Mektepke dayyndyq nauqany bastalyp ketti. Qazirding ózinde bazar-oshar ainalasy oqushygha qajetti qúral-jabdyqqa toly. Ázirge oqulyq shygharumen ainalysatyn baspalar oqulyq satyp, әure-sarsangha týse qoymasa da, bazarda dәl sol baspanyng "kóshirmeleri" samsap túr.

Mektepke dayyndyq nauqany bastalyp ketti. Qazirding ózinde bazar-oshar ainalasy oqushygha qajetti qúral-jabdyqqa toly. Ázirge oqulyq shygharumen ainalysatyn baspalar oqulyq satyp, әure-sarsangha týse qoymasa da, bazarda dәl sol baspanyng "kóshirmeleri" samsap túr.

Oqulyq degende bayaghy mekteptegi kezim eriksiz eske týsedi. Ol kezde qazirgidey jyl sayyn "Biyl myna baspanyn, endigi jyly anau baspanyng kitabyn oqimyz" demeytin edi. Oqu jylynyng basynda kitaphanadan alyp, jyl sonynda tura sol kýiinde tapsyratyn edik. Eshqanday balanyng ata-anasy shyghyndalyp, oqulyq satyp almaytyn. Qoldan qolgha bir paraghy da jyrtylmay keletin sol oqulyqtardyng armany da joq shyghar, sirә. Sebebi, ol oqulyqtar úzaq jasaytyn. Qazir she? IYә, býgingi baspalar bir-birimen bәseke. Bәseke bar jerde sapa da bar. Oqulyqtardyng múqabasy qalyn, qaghazy qatty, boyauy qanyq. Bir ókinishtisi, kózding jauyn alarlyq sol oqulyqtar bir-eki jyldan keyin baspa men kitap dýkenderinde shirip jatady. Qanshama qarjy, qanshama enbek! Bir jaghynan oqushy da, múghalim de oqulyqtyng tyghyryghyna tireledi. Bilim beru jýiesine qaray Bilim departamentinen qoldau tauyp, "batasy berilgen" baspanyng oqulyghyn bir múghalim jaratyp jatsa, ekinshisi kemshin tústaryn syzyp kórsetip әlek. Biraq, amaly neshik, jogharydan kelgen tapsyrmany oryndauy tiyis. Soghan qaramastan, әr oqushy qajettisin ilip alar deytin keybir ústazdyng eki ne ýsh baspanyng oqulyghyn qatar alyp jýrgenin kórdik.

Negizi oqulyq baspanyng dýkenderinde arzan baghamen satyluy tiyis. Desek te, byltyr oqu jyly bastalghannan keyingi eki aptanyng ishinde-aq "Almatykitap" baspasy shygharghan oqulyqtardyng keybiri (1-synypqa arnalghan) bitip ketti. Baspa qala mektepterin oqulyqpen qamtamasyz etuge bel sheshe kiriskenmen, búl ýdeden shygha almaghan siyaqty. Áriyne, búl kezde qajet oqulyqtyng bәri bazarda túrdy. Biraq qymbat, esesine qol jetim jerde. Eger bazardaghy oqulyqty baspanyng oqulyghymen salystyra qarasanyz, sapa jaghynan aiyrmashylyqty angharasyz. Búl kez kelgen baspanyng oqulyghynyng kóshirmesin jasap, әjeptәuir kәsip kózine ainaldyryp alghan pysyqaylardyng is-әreketi. Ony biz de, ata-ana da, bilim alatyn oqushy da bilmeydi. Búl satushy men kóshirme jasaytyndar arasyndaghy ýlken qúpiya.

Biyl oqulyq barysy qanday bolmaq? Byltyrghy baspanyng oqulyghy jaray ma, әlde, taghy bir janalyq shygha ma? Ne bolsa da, әdettegidey qysyl-tayang shaqta jariya etiledi ghoy. Sodan keyin qansha aqshagha bolsyn, tapqanyna quanatyn ata-ana kitap dýkenin aralap, sendelip ketedi. Múnday kezde "barmaq basty, kóz qystygha" ýirengender oqulyqtyng baghasyn úshyryp ta jibermey me?

"Kórshing soqyr bolsa, kózindi qysyp jýr" demekshi, býginde irgeles jatqan memleketterden shyghyp jatqan dertting bәri bizdi de ainalyp ótip jatqan joq. Qazir internet betterinde Reseyde mektep oqulyqtary eki esege deyin qymbattauy mýmkin degen aqparattar jariyalanuda. Múnday boljamdy iri baspa ókildikteri úsynyp otyr. Olardyng sózinshe, kitap dýkenderi 1-qyrkýiek kýnine qarsy baghany 50-100 payyzgha deyin úshyryp jatsa tang qalugha bolmaydy. Oghan sebep, birinshi, inflyasiyanyng auyzdyqtalmauy, ekinshiden qaghazdyng qymbattauy. Sonyng saldarynan, baspalar qazirding ózinde oqulyqty 10-15 payyzgha ósirip jibergen. Mәselen, "Russkoe slovo" baspasynyng bas redaktory Marina Lobzina qaghaz baghasynyng kýrt ósip ketuine baylanysty aghymdaghy jyldyng basynan beri oqulyqtyng da baghasy eselengenin aitady. Atap aitqanda, joghary synypqa arnalghan týrli-týsti, 250-300 betten túratyn Resey tarihy oqulyghy 120 rubli túrady. Al kitap dýkenderinde búghan eki ese qosyp satpasa, arzan emes. Baspa redaktorynyng pikirinshe, әlemdik qarjy daghdarysy oqulyq, oqu әdebiyetterin basyp shygharugha, mektepke qajetti qúral-jabdyqtardy satyp alugha degen qarajatty edәuir qysqartugha alyp kelgen.

Alypsatarlardyng búl qiytúrqy amalynyng aldyn alyp jatqan jergilikti biylik kitap dýkeni sórelerindegi oqulyq baghasynyng sharyqtap ketpeuine kýsh salmaqshy. Biraq әdettegi jaghday emes pe, 1-qyrkýiek kýni kontrobandalyq eseppen bayymaq bolghandar ýirenshikti kestesinen auytqy qoymas. Eger de otandyq baspalar Reseyde qylang berip jatqan búl janalyqty qúlaghyna shalsa, әp-sәtte baybalam saluy da ghajap emes. Onsyz da keminde 300-400 tengege satyp alyp jatqan oqulyqty qayda qoyamyz? Sondyqtan da otandyq baspalardyng bógde el siyaqty, oqulyqty qymbattatuyna esh negiz joq.

Elimizdegi oqulyq shygharuda úzaq jylghy tәjiriybesi bar "Mektep" baspasynyng oqulyq taratu bólimi qyzmetkerlerining aituynsha, biyl 8-10-11 synyp oqulyghyna esh ózgeris enbegen. Yaghni, oqulyq ta, bagha da búrynghysynsha. Al, 9-synypqa arnalghan oqulyqtar 4 jylda bir ret qayta basyp shyghuyna oray tolyqtyrularmen jaryq kórgen. Alayda, "Onyng baghasy qoldanysta bar oqulyqqa qaraghanda, qymbatyraq bolady", - deydi baspagerler.

Bilim kýnine az ghana uaqyt qaldy. Ázirge kitap dýkenderi men baspa manayynda tynyshtyq. Mektep oqulyqtaryn shygharumen ainalysatyn baspalardyng jana oqu jylyna qanday tosyn syiy bar ekenin uaqyt kórseter.

"Týrkistan" gazeti, 06.08.2009