar ony mәjilisten quyp ta shyghady. Sóitip, shet elde sýikimi ketken Podonokting baghy elge kelgen son, kerisinshe, órley týsedi. Qastanshyqpaghyr pighyldy tu etken oppozisiya ókilderining kó­semi atanady. Sóitip jýrgende óz ýii­ning tabaldyryghyna sýrinip, múrny bú­zylady. Ony qazaq emes, qazaqstandyq baspasózder, kóligimen kisi basyp óltirgen Jovtisti adam qúqyghyn qorghaghany ýshin týrmege qamaldy, - dep dauryghyp jýr­gen oppozisionerler siyaqty, onyng bet-auzynyng tas-talqan bolghanyn mem­le­ketten kóredi. Ash pәleden qash pә­le dep ýirengen ishtey onyng pikirin jaq­taytyn ýki­met aqyry oghan kýndiz-týni kýzetetin qa­rauyl bóledi. Esirgen Podonok endi «Qa­zaq­syz Qazaqstan» degen úran kóterip shyghugha dayyndalyp, úly joba jasap jat­qan kórinedi. «Elding tynyshtyghyn oi­laghandar» onyng búl әreketin maqúl kó­ripti-mis. Biz oqighanyng syrtqy qanqasyn ghana bayandap otyrmyz. Al mәtinning ishin­degi kórkem oimen shendestirile be­ril­gen sarkazmdardyng uyty túla bo­yyndy qyshyma shaqqanday duyldata shy­myrlatady.
Búl eki әngimeni ghana emes, «Últ­syz­danu úrany» atty kitaptaghy barlyq shy­gharmalardy dәl osynday dengeydegi saya­sy pamflet dese de bolady. Búl rettegi Múhtar Maghauinning sarkazmdary men yzaly qalamy әlemning kez kelgen sa­tiriygimen shendese alady. Átten, sonyng barlyghy da qaltarysta qalyp qoydy.
Onyng esesine, Shynghys hannyng qa­zaq memlekettigining tarihynan alatyn or­ny turaly pikir daugha úlghasyp ketti. Podonokti basyna kótergen tobyrgha Shyn­ghys han men Maghauinning tizesi men yzasy qattyraq batqan siyaqty (Búl arada men Múhtar Shahanovty menzep otyrghanym joq. Eki Múhtar qatar kýresip jýrgen, eke­ui­ning arasyna әdilet izdegensip, aran­datyp jýrgen Podonokterdi megzep otyr­myn). Múndaygha ara aghayyndyq ja­saghandy janym sýimeydi. Jasandy ja­uapty odan beter jek kóremin. Degenmen de, mәselening anyghy - Shynghys hansyz qazaq memlekettigining tarihy bolmaq emes. Onsyz biz últtyq qasiyetterimiz ben belgilerimizding bәrinen aiyrylyp qa­­la­myz. Tarihtan syzylamyz. Ony M.Ma­ghauin «Qazaq tarihynyng әlip­biyinde» ba­rynsha ornyqty bayandaghan. Bile bil­sek, qazaq últyna Shynghys han men Ma­ghauin emes, Podonok qauipti edi. Onday po­donokter aramyzda әli de qoshemetke iye. Osyny da paryqtay almay qoydyq-au!
Býgingi kýnning taqyrybyn kórkem shy­ghar­magha arqau etuge әli erte degen jasandy syltaudy Múhtar Maghauinning jo­gharydaghy әngimeleri men «Jarmaq» ro­manyn kýn tәrtibinen syzyp tastady. «Jarmaq» - sayasy pamflet pen psiholo­giya­lyq kórkem saralaugha qúrylghan tra­gediyalyq shygharma. Múndaghy bir adamnyng ekige jaryluy tarihy jәne ómirlik shyn­dyqtan tuyp otyr. Bir betine - últ namysyn, ekinshi betine - últsyzdyqty úran etip alghan dýbәra túlghanyng qos ja­ryluy, jýregi men sanasynyng ekiúday arpalysuy, mahabbaty men jar tósegin bólisken jarymestelik, bir adamnyng ózin-ózi sonshama sýie otyryp jekkórui, ózinen-ózi jerinui romanda publisistikalyq ruhta saralanyp, tragediyalyq sheshimmen ayaqtalady.
Basty keyipker ózining ekinshi betindegi danq pen daqpyrttyng taby basylghan sat­qyndyqtyng qarghys tanbasyn óshirip, bir betti, ar-úyatty últynyng mýddesi ýshin ómir sýrudi armandaydy. Ózining ekinshi jar­tysy Jarmaq parlamentke ótip, tura Podonok siyaqty óz últyn arandatyp, «Qazaqtarsyz Qazaqstan» degen úrandy memleketaralyq dengeyde jýzege asyrugha kóshkende, onyng ekinshi jartysy - ózine-ózi qol salady. Ol sol ózining ólimi ar­qy­ly ghana Jarmaqty satqyndyqtan ara­shalap qalady. Óitkeni, onsyz, ekinshi sy­narynsyz Jarmaqtyng ómir sýrui mýmkin emes kórinedi. Maratymsyz - Múrat, Mú­ra­tymsyz - Marat. Marat ózin ólimge qii arqyly Múrattyng jolyn kesedi. Yagh­ni, últtyng múraty ýshin Marat ózin de, Múratty da qúrban etedi.
Múnday sharasyzdyqty әrbir qazaq ziyalysynyng basynan keship jýrgeni ayan. Tipti, osynday amalsyz tәuekelge bar­ghan shygharmashylyq iyelerining tylsym tagh­dyry janymyzgha batyp jýrgeni de ayan. Olar da Marat siyaqty óz erkimen ómirden bas tartuy arqyly qalghanymyzgha oy salghysy kelip, janyn pida etti me dep te oilaysyn. Oilaysyng da erkin ómir­ding túiyqqa tireluin azat qoghamdy tú­yyq qoghamgha әkep tiregen sebepterden iz­deysin. Sonyng jauabynyng bir parasy Múh­tar Maghauinning «Jarmaq» romanynda publisistikalyq pafosta sarqyla kór­kem saralanghan.

<!--pagebreak--><!--pagebreak-->

Shaytanqúlaq arqyly az sóilesip, kóp syr týige úmtylghan sәtimde «Jarmaq» tu­raly syr tartpaq bolghanymda, ol alysqa oraghyta qayyryp, әngimelerin kóldeneng tarta berdi. Soghan qaraghanda qazirgi Jarmaq emes, ta­rihy jarmaqtar turaly kórkem oiyn kó­mey kýii retinde jasyryp qaldy ma degen úshqyn sanamyzgha sanylau týsirdi. Áyteuir, biz biletin Maghauin eshqashanda eli ýshin alandamay jýrgen emes. Ár iygi isining sәtin salsyn.
«Qazirgi qazaq әdebiyeti toqyrauda», - deymiz. Joq, búl mýldem qate týsinik, jan­­saq pikir. Ózgeni bylay qoyghanda, Múh­­tar Maghauinning keyingi on jyldaghy shy­gharmalary búryn-sondy tughan әde­biyetimizde boy kórsetpegen әlemdik den­­geydegi tuyndylar. Tek sony oqyp, tý­sinip, moyyndap, taldap, túspalyn ha­lyqqa asha jetkizu ghana paryz bolmaq.
Óit­keni, búl roman - býgingi qazaq әde­biy­e­tining jana arnasynyng basy. Kórkem shygharmagha qoyylatyn endigi talap ta sol dengeyden qalyptaspaq. Búghan alanymyz joq.
Alanymyz - aghanyng alysta jýrgeni. Endi eline jat bauyr bolyp kete qoymas. Biraq, boy tarta sayaq ketkeni alash ruhty azamattyng bar ekenin sezinip jýrui tiyis eline qiyanat siyaqty. Búl emeurinimiz, mýmkin, asylyq ta bolar. Mýmkin, ja­nynda erkeley jýrip, bauyr basyp qalghan jan jyluyn jii sezingimiz kelgendikten de shyghar. Al oghan bauyr basyp qalghan jalghyz biz emes, iysi el emes pe? Al elin bauyryna basyp ýiretken taghy da sol Múhtar Múqanúly Maghauinning ózi.
Maghan osyndayda Múhtar aghamyzdyng ózi de sol ózi jyrlaghan Qos Aghashqa úqsap ketedi. Ol - azamatqa tәn ómirlik kózqaras qayshylyghy bar, jazushygha tәn taghdyry bar, oqymystygha tәn oy tartysy bar taghdyrly túlgha. Búl sózimdi de sol alghashqy maqalamdaghy:
«Dәl qazir Múhtar Maghauinning tórt qúbylasy týgel, segiz qiyry tú­tas. Ýrimdi ýrlep, Qyrymdy jaylap, «Azau­lynyng Stambuldan nesi kem, Alashtyng Maghauiyasynyng Múhtarynyn, han úlynda nesi joq, by úlynan nesi kem!» - dep túrghan der shaghy. Úzaghynan sýiindirsin», - degen tilekpen tәmamdaymyn.
Búghan qosarym, amandyqpen kórisuge kýn jazsyn bizge...

Túrsyn JÚRTBAY,
filologiya ghylymdarynyng doktory, professor
qasym.kz

<!--pagebreak--><!--pagebreak-->

Aqedil Toyshanúly. Maghauinning jana prozasynyng altyn ózegi

Mәselening mәn-jayy

Qazirgi biyik órege, ozyq mәdeniyetke  jetken qazaq prozasynyng halyq múrasymen baylanysyn aiqyndau kýrdeli sharua. Olay bolatyny -  eng bergisin aitqanda,  kórkem prozadaghy tilding ózi halyq tilinen ajyrap, jazushynyng stilidik tezine týsip, әbden ústaryp, oralym-órnegi ózgerip, jana tynysy ashylady. Búl orayda «Til әrqashan qyrnalyp, minelip, óndelip otyrugha tiyis. Búl ýshin ol halyqtan jazushy men filologqa ótip, al olardyng qalam tezinen shyqqan son, halyqtyng ózine qayta kelip, jalpy halyqtyq iygilikke ainaluy kerek» degen  V.Gumbolidt pikirin este ústaghan jón. Ekinshiden foliklorlyq sujetter, saryndar, beyneler prozagha sol qalpynda tasymaldanbaydy, ony daryndy jazushy әbden óndep, óz shygharmasynyng kórkemdik-estetikalyq  talaptaryna baghyndyryp qoldanady. Ýshinshiden halyq qazynasyndaghy epikalyq uaqyt pen kenistik prozada  realdy-túrmystyq ólshemge kóshiriledi. Epos pen ertekte kenistik pen uaqyt mindetti týrde baqytty týiinmen, yaghny túiyqtalyp  ayaqtalsa, kórkem prozada búlay bolu -  qarabayyrlyq, qaradýrsindik   sanalatyndyqtan shygharma tosyn da shytyrman jaytpen tәmamdalady. Foliklordyng qyzmeti atam zamanda ornyqqan halyq sanasyndaghy  tanym men obrazdardy qadaghalau, úrpaqqa úlastyru,  búljytpay oryndatu bolghandyqtan ol bir ghana qaytalau (eskini dәripteu) әdisin qoldanady, al әdebiyetting mindeti jana qaharmandar men beynelerdi jasau bolghandyqtan ol daralau, oqshaulau (tyngha týren salu) tәsilderin kәdege jaratady.  Osy túrghydan qazaq әdebiyetining klassiygi, últ ruhynyng kóshbasshysy M.Maghauinning shygharmashylyq bolmysyn, әsemdik әlemin arnayy zertteu - ózekti de qajetti mәsele.

Batyrlyq dәuirdegi  anshy-mergen tiypining prozagha oraluy

Ár bir shygharma jazghan  sayyn tyngha týren salyp, oqshau bolmys-bitimimen oqyrmandy qayran qaldyryp, kórkemdik kókjiyegin kenite týsetin kórnekti jazushy M.Maghauinning «Shaqan-Sheri» romany syrttay qaraghanda foliklordan úzaq túrghan siyaqty. Romanda Ile ózeni boyyndaghy jolbaryspen jekpe-jekke shyghyp, túqymyn qúrtqangha deyin barghan  erjýrek anshy Shaqannyng ómiri suretteledi. Áyeli men balasyn jolbarys jegendikten odan ómirbaqy kek alugha bel bughan anshy aqyrynda jolbarys ataulygha tajalday tónedi. Jazushy qazaqtyng ejelgi anshylyq ónerin etnografiyalyq dәldikpen surettep otyrghany aiqyn seziledi. Alayda búl syrtqy qanqa,  shyn mәnisinde shygharmanyng ózegi  foliklorlyq sanamen  tútastyqta órilgenin biluge bolady. Óitkeni, jolbarys aulau, jolbarysqa jekpe-jekke shyghu - ol  batyrlyq  dәuirdi elestetip, oqyrmandy       babalardyng uaqytymen birden toghystyrady. Shaqan-Sheri obrazy ertegi men kóne epostaghy qamysty kól men shól dalany jeke dara kezip jýretin anshy-mergen tiypin  eske týsiredi. Romannyng epilogyn oqyghannan keyin-aq oqyrmannyng zerdesine «Qambar batyr» jyryndaghy mynaday kórinister eriksiz oralady:

«Ajal jetpey jan shyqpas,
Tәuekelge bel baylap,
Peshenemdi synadym», -
Búl sózdi aityp er Qambar,
Sherining bardy qasyna...
Sol uaqytta jolbarys,
Týgining bәrin jatqyzdy...
Býrkittey jazyp tyrnaghyn,
Túlpargha baryp asyldy...
Qambar da qaytpay úmtylyp,
Qúiryghynan kóterip,
Aynaldyryp basynan,
Laqtyryp jiberip,
Qyryq qadam jerden asyrdy.

Ras, Shaqan epostaghy kózsiz batyr emes, qorqynysh sezimi bar kәdimgi et jýrekti adam, óitkeni qazirgi prozanyng mindeti adam janyndaghy psihologiyalyq tolqyndy  shynayy suretteu ghoy. Qyryq jigitti anshylyqa baulyp jýrgen kәnigi qart anshy Qúba-mergen jolbarysty atqan kezde  alghash ret jyrtqyshty kórip abdyraghan Shaqan myltyghynyn  biltesin tútatyp ta ýlgere almay qalady.
«Shaqan buyn-buyny әlsiz dirildep, jerge týsti. Sol kezde ghana kórdi. Jýndiker attyng asty kól-kósir, sap-sary: jolbarys shapqan kezde shýmegi aghytylyp ketken eken. «Mening ózim de bútyma jiberip qoya jazdadym», - dep oilady Shaqan».   
Demek, Shaqan minsiz epikalyq keyipker emes, ol jolbarys aulau ónerine birte-birte mashyghyp, aqyry kek jolynda jýrek jútqan kózsiz batyrgha ainalady.
Kónetoz jolbarys jaqy jamylyp jýretin anshy Qúba-mergenning esimining ózi kóne týrik zamanynyng belgi-bederi sekildi. Ol Shaqan bastaghan qyryq jigitti jolbarysqa bastap barghanda jastardyng namysyn oyatu ýshin mynaday әngime aitady:
«Jolbarys aulau - qazaqtyng ata dәstýri, mashyqty óneri , - degen ashyq aspan astynda, alauly ot basynda et jep, sorpa ishilgennen songhy әngime-keneste Qúba-mergen. - Tórine targhyl jolbarys ilinbegen ýide nayza ústar úl tumaydy degen babalarymyz. Ol zamanda úzyn aqqan Syr-Dariya, qamysty qalyng Shu boyy qaptaghan qalyng jyrtqysh eken. Al Ilening eteginde jypyrlap jýrse kerek. Shúbar sheri, tipti, ang qaghyp Alataudyng say-salasyna shyghyp ketetin. Kýni keshe ghana anau zanghardan - Jasyl kólden balaly jolbarysty óz kózimmen kórdim. E-e, ol da bir dәuren eken. Jolbarystyng jýregin jep, tolghaghy tarqaghan ana myng san jaudan qaytpaytyn qara bolat batyr turady eken. Qazirgi qatyn nemene... túz, qúrt, ashyghan kóje...Sony kóre túra keyingi balagha jasyqsyn, jamansyng dep kinә qoyamyz».
Mine, búl kelte әngime arqyly jazushy oqyrmandy birden epikalyq salqar dәuirmen úshastyrady da  onyng demi romandaghy sujettik oqighanyng órbu barysynda (oghan qatyssyz bolsa da)    údayy  sana týkpirinde úshqyn beredi de otyrady. IYә, Shaqan qolyna ysty Rysbek ústa soqqan bilteli qara myltyq  pen aq nayza ústap jýrgen qarapayym anshy. Biraq ony jolbaryspen shayqasqanda jeniske ýndeytin kýsh - babalar erligi men úrpaghynyng qan qaryzy - kek.   Shaqan-Sheri obrazy  Qambar batyr, keyingi Sauryq batyrdyng zandy jalghasy sekildi suretteledi.
Jolbarystyng tyrnaghy tiyip jaralanghan bozbala beynesi  bylaysha somdalady:
«Biraq  óni bop-boz edi. Zorlana jymidy. - Ekpini sonday qatty eken.  Jyldamdyghyn aitsanshy. Nayzany kezep te ýlgermedim... -  Atym at-aq edi, -  dedi jigit búrynghydan әrmen bozaryp. - Qambardyng qara qasqasynday...Jigitting belin sheship jibergende júrt tegis ah úrdy. Qyzyl qangha boyalghan kýderi shalbardyng auy dal-dúl, jigitting jambas túsy alaqanday qyzyl qoshqyl jara».
Mine, búl epizod arqyly jazushy әdeyi Qambar batyrdy eske salady.
Qolyna  aq nayza ústap jolbaryspen jekpe-jekke shyqqan batyr anshynyng erlik túlghasy romanda sheber somdalady. Týptep kelgende, ol jolbaryspen, aidaharmen sayysatyn foliklordaghy anshy-mergenning qazirgi romanda basqa sipatta janghyrghan jana týri deuge bolady. Annyng perisi jolbarys pen adamnyng sherisi Shaqan óshigip arpalysady, nәtiyjesinde saqarada qidalasqan eki myqtynyng biri  - qazaq qalyp, jolbarys mýlde joyylghany túspaldanady. Sonymen, jazushy babalar erligi tek ertekte ghana emes, keyingi qazaqtyng qanynda, túrmys-tirshiliginde naqtyly jalghasyn tapqanyn kóne qúndylyqtarmen  astastyra ýndestikte  dәleldep, jolbaryspen jekpe-jekke shyqqan er jýrek halyq eshkimning aldynda tize býkpeydi degen ishara jasaydy.

<!--pagebreak--><!--pagebreak-->

Tendessiz súlu mýsinning býtindelui

M.Maghauinning «Qypshaq aruy» hikayatynda  HI ghasyrdan býginge deyingi óner adamynyn  (Qypshaq hany Kóbekting bәdizshi úly Sarjan, onyng býgingi jalghasy mýsinshi Kóbekov Sarjan)  qily taghdyry arqyly últymyzdyng tarihy, sayasy ómiri, mәdeniyetining kókeykesti mәselesi qozghalady. Hikayatta HI-HHI ghasyr aralyghyndaghy oqighalar, yaghny myng jyldyq shegindegi el ómirindegi eleuli bel-belester qamtylady. Avtor hronologiyalyq  asa auqymdy dәuirdi qamtu ýshin mifopoetikalyq simvoldardy sәtti qoldanyp, nәtiyjege jetkeni kórinedi. Hikayatta Kenestik kezende ómir sýrgen daryndy mýsinshi Sarjan tylsym jaghdayda býgingi ómirden joghalyp, ózining týpki beynesi qypshaq hany Kóbekting úly bәdizshi Sarjannyn     dәuirine óte alady. Osylaysha  zamandar men dәuirler, ótken men býgin, tiri men óli, aruaq pen adamdar ózara toghysyp, tildesip, almasyp jatady. Uaqyt pen kenistikke baghynbau, ghalamdardy erkin sharlau, kedergilerdi  elemeu -mifopoetikalyq tanymnyn  tól belgisi. Olay bolsa M.Maghauin búl shygharmasynda realistik stiliden sanaly týrde  alshaqtap, kerisinshe foliklorlyq tanymgha taban tiregen dep týiin jasaugha әbden negiz bar.  
Zertteushilerding aituynsha, mistikalyq әuenmen  әrlengen búl shygharma býgingi postmodernistik әdebiyetting baghyt-baghdarynan habar bergendey (Últtyq ruhtyng oraluy // Ádebiyet aidyny. 09.06.2005.).  
Dәstýrli tanymda tiri adamnyng mýsinin qashaugha, suretin salugha tyiym salynady, óitkeni babalarymyz adamnyng jany sol beynelerge kóship ketedi dep sengen. Týrik halyqtary adam ólgen song onyng beynesin elestetip quyrshaq jasaghan, mýsin qashaghan, keyinnen túl ornatqan, onday nysandargha aruaq (ongon) dep tabynatyn bolghan.
Hikayanyng basynda jazushy revolusiya erlerin somdap toqyray bastaghan mýsinshi dosyna S.A.Polovsevanyng «Qypshaq tas mýsinderi» degen alibomyn tartu etedi. Mýsinshi rizalyq bildirip,  jazushy dosynyng mýsinin qashaghysy keledi. Oghan keyipker bylay dep jauap beredi:
«-  Bolmaydy , -  dedim , Sarjannyng shynymen aityp túrghanyna kózim jetip. - Men tәnirige, aruaqqa jәne tylsymgha senetin kisimin. Jadaghay, jalghyz-aq ólshemdegi fotosuret emes, basynnyn, bar bitiminnin  naqpa-naq kóshirmesi  - qoldan jasalghan synaryn... Mýmkin, shaytan qonar. Eng qorqynyshtysy  - mening janym ózimdi tastap, sol mýsinge kóship ketetin shyghar. Týgel bolmasa da, teng jarym, bólshek bitisimen.... Raqmet, әure bolmay-aq qoy, -  dedim»
Búl epizodty hikayattaghy mifologiyalyq sananyng qúlaqkýii deuge bolady. Sarjan alibomdy aqtaryp otyryp, qypshaq aruynyng tas mýsinine tap bolady, oghan ghashyq bolyp qalady. Ol mýsin ornalasqan Ukrainanyng Herson ónirine sapar shegedi, muzeylerdi aralaydy, balbaldarmen syrlasady, qypshaq tarihyna qatysty enbektermen jiti tanysady. Aqyry tas mýsindegi qyzdyng aty Aysúlu begim (HI ghasyrdaghy jary), ózining bir kezdegi qypshaq ordasyndaghy mýsinshi Kóbek úghly Sarjan ekenin sezinedi. Sarjan búl syrdy jazushy dosyna aitqanda ol bastabynda óner iyesining fantaziyalyq qiyaly eken dep oilaydy, biraq sovet  mýsinshisi ýkimet basshysynan eki metrden  eki kókshil mәrmar tas alyp, ejelgi mýsinderdi (Aysúlu men ózin) qashap, olargha tipti jan bitirgisi keledi. Búl iske Aysúlu begim ayan beru arqyly qoldau kórsetken song Sarjan iske shúghyl kirisedi. Mýsin jasalyp bolghansha Sarjan eki dýniyening ortasynda jýredi, búrynghy babalardyng әlemine baryp, sayahattap kelip otyrady. Mejeli merzimge jetkende dosyn shaqyryp, mýsinderge jan kirgizu rәsimin jasaydy. Mynaday arbau sóz aitady: «Ua, tәnirim! Quat ber, qútyn qaytar, jan ber!».
Ejelgi týrikter jandy qút dep  te ataydy, demek jazushy  magiyalyq eski ýlgige de iyek artady. Sonymen, Sarjannyng jany ózi qalyptaghan  tasqa ainalyp, ol 1173 jylgha qaytadan ótip ketedi de,   óner iyesinin  qala kóshelerine túrghyzghan mýsinderi, tipti ensiklopediyadaghy ómirbayany da qyryq kýnning ishinde  tylsym jaghdayda joghalady. Jazushy  búnda qyryq kýndi beker alyp otyrghan joq, óitkeni dәstýrli týsinikte adamnyng ruhy qyryq kýnde arghy dýniyege ótip ýlgeredi ghoy. Sarjannyng muzeyge amanattap tapsyrghan  mýsinderi týnde qimyldap, qozghalady. Áriyne, búl epizodta hikayalyq saryn bar, aqyry eki mýsin de qol ústasyp, ejelgi qypshaq ghalamyna qaray bettep,  zym-ziya joghalyp ketedi.  Qysqasy, «basqa bir kenistik,  basqa bir ólshemge» ótip, kózden tasa bolghan mýsinshi 2004 jyly 19 qazan kýni jazushynyng úyaly baylanysyna habarlasady. Sóitse, Sarjan elimizding alys bir týkpirinde auylda suret pәninen sabaq beredi eken, Aysúlu hanym ekeui arghy qypshaq әleminen 1986 jyly kóktemde oralghan kórinedi, qyzdary da bar, aty Aybiyke. Sarjan dosyna «Halqymnyng qasiyetin әigiledim. Taspen bederlengen tarihyn jasadym... Baqytty boldyq, Aysúlu ekeuimiz. Eki jalghannyng da qyzyghyn kórdik... Qozy men Bayan tәniriden qúshaqtary jazylmas ýsh kýndik ghúmyr súraghan eken. Al, biz, mine, otyz...  joq, tura qyryq tórt jyl! Búdan asqan qanday baqyt, qanday merey, mәrtebe boluy mýmkin!? », -   deydi.

Bayangha, Qozykemen obal qyldy,
Óltirgen Qozykeni Qodar qúldy.
Qozykege ýsh kýndik ómir tilep,
Qúdaygha súlu Bayan bek zar qyldy.

Ýsh kýndik Qozykege ómir berdi,
Armansyz ýsh kýn, ýsh týn dәuren sýrdi.
Ýsh kýni uaghydaly ótkennen son,
Qúdaydyng amanatyn qaytyp erdi.

Jazushy epikalyq sanadaghy osy saryndy әdeyi eske salady. Bir sózben aitqanda, avtor foliklorlyq ýlgilerdi molynan paydalana otyryp, mýsinshini (әriyne, oqyrmandy da) sonau ótken ghasyrlargha babalar dәuirine  sharlata alady, әri naqtyly derekterdi, tipti bibliografiyalyq mәlimetterdi  úsyna otyryp býgingi óner adamynyng (mýsinshi men jazushynyng ) nәzik bolmysyn, talayly taghdyryn, últtyq ruhty oraltu jolyndaghy kýresin, búl jolda jasalghan әr týrli kóldeleng kedergilerdi  shynayy suretteydi.  Hikayatta avtor ejelgi qypshaqtyng synghan mýsinin býtindeudi maqsat qylghan ónerpazdyng jankeshti ómirin surettey otyryp, qazirgi qazaqtyng tolymdy keskin-kelbeti, iri týr-túlghasy babalar múratymen ýndeskende týgendeledi degen oidy isharalaydy.  
Býgingi qoghamnyng naqtyly tynys-tirshiligi, jazushy M.Maghauinning ómirbayandyq derekterinen ýzikter (Mәselen, «Aysúlu... әi, iyә, Baqytjamal, yaghny Baqyt-súlu ydys-ayaghyn juyp-shayyp, balalardyng ertengi kiyim-keshegin ynghaylap, kýndelikti kýibeng sharuasyna jegilgen. Men taghy da kabiynetime kirip, onashalandym») oqighagha meylinshe shynshyl sipat beruge kómektesse, mifopoetikalyq aishyqtar býgingi úrpaqty babalar dәuirimen tabystyryp, jas buynnyng zerdesinde úly qypshaqtyng rәmizderi jalghasa beretinin dәiekteydi. Jazushynyng bas keyipker Sarjan mýsinshini auyl mektebine múghalim etip qayta oraltuy - tәuelsizdikten keyin  últtyq qúndylyqtar tegeurindi kýshke ainalghanyn túspaldaytyn ishara. Shyntuaytynda, sonau saq-hunnu, kóne týrik tanba-simvoldary  egemendi elimizding ruhaniy-sayasy ómirinde sheshushi mәnge ie bolyp otyrghany shyndyq. Mәselen, Kýltegin eskertkishining Astanagha oraluy da býgingi kýngi eleuli oqigha. Bayyrghy arhetipter, rәmizder úrpaq jadynda osylaysha oyanghandyqtan qazirgi jas úrpaqtyng ókilderi ótken babalardyng qaharmandyq dәuirimen ózin tabighy jalghastyqta, ýndestikte sezine alady. Sol sebepten de arghy ghasyrlargha úshqyr qiyalmen sayahattay da alady, demek býgingi kishkentay Sarjandar mektep partasynan da tabylary haq. Hikayatta qypshaq ghalamynan qayta oralghan Sarjan Kóbekov óz qyzy Aybiyke  turaly «Biyl on segizge shyqty, oblystyq pedagogika institutynda oqidy», - dep naqtyly mәlimet berui ótken men býginning qoghamda oryn alyp otyrghan sabaqtastyghyn tanytqanday.
«Erteng iz-týzsiz joghalamyz. Erteng bolmasa, keler jyl, kelesi ghasyr, bir zaman - beymәlim yqylymda.
Barlyq ghúmyr ghana emes, sol ghúmyrdy baghyshtaghan  barlyq isimiz - eleske ainalady.
Quatty qiyalmen búl dýniyege qaytadan shaqyra alatyn bir úrpaghyng tabylmasa», - deydi jazushy.
«Qypshaq aruy» hikayatynda mifopoetikalyq әrleuler kórkemdik qúral retinde shynymen mol qoldanylghandyqtan (Rasynda búl tuyndy jazushy M.Maghauinning jeke shygharmashylyghynda ghana emes,  qazaq әdebiyetinde mýlde tosyn,  sony stiliding basy bolghandyqtan da) syrttay qaraghan jangha shygharma tylsym ray tanytady.  Biraq shygharmada býgingi kýngi túrmys-tirshilik derektermen surettelip,  qoghamdyq-ruhany ómirimizdegi  әdepki ister aina-qatesiz әshkerelenip otyrady (Mәselen, bir ghana detali, telefon soqqan  bireu: - Maqauin degen jazushy sen bolasyng ba? ,- deydi. Oghan jazushy: - Adam estimegen maqaudy izdeytin sening ózing qay maqúlyqsyn?, - deydi dik etip). Osynday sebepterge de baylanysty shygharma shynayy, shynshyl sipatta.

Sherli shejire

M.Maghauinning jana baghyttaghy prozasynyng ishindegi eleuli bir shygharma - «Kesik bas - tiri túlyp» hikayaty.  Búl shygharmada Mongholiyadaghy qazaqtar tarihynda «Ja-lama aidaghan jyldar» dep belgilengen qandy oqigha  suretteledi. Astrahanda 1860 tughan últy  qalmaq, Resey azamaty  Dalama Dambiyjansan Amursanaevtyn  (jergilikti qazaqtar ony Jalama dep ataghan, M.Maghauin Ja-lama dep jazady, biz avtordyng jazuy boyynsha berdik)  Mongholiya qazaqtaryna salghan oiran-lany, qasiretti  zobalany  hikayatta keninen kórinis tabady. Atap aitar bolsaq, qalmaq Ja-lama monghol qazaqtaryn qazirgi Bayan-Ólgey jerinen qudalap, kóshiruge әreket jasap, eldi qorlap, budda dinine shoqyndyru, atu-shabu zúlmatyn jýrgizgeni tarihtan belgili. Tipti, ol Aqynbek degen azamatty kónbegeni ýshin jazalap, tiridey soyyp, túlybyna shóp tyghyp, bas iymegen qaysar qazaqtardy qorqytpaq bolghan. Aqynbek zәngi -  (bolys) Toqqúl qajynyng úly. Ja-lamagha qarsy shyqqan asyl er ústalghanda 34 jasta bolsa kerek, oghan ýsh әskerdi óltirgen degen aiyp taghylypty. Balasynyn  janyn qaldyrudy súrap, anasy Qalampyr  Ja-lamagha qaly kilem, qara atan, kýmis jamby tartu úsynghan. Emeksitken sózben shygharyp salghan Ja-lama kýzde azamattyng týbine jetip tynsa kerek. Qalampyr ananyng joqtauynda:
Ýkili balaq, seksen shoq,
Ústaugha ketti kelgen joq.
Atan da týie, at tarttym,
Sonda da kәpir bergen joq, -  
degen joldar bar.
Ja-lama  ózin  jergilikti anqau monghol malshy-arattaryna «Men senderdi manj-qytay bodandyghynan azat etkeli kelgen әigili sardar Ámirsananyng qayta tirilgen beynesimin, kiyeli aruaghymyn» dep tanystyryp, sol kezendegi Mongholiya biyleushilerinen ailakerlikpen  qoldau da tabady (Burdukov A.V. Huuchin ba shine Mongold. Ulaanbaatar, 1987. 66 h). Ja-lama 1912 jyly 8 tamyzda batys Mongholiyanyng Qobda shaharyn manj-qytay biyleushilerinen azat etu soghysyna qolbasshy Magsarjav, Damdinsýrendermen birge qatynasady.  Búl oqighadan keyin qos týieli diuana keypinde kelgen Ja-lamanyng bedeli kýnnen-kýnge artyp, aqyry dórbet, úranqay, torghauyt, qazaqtardyng basyn qosyp, Mongholiyanyng batysynda jeke dara handyq ornatu sayasatyn jýrgizedi. Osy maqsatyna oray qazaqtardy qazirgi qonysynan týp qoparyp, mongholdar myghym otyrghan Óriktikól, Handaghatay, Torhunagqa (Dórbet Dalayhan eline) qaray ýrkitip aidaydy. (Óriktikólge aidalyp jetken el Kórimbay, Shonjay batyrlardyng basqaruymen bir týnde 33 jendetti óltirip, Reseyge aua kóshedi.  Ja-lama basqa jaqta bolghandyqtan ólmey qalady. Resey Qoshaghash jerindegi qandastaryn  uaqytsha panalaghan bosqyndar  patsha ýkimetine qorghaugha aludy súrap, Ja-lamanyng qylmysyn әshkerelegen aryz joldaydy. Nәtiyjesinde Ja-lama 1914 jyly 8-aqpan kýni  Peterburg biyleushilerining ókimimen ústalyp, Resey abaqtysyna qamalady. Reseyge bosqan el turaly «Qazaq» gazetine 1913 jyly A.Baytúrsynúly «Orys «meyirmanshylyghy»» degen maqala jazyp, arasha súraydy, dabyl qaghady.  Demek, Ja-lamanyng jazalanuyna dumadaghy músylman, qazaq  deputattar da әser etken, búl mәselege bas-kóz bop A.Baytúrsynúly da ýles qosqan deuge negiz bar. Qaranyz: A.Baytúrsynúly. Orys «meyirmanshylyghy» // Baytúrsynúly A. Kóp tomdyq shygharmalar jinaghy. T.5. Almaty, 2006. 232-b.; Qayratúly B. Kesik bas hәm tiri túlyp hikayasy // www. jasgazag.kz)  Dambiyjansan Amursanaevty zertteushiler jay bir jalanayaq diuana emes, Reseyding kәsiby jansyzy edi degen de pikir bildiredi.   
Osy tragediyaly oqighalardy M.Maghauin biyik kórkemdik dengeyde, qazaqtyng ghana emes, býkil adamzat tarihyndaghy qasiret, adamshylyqqa qarsy jasalghan qylmysty qimyl retinde janayqaymen beyneley bilgen.
"Kesik bas - tiri túlyp" degen shygharmanyng atynyng ózinen foliklorlyq belgi-beder menmúndalap túr. Sebebi, shyghys halyqtarynyng sóz múrasynda kesik bas, kesik qol әiel obrazy túraqty kezdesedi. Mәselen, qazaqta "Qu bas", "Kiyeli bas sýiek" "Mústaqym"degen ertekterde tylsym keremetke iye  óli bastyng shytyrman  ómir tarihy bayandalady. Biraq jazushy hikayatta beynelegen "kesik bas" ertegidegidey keremetke ie beymәlim bas emes, ol - Reseyding kunstkamera muzeyinde saqtalyp túrghan formalinge matyrylyghyn qanisher qalmaq Ja-lamanyng basy, al "tiri túlyp" ol -   Chehiyadaghy muzeyde saqtalghan qazaq aqsýiegi Aqynbek marqúmnyng terisi eken. Ertekterde "qubas" tirilip, óz tarihyn bayandaydy, nemese sol bas sýiektegi syrly jazu shyndyqqa ainalady. Hikayatta kerisinshe avtor  «kesik  bas» pen «tiri túlyptyn» taghdyryn ózi suretteydi. Shygharmanyng aldymen aty, odan keyin ishindegi shytyrman hikayattyq saryndar foliklorlyq ýlgi-bederdi kórsetip túr.
M.Maghauin búl shygharmasynda mifting tiriluin, qazaqtyng emes,  naqtyraq aitqanda monghol malshy-arattarynyng arasynda aitylatyn  «Ámirsananyng qayta tiriletindigi»  turaly mifting ómirge oraluyn tanbalaydy. Teginde, әigili sardar Ámirsana (kezinde Abylayhangha kelip panalaytyn Jonghariya qolbasshysy) manj-sin әskerinen jenilip Orysqa qaray bas saughalap attanarda eline «Men kýnderding bir kýninde qayta kelip senderdi shýrshit-qytaydan azat etem!», -  dep sert bergen desedi. Halyqtyn  sanasynda batyrdyng osy serti úzaq saqtalghany sonday, dórbetter orys saudageri V.V.Burdukovqa kezdeskende «Ámirsana qashan keledi? Bizdi qashan qytay ezgisinen qútqarady? Ol turaly habar-oshar bar ma?», -   dep ýnemi súraytyn bolghan. Búnday úghymgha jetkizushi taghy bir sebep, budda dinining týsiniginde aruaqty erler basqa adamnyng keypinde ómirge qaytadan tuyp, qasiyetti әulie - Qúbylghan  bolyp jaratyla alady degen nanym da bar. Mongholiyagha aq týieli diuana keypinde kelgen Ja-lama halyqtyng osy pәk senimine dap-dayyn qoja bola qalady. Bir sózben aitqanda, ol halyq zerdesindegi Ámirsana turaly mifti qayta tiriltken beyne ekeni dausyz. Hikayatta qayta tirilgen Ámirsana beynesin jazushy bylaysha órnekteydi:
«Ózin bayaghy Ámirsana hannyng qayta tirilgen әziz túlghasy - qúbúlghan dep jariyalaghan, qos órkeshi baladay aq atangha mingen júmbaq lama sәske týs, sauda әbden qyzghan, u-du, ashyq-jaysang bir kýni dәl osy bazargha kelip kirui tiyis edi...
-   Ámirsana... - degen túnshyghynqy ýn estildi top ortasynan.
-    Ámirsana...Ámirsana... - desti taghy bir dauystar.
Dauysqa dabyr qosyldy, dabyr-guilge, guil- jappay úrangha ainaldy...
- Ua, halqym! - degen, kýmbirlegen ýn estildi biyikten. - Dәl taptyndar. Sonymen qatar, naqpa-naq emes. Ámirsana qaytyp oraldy. Ol ras. Biraq ózi emes. Janghyryp, jaralghan tiri keypi. Qúbúlghan! Men - Ja-lama, Tiybette, Lhasadaghy Dalay-lamanyng ózinen bata alghan, Mәngilik ómir daraghynyng qasiyetti japyraghyn jegen Ja-lama, sol Ámirsananyng tughan shóberesi bolam! IYә, men qúbúlghan Ámirsana!»   
Anqau elge aramza molda degendey aqyry Qobda qalasyn manj-qytaydan azat etkennen keyin Ja-lamanyng ataq-abyroyy artyp, ol batys ólkening jarty patshasyna ainalady. Qazaqtardy qyryp-joyyp ishkeri qonys audartyp, kónbegen Aqynbekting terisin tiridey soyyp, túlyp jasaydy. Búl oqighanyng kuәgeri halyq aqyny Nәjikesh Tanqayúly bylay dep jyrlaydy:

Jayladyq jaz mausymda Olonnuurgha,
Lәshkerding ókimimen bardyq zorgha.
Soyghyzyp Aqynbekti biteu túlyp,
Qútylmas әbden týstik temir torgha.

Ja-lamanyng ýiinen adamnyng teri túlybyn kózimen kórgen orys saudageri V.V.Burdukov odan: «Búl ne ýshin kerek?», -  dep súraghanda, ol shimirikpesten: «Búl maghan diny rәsim jasaghanda qajet», - dep jauap bergen eken. Búl derek hikayatta bylaysha kórinis tabady:
- Tamasha teri , - dedi, qúrbandyghynyng qaqyraghan dausynan kýsh alyp, qasapshynyng airyqsha sheberligine riza bolyp, mereyi kóterilip túrghan Ja-lama. - Aryq ta emes, semiz de emes. Tamasha teri...
Jana ghana qúrmetti tútqyngha bajaylap úghyndyrghan. Áueli arqa tering sypyrylady. Qasiyetti dabyldy qaptau ýshin. Sodan song qalghan terin... Ne ýshin ekenin aitqan. Túlúp! Bizshe túlún. Senderding jaynamaz siyaqty. Qúdiretti sary dinning ózgeshe rәsimine oray, óz qúdayymyz - shyn qúdaygha mýnәjat etken, atauly, airyqsha, kýnderde aldyma tóseymin, sening әdemilep iylengen mýbәrak terindi»  
Ámirsananyng qayta tirilui turaly anyzdau últ azattyghyn ansaghan  halyqtyq mif bolsa, búl adam balasyna jat zúlymdyq týsinik Ja-lamanyng syrqat  sanasynan tughan ózgeshe jyrtqyshtyq әreket bolsa kerek. Jany shyghugha ainalghanda shәiit Aqynbek qanisherdi qarghap kóz júmady:
«Ja-lama! Qarghys atsyn seni! Basyng nayzagha shanshylsyn! Etindi it jesin! Eki jalghanda tynym tappa! Túraghyng tozaqtyng tórinen bolsyn!» 
Búl qarghys aina-qatesiz oryndalghany hikayattyng sonynda kórinis tabady. IYә, Mongholiyanyng revolusiyalyq qyzyl ókimetining kósemi D.Sýhbaatardyng búiryghymen Nanzad batyr, Dugarjav, Dash  bastaghan top býlikshil qanypezer Ja-lamany  bekinisine sheberlikpen enip, atyp óltiredi.
Osy tarihtyng kórkem janghyryghy hikayatta nanymdy suretteledi. Jauynger Dashy atyp óltirilgen Ja-lamanyng basyn kesip ap, onyng tәnin itke jegizedi de,  kesik bastyng búzylmay saqtaluyn oilastyrady. Sol kezde Ja-lamada qúldyqta aryp-ashyp jýrgen qazaqtyng eki shaly oghan kezdesip, aqyl kenes beredi.
«Eki aqsaqal әri abyrjyp, әri tanyrqap azghana otyrdy da, zúlymdyqqa oray jaza ghoy dep toqtaghan. Aqyry kýtpegen kenes shyghardy. Az-múz túz sinip, birshama sorghyghannan keyin, basty sekseuilding týtinimen ystau kerek edi. Qazaqtyng shaldary basqasha qisyn tapty. Torsyq, torsyq bar ghoy. Qymyz ashytatyn. Mongholdyng emes, qazaqtyng torsyghy. Sonday boluy kerek dep úghyndyrdy. IYә, talay kórgen -   әbden ystalghan teriden tigedi eken. Myna Ja-lamanyng basy sol torsyqtay bolyp ystalsa qanday jaqsy...Dashynyng kóniline qona ketti»
Astrahani qalmaghy Ja-lama ata-baba kegi ýshin qazaqtyng qyr sonyna týsse, alashtyng qarapayym eki qariyasy onyng basyn bappen ystap kek qaytarghany túspaldanady. Kesik bas «jýz jyl kórmede túrsa da búzylmastay» ystalyp bolghan song Ja-lama turaly jalpaq monghol júrtyna  taralghan anyz-laqaptyn  sonyna nýkte qoyylady. Yaghni, hikayattyng basynda jandanghan mif endi «óledi». Ol bylaysha kórinis tabady:
«Ja-lamanyng túzdalghan, ystalghan, qazaqtyng kón torsyghynday qatyp- semgen kesik basy nayzagha shanshyldy. Ortalyq revolusiyalyq ókimet aldamshy lama, qanysher qaraqshynyng shynymen ólgenin, endi qaytyp oralmasyn, eshqanday býlik, tolqugha jol joq ekenin, jana, qyzyl dinning kýsh-qúdiretin әigileu ýshin syrttan kelgen senimdi qalmaq sherikterinen arnayy jasaq qúryp, nayza úshyna bekitilgen basty janghyrghan, janarghan úlystyng barlyq aimaghynda otyrghan enbekshi halyqqa kórsetip shyghu turaly jarlyq berdi.
Ja-lama ólipti! Basy nayzagha shanshylyp el aralap jýr!..»
Sonymen, hikayada 1912 jyly Aqynbek aitqan qarghys  1922 jyly  oryndalyp, Ja-lamanyng etin it jep,  basy nayzagha da shanshylady. Qarghysta qapysyz  aitylghanday «jany da eki dýniyede tynysh tappaghany»  bylaysha beynelenedi:
«HH, qatygez, temir ghasyr dýniyege әkelgen әshady qúbyjyqtar әuletining biregeyi ghana emes, eng alghashqy iri túlghasyJa-lamanyng qangha toymaghan jaraly jany kýni býginge deyin tynym tapqan joq, ózining kesik basyn kýzetip, Leningrad-Peterburgta әli jýr desedi. Jylyna bir ret -  ózi andausyz, oqys qazagha úshyraghan qantar aiynyng on jetisi kýni, keshki alakólenkede, Kunstkameranyng astynghy, qoymaly bóliginde eles-sýldesi kózge kórinedi, qaqpaghy jarylyp synghan shyny tekshe ishinde, sasyq formalinge susyndap jatqan ózining kesik basyna telmire qarap, ýnsiz, tilsiz, sólbireyip azghana túrady, sodan song ghayypqa ainalady, biraq eshqayda ketken joq. Kunstkameranyng ishinde bolmasa, syrtynda, taqau tónirekte, qaytkende de ózin ólim jazasyna kesken osy ejelgi shahardyng bir jerinde jýr desedi».
Jazushy «Kesik basqa aqy berse de juymas edim. Tiri túlúpty súrap jýrip, óz kózimmen kórdim...Tiri túlúptyng býgingi úrpaghy retinde», - deydi osy kýngi Pragadaghy kenistikke qayta oralyp. Hikayanyng sonynda jazushy adamgha jasalghan qiyanat adamzatqa ortaq ekenin sezdirip, talay zobalandy bastan keshken qazaqtyng syrtqy terisi soyylsa da ishki jýregi, ór ruhy  qalpynda qala bergenin әigilep, alash úrpaghyn qaysarlyqqa ýndeydi, erekshe filosofiyalyq týiin jasaydy:
«Terimiz tiridey sypyryldy. Sýiegimiz ghana qalghan. Qúry jan dinkelep, qu sýiek saudyrap, býgingi kýnge jetippiz. Zaryghasyn, qamyghasyn, biraq tәuba aitpasqa taghy amalyng joq...Teri - syrtqy kep. Halyqtyng ózi emes, jamylghysy, auyspaly kiyimi. Tarihtyng úzaq jolynda taghy bir ózgerippiz. Sýiek býtin. Jara jazylady. Áytkenmen...әuelgi, tuma kebimdi úmyta almaydy ekem. Quanyshty da, qayghyny da. Neshe myng jyldyq ghúmyrymnyng jarym saghat, jarty minutyn».

<!--pagebreak--><!--pagebreak-->

Ekige jarylu: ertegilik saryn men býgingi shyndyqtyng týiilisi

M.Maghauinning qoghamdyq sanagha dýmpu tughyzghan   kelesi bir romany  - «Jarmaq». «Jarmaqta» Qazaqstannyng qazirgi qoghamdyq-sayasy ómirindegi sheshimin tappaghan keleli mәseleler sóz bolady. Búnda bas keyipker ekige jarylghan - Qazybekov Múrat últtyq ruhtyng joqshysy kedey tarihshy, al onyng jarty bólshegi Qazybekov Marat kerisinshe dәuletti biznesmen, biyliktegi elita.
Teginde, bir adamnyng ekige jarylu saryny qazaq ertegilerinde  kezdesetin saryn. Mәselen, «Baqtybay bi» degen ertekte búnday oqigha bylaysha kórinis tabady: «Óz elining biyining jalghyz úly bar eken, ol kelinshegin tórkindetip kele jatsa, búlargha joldan bir saytan kelip qosylyp alypty. Álden uaqytta kelinshek bayqap qarasa, kýieui ekeu bolyp qalypty. Bir-birinen tittey de aiyrmasy joq. Kelinshek kaysysy ózining kýieui ekenin aiyra almapty. Sol jaghyndaghysyn «óz kýieuim» deyin dese, ong jaghyndaghysy da óz kýieui siyaqty. Ong jaghyndaghysyn «óz kýieuim» deyin dese, sol jaghyndaghysy da óz kýieui siyaqty. Sóitip, kelinshek qaysysysyn «óz kýieuim» derin bile almay, eki jaghyna jaltaq-jaltaq qaraumen jýre beripti. Al óni-týsi aiyrghysyz by úly men saytan jol-jónekey kelinshekke talasyp kerisumen bolypty». Aqyry óz kýieuin tany almay esi shyqqan kelinshekti bala by Baqtybay qútqarady, ol ekeuin jarystyryp, «Ozghanyng qúmyragha kelip kiresin, qalghanyndy qylyshpen shauyp óltirem», - dep ýkim shygharady. Nәtiyjesinde shaytan ozyp keledi de qúmyragha qamalady (Ertegiler. T.3. Almaty, 1988. 180-183-b).
Romanda búnday jaghdayat bylaysha kórinis tabady: «Baljannyng óni búzylyp ketti. IYegine deyin kómilip, kórpe astyna tyghylghan. «Sen...sen... - deydi dir-dir etip. - Sen... ekeu ekensing ghoy!» «Baljan, Baljan... qoryqpa, búl men ghoy!», - deydi tipti de men emes, tek maghan egizding synarynday úqsaytyn bireu».
Mine, uniyversiytetti ýzdik bitirgen daryndy tarihshy jas ghalymnyng bir ózi tylsym jaghdayda  ekige bólinip, biri jan jolynda, biri tәn jolynda qyzmet etetin jolayryqqa týsken sәti. Jazushy, búl shygharmasynda da mifopoetikalyq qoldanystargha sý    yenip, ony kórkemdik tәsil retinde qoldanady. Bir adam kelesi adamnyng synary, bólshegi retinde beynelenedi, keyipker belgili bir  kenistikten kelesi mekenge kedergisiz ótip otyrady. Biraq búnyng bәri shygharmany shytyrman oqighaly, qyzyqty boldyru ýshin qoldanylghan әdister, shyn mәnisinde romanda qazirgi qazaq qoghamyndaghy bay men kedeydin, ruhany qúndylyq pen materialdyq iygiliktin, halyq pen biylikting arasy alshaqtap, ekige jarylyp ketkendigi suretteledi.
«Bir býtin - qos jarmaq. Anau, ketken jarmaghym alghashqy qadamynan bastap, maghan tiyeseli bar iygilikke ie bolghan. Áueli jýrek emes, eseppen qosylghan súlu jar, oghan jalghas molshylyq ómir, baraqat tirshilik... Berik, naqty baghdar - bar bolyp, bay bolyp, tynyshtyqta dәuren sýru  - basqa niyet, pighyldan ada. Al múndaghy jarmaq - qúr keude ghana. Ras, tereng bilim, últtyq tanym, biraq soghan oray qajymas qayrat, qayyspas jiger joq».   
Sonymen, jana qazaq senator Marat Beysenúly  «Aqyrzaman adamy. Qazaq aqyrzamanynyn. Býkil dýniyeden týnilgen - eshteneden tayynbaydy, iman, úyattan ada -  eshkimge senbeydi, sóite túra ómirge óte qúshtar. Onyng úghymyndaghy ómir - biylik pen baylyq»
Biznesmen Marat Beysenúly óz synary Múratqa aqsha tólep, ejelgi qypshaq úlysy turaly kólemdi kitap ta jazdyrady.  Ony óz atynan shygharghysy kelip, barymtalap alady, baylyqqa mas bolghan jana qazaq senator bolyp saylanghan song synaryn, yaghny qara halyqty jәbirleumen ainalysady. Búghan tózbegen ziyaly Múrat ony óltiruding tәsilin tabady, sebebi tarihshy Múrat ózine qol júmsasa, onyng jany bir  jarmaghy sol sәtte kóz júmatynyn týsinedi. Marat Beysenúly parlamentte «Qazaqstan: demografiya jәne immigrasiya»  degen taqyrypta últsyzdanu úranyn kóterip jatqanda onyng synary Múrat qol túzaqqa asyla qalady, sol sәtte senatordyn  da tili kýrmelip, buynyp, jahannamgha qabat attanady.
Bir qyzyghy, Múrattyng jany úshyp, aspannyng ekinshi qatyna kóterilgende synarynyng jany kelip, oghan qosyla ketedi. Búl da bayyrghy tanymnyng belgisi.  «Endi gharasat maydanynda birge jauap beremiz, eki kisi, eki ghúmyr emes, bir kisi, bir ghúmyr retinde. Men ghana. Jalghyz ózim» , - dep tolghanady ziyaly Múrat Beysenúlynyng ruhy. 
Qoryta aitqanda, jazushy qazaq qoghamynda oryn alyp otyrghan  jana qazaq pen eski qazaqtyng arasyndaghy qayshylyqty, dýbәra-dýregeyler men últ ziyalylarynyng ortasynda óris alghan jikti sheberlikpen  surettegen. Búl kesel terendey berse, últ tútastyghyna núqsan keletindigine kóz jetkizip, dabyl qaqqan. Qazaqstandaghy sayasy - әleumettik  ómirdi derekti tolghammen óre surettegen shynshyl shygharmagha mifopoetikalyq boyaular sәule týsirip, romannyng kompozisiyalyq qúrylymyn kýrdelendirip túr deuge negiz bar.

Bayyrghy mifologiyalyq hikayanyng janghyryghy

M.Maghauin «Quyrshaq» degen әngimesine qazirgi el ishinde aitylatyn jansorghysh (vampiyr)  әiel turaly hikayany (demonologiyany) arqau etedi. Ángimening bas keyipkeri Qúrman bilimdar student, al onyng ghashyghy Almatylyq Quyrshaq  (familiyasy Ormanbetova) laqapty qyz. Ekeui Almatyda by keshinde tanysady, bir-birine essiz ghashyq bolady, biraq jigit kezikken sayyn әlsirep, kerisinshe qyz qúlpyra beredi. Aqyry Qúrman oquyn Novosibirskige auystyryp, qyzdan qashyp qútylady. Biraq qyz Qúrmanmen qoshtasarda oghan quyrshaq syilaydy. Endi Qúrmandy sol quyrshaq mazalaydy, túsyna ilip qoysa, jan bitip, týnde ony qúshaqtap sýiedi. Ábden ýreylengen Qúrman ony Semeyde  jeroshaqta laulap jatqan otqa órteydi. Sol kezde quyrshaq jylaydy. Aqyry Qúrman jigit aghasy bolghan shaghynda Almatyda qyzben kezdesedi. Qyz kenet «...mahabbat órtenip ketken. Mening ayaq-qolymdy baylap, ayamay otqa saldyng emes pe?», - deydi. Jigit an-tang qalady. Búl joly da әri-sәri kýige týsip,  әielden qashyp qútylghanday bolady. Qúrman balaly-shaghaly bop, әbden qartayyp shal bolghanda taghy da Quyrshaq qyz týsine enip,  mazasyn ala bastaydy, ony  jazushy dosyna  syr bólisip aitady. Ángimening ayaghynda qyzdyng elesi  Qúrmannyng týsine qaytadan enip, biyge shaqyrghanda, ol qorqynyshtan jýregi jarylyp óledi.
Mine, búl әngimede jazushy qazirgi qalalyqtar aitatyn demonologiyalyq saryndy (postfoliklor) kәdege jaratady. Búl әngimede foliklordaghy hikaya janrynyng sharttary (derektilik-nanymdylyq, oqighanyng qaranghy týnde oryn aluy, eles, týs t.b.) týgel saqtalghan. Jazushy qalalyq ómirdi, mәselen fabrikada óndirilgen quyrshaqtyng tiriluin, jansorghysh әielding әreketin, odan fizikting qorquyn suretteui - bylayghy kózge qazaqy negizden alshaq sekildi kórinedi.  Biraq qazaq ertegilerinde erkekterdi dualap itke, torghaygha, esekke ainaldyryp әure etetin siqyrshy әielderding nebir beynesi mol kezdesedi. Jazushy Quyrshaq qyz dep shartty ataghan súludyng familiyasy -  Ormanbetova. Al, qazaqta «Ormanbet bi» degen ertek  bar, onda biyding súlu toqaly adamdardy hayuanatqa ainaldyryp, siqyrshylyqpen ainalysady (Ormanbet by // ÁÓY Qoljazba qory. 123-buma, 5 dәpter).
Ertekte «soyyp, tóstigin qaryp jegeli  otyrghan maralgha jan bitip tirilip, anshygha "Mening jәiimdi Ormanbet biyden súra",- dep sekirip-sekirip joq bolady.
Anshy jigit Ormanbet biyding sonynan izdep barmaqshy bolady. Aqyry Ormanbet biyding jana otauyn tabady. Otaugha kirip barsa, bir әiel túrypty da: "Sen Ormanbet biydi izdeysing ghoy",- dep bir jýgendi qaghyp qalyp: "Qaratóbet bol",- degen eken, әlgi anshy it bolyp shaba joghalypty, biraq, sanasy ózgermeydi».
Demek, jazushy sana týkpirindegi osy ertegilik-hikayalyq saryndy da әngimesine astyrtyn qiulastyryp otyr dep aita alamyz.

Týiin

Áygili jazushy M.Maghauinning tәuelsizdik jyldarda jazghan jana túrpattaghy  shygharmalary kórkemdik әlemdi iygeruding tyng arnasyn qalyptastyryp, últtyq ruhty silkindiretin ózgeshe dýbirli qúbylysqa ainalyp otyr. Álemdik әdebiyetke týrik ruhynyng tynys-demin әkelgen klassik jazushynyng әsirese songhy kezde jazghan kezkelgen shygharmasy formalyq túrghydan mýlde kýrdeli, әdis-tәsili tosyn. Áytkenmen búl tuyndylardyng arghy qatparynda, tereng dininde halyq múrasynyng qúnarly da aishyqty belgileri mol bolghandyqtan oqyrmandy tylsym tabighatymen qyzyqtyryp baurap alady.
Eng negizgi bir erekshelik - búl shygharmalar  aqiqatpen  әdiptelip, shyndyqpen suarylghan. Sol sebepten de HHI ghasyrdaghy derektilik pen naqpa-naq aqparatty talap etetin jana buyn oqyrmannyng súranysyna jauap berip otyr.
Atalghan shygharmalarda qazaq qoghamyndaghy әleumettik-sayasy kelensiz qúbylystar, atap aitqanda últtyq qúndylyqtardyng ayaqasty boluy, tasbauyrlyq pen imansyzdyq, biyliktegi shonjarlardyng alayaqtyghy, jana buyn baylardyng ana tilinen, ata dilinen jerinui, qara halyqtyng dәrmensiz púshayman hali, ata-baba tarihyna jasalyp jatqan qiyanattar, bir sózben aitqanda  tәuelsiz jas memlekettin  býgini men bolashaghyna  kedergi keltiretin aluan týrli keselder býkpesiz synalady. Biraq býgingi ómir-tirshiligimizding kýnderegi sekildi shynshyl rendegi búl shygharmalar foliklorlyq aishyqty boyaularmen sheber әrlenip, postmodernistik stilimen әshekeylengendikten oqyrmandy mýlde beymәlim kórkemdik әlemge jetelep, ghajayyp tylsym syrlargha sayahat jasata alady.   
Aqedil TOYShANÚLY,
foliklortanushy,
filologiya ghylymdarynyng kandidaty
ABAI.KZ