Jenis Sәduaqasúly. Qazaqqa últtyq jazu tanbasy kerek

Qay halyqtyng bolmasyn basqa halyqtan ózindik ereksheligin tanytatyn belgilerining ishindegi eng bastysy onyng tili ekendigi dәleldeudi qajet etpeydi. Sondyqtan da halyqtyng ómir sýru, túrmys-tirshilik jolyndaghy kýresterining ishindegi eng qasiyettisi de osy tildi saqtau jolyndaghy kýres bolyp qala beredi. Tili saqtalghan halyq qana ózining halyqtyghyn da, últ retindegi basqa belgilerin de saqtay alady. Al, tili joghalghan halyqtyng ózinen ózi qúrityny jóninde talay ghúlamalar aityp ketken.

Jenis Sәduaqasúly. Qazaqqa últtyq jazu tanbasy kerek

Qay halyqtyng bolmasyn basqa halyqtan ózindik ereksheligin tanytatyn belgilerining ishindegi eng bastysy onyng tili ekendigi dәleldeudi qajet etpeydi. Sondyqtan da halyqtyng ómir sýru, túrmys-tirshilik jolyndaghy kýresterining ishindegi eng qasiyettisi de osy tildi saqtau jolyndaghy kýres bolyp qala beredi. Tili saqtalghan halyq qana ózining halyqtyghyn da, últ retindegi basqa belgilerin de saqtay alady. Al, tili joghalghan halyqtyng ózinen ózi qúrityny jóninde talay ghúlamalar aityp ketken.
Til ýshin kýres qazaq halqynyng ómirine de ýnemi serik bolyp kele jatqanyna bizding ata-babalarymyz, bizder jәne bizding úrpaqtarymyz kuә. Kýres zaman ozyp, qogham ózgergen sayyn jalghasyn tauyp, jana sipatqa ie bolyp otyrady. Soghan baylanysty qazaq tili ýshin keshegi kýresten býgingi kýresting ózgesheligi bar ekenin tanugha әbden bolady. Ótken ghasyrdyng ón boyynda qazaq ziyalylary tilimizding joghalyp ketpeui ýshin jantalassa, býgingi kýni solar saqtap qalghan tildi jat qúbylystardan aryltyp, qazaqtyq, últtyq sipatqa beyimdeu, onyng baylyghyn molaytyp, qoldanys ayasyn keneytu, sóitip osy tilde sóileytin halyqty tórtkil dýniyege pash etu jolynda kýresu qajettigi tuyp otyr. Búl baghytta istelinip jatqan is te az emes, atqarylugha tiyis is te jeterlik. Sol atqarylugha tiyisti isterding biri retinde kóterilip jýrgen mәsele - qazaq jazuynda qazirgi qoldanylyp kele jatqan orys grafikasyn basqa qazaqy tanbamen auystyru. Búl mәsele tәuelsizdikting alghashqy kýnderinen-aq ile-shala sóz bolyp, talay pikirler aitylghan, talay úsynystar bolghan. Alayda, eki-ýsh jyldyng kóleminde óz-ózinen seyilip qalyp edi.
Elding eldigin, memlekettigin tanytu qajettiginen tuyndaytyn rәmizderi - halyqtyng qalauymen qabyldanghan tanbalary (Eltanba, Tu, Ánúran) bolsa, al halyqtyng ózimen birge jasasyp, onyng ainymas belgisi bop qalyptasqan tilding de halyq qabyldaghan tanbasy - әrip bolyp tabylady. Naqtyraq aitqanda, әrip te rәmizben bara-bar. Ol da tilmen aitylghandy keyingi úrpaqqa jetkizu qajettiginen tuyndaghan. Qazaq halqy óz tarihynda, týrkilik dәuirdi qospaghanda, ýsh týrli әrip - arab, latyn jәne orys (kirillisa) әripterimen tanbalanatyn jazudy bastan keshirdi. Ótken ghasyrdyng 30-jyldaryna deyin qazaq halqynyng basym kópshiligining qoly jetpegen, biraq azyn aulaq bolsa da qazaqtyng alghashqy ziyaly azamattarynyng shyghuyna septigin tiygizgen arab әrpi qoldanyldy. Sol ziyaly top ortasynan shyqqan ghúlama ghalym Ahmet Baytúrsynúly búl әripti qazaq dybystaryna layyqtap, yqshamdap qazaqtyng túnghysh әlipbiyin jasady. Búl kenes dәuirining alghashqy jyldarynda býkil qazaqty sauattandyrugha qyzmet etti. 1920 jyly Qazaq ASSR-ining qúryluy qazaq ziyalylaryn bir quantyp tastady. Múny shyn bostandyq dep týsingen olar Qazaq Respublikasynyng ózine tәn әrpi boluy kerek degen oimen, arab әrpin alu kerek pe, әlde latyn әrpi dúrys pa degen ynghayda aitys jýrgizdi. Arab әrpining ynghaylylyghyn týsindiruge tyrysqan Ahannyng sózi ótpey, latyn әrpine kóshu engizildi. Múnda sol tústaghy meleket sayasaty kóp ról atqardy. Kóp úzamay kommunistik jymysqy sayasat orys әrpine kóshirip tyndy. Ózining jetpis jyldyq ghúmyrynda qazaq halqy ýshin búl әripting paydasy da boldy, biraq ziyany odan da kóp bolghanyna kózimiz keyin jetti. Sol ziyankestik jemisin әli kýnge terip kelemiz. Mine, tәuelsizdik tany atqan eki onjyldyq kóleminde búl mәselege talay ret ainalyp soghyp otyrghan jaghdayymyz bar. Taghy da sol talas-tartys, aluan týrli pikirler, oitolghamdar baspasóz betinen kóptep oryn aluda.
Búdan on-on bes  jyl búrynghy pikirtalastarda әripting orhon, arab, latyn jәne kirillisa týrlerine negizdelgen kóptegen núsqalary úsynylghan. Biraq, ol kezde  de kópshilik pikirining basym jaghy latyn jәne orys әrpi tónireginde bolsa, qazirgi pikirlerding de basym kópshiligi osy eki әripting bireuin qazaq dybystaryna layyqtap, yqshamdap paydalanu jóninde bolyp otyr, múnda, әsirese latyn әrpi jónindegi pikirler basymyraq tәrizdi. Elbasynyng ózi de osy әripke kóshudi oilastyru jóninde atap aitqan bolatyn. (Áriyne, qazirgi әripti esh ózgerissiz qaldyru turaly oilar da bar ekenin jasyrugha bolmaydy.).
Tilshi-maman retinde bizding oiymyzda da sol tústaghy (búdan on shaqty jyl búrynghy) týrli kózqarastardy salystyru, olargha óz týsinigimiz túrghysynan taldau, bagha beru bolghan edi. Biraq ol pikirlerimizdi jariya etudi artyq kórdik, sebebi  búl mәseleni  kóteruding uaqyty pisip jetelmegenine kózimiz jetkendey boldy. Mine, endi onyng da kezegi kelgen tәrizdi.
Qazaq jazu tanbasy retinde orys әrpin (kirillisa) qaldyrudy qalaytyndar, eng aldymen, búl әripting halyqqa 70-80 jyl qyzmet ete otyryp, tútas qazaqty sauattandyryp shyqqanyn, onyng birneshe úrpaghyn ghylym-bilimmen susyndatugha septigin tiygizip otyrghanyn tilge tiyek etedi. Sonday-aq, qazaq halqynyng býkil tarihy, sonyng ishinde әdebi, mәdeny múralar osy әrip arqyly hatqa týsken. Eger basqa әripti qalar bolsaq, yaghny әripti mýldem janalasaq, onda sol qyruar baylyqtan keler úrpaq aiyrylyp qalmay ma degendey kýmәn bildiriledi. Óitkeni, sonshama mol múrany shashpay-tókpey tez arada týgeldey jana әripke audaryp shyghu mýmkin bola qoyar ma eken. Onyng ýstine, búl júmys kóp uaqytty da, qarjyny da qajet etetin bolar. Qarjy demekshi, búl kózqarastaghylar, әripti janartu memleket ýshin kóp qarjylyq shyghyngha әkelip soghatynyn da eske salady. Aqyr sonynda olardyng birazy osy әripti yqshamdap, qazaq dybystaryna ynghaylap qoldansaq qalay bolady degen toqtam aitady. Búl uәjderding qaysysy da kez kelgen qazaqty oilandyratyny aqiqat.
Al, jazu tanbasyna latyn әrpin layyq kóretinder (olardyng ishine ózimdi de qosamyn) ne deydi? Olardyng oiynsha, birinshiden, qazaq halqy orystyng kommunistik sayasatynyng bodandyghynan mýldem azat bolghannan keyin, onyng bodan boluyna sebep bolghan kez kelgen belgiden de azat boluy kerek, sonyng biri - osy orys әrpi, sondyqtan ony basqa jazu tanbasymen auystyru oryndy. Yaghni, jazudy da azattandyru kerek. Ekinshiden, búl jazu tanbasy  qazaq tilining ghasyrlar boyghy qalyptasqan zandylyqtaryn (әsirese, aitylym zandylyghyn) boyyna erkin sighyza alatyn, dybysqa әripting sany sәikes kelip, jazugha da ynghayly bolatyn tanba bolugha tiyis. Ýshinshiden, eng bastysy, qazirgi zamanghy ghylym men tehnikanyng damuyna barynsha sәikes keletin, elimizding halyqaralyq dengeyde kórinuine septigin tiygizetin tanba bolugha tiyis. Mine osy ýdeden shyghatyn әrip - latyn әrpi.
Al endi búl әripting qanday artyqshylyqtary bar degenge keler bolsaq, ony jaqtaushylardyng oiynsha, birinshiden, búl әrip býkil әlemdegi elderding basym kópshiligi ózderining últtyq tanbalary retinde paydalanatyn halyqaralyq jazu tanbasy bolyp otyr. Ekinshiden, osy elderding ishinde birsypyra týrki tuystas halyqtar da (týrik, әzirbayjan, ózbek) bar. Ýshinshiden, búl tanba qazaq ýshin de jat emes. Qazir Qazaqstanda aghylshyn tilin (osy әripti óz tanbasy retinde paydalanyp otyrghan birden-bir til) oqytpaytyn bir de bir mektep joq. Tórtinshiden, búl әrip dýniyedegi damyghan, damugha úmtylghan elderding eshqaysysy tys qala almaytyn elektrondy tehnikanyng jazu tanbasy bolyp otyr.
Sonymen, ne kerek, eki jaqtyng da óz dәlelderi, óz uәjderi bar. Alayda, bizding oiymyzsha, últtyn, elding keleshegin oilaghan, kózi ashyq, kókiregi oyau azamat songhy baghytty qalasa kerek dep oilaymyz. Búl jerde ýirenu qiyndyghy, qarajat qiyndyghy, taghysyn-taghylar ekinshi kezekke qaldyrylu qajet te birinshi kezekte eldin, tilding tәuelsizdigi men sodan tuyndaytyn qajettilik jәne tәuekel túruy kerek. Áriyne, qay uaqytta da ótpeli kezenning qiyndyghy bolmay túrmaydy. Onyng talayyn halqymyz qara narday qayyspay kóterip alghan, bastan ótkizgen, әli de ótkizip keledi. Alayda, osydan on jyl búrynghygha qaraghanda әldeqayda jaqsymyz, shýkirshilik jasaugha bolady. Árip ózgertuding alghashqy kezeninde de týrli qiyndyqtar  boluy әbden zandy. Búl jóninde Ahmet Baytúrsynúly da "Arab әlipbiyin jaqtaghan bayandamasynda" (Qyzylorda, 1927 j.) bylay degen bolatyn: "...Latyn әrpin birden alyp, birden soghan týsip ketuge, kóp qarjy men qayrat kerek. Birden múghalimderding bәrin latynsha ýiretip, baspahanalardaghy әripterdi latyngha ainaldyryp, adamdaryn latynsha ýiretip, oqu kitaptaryn latynsha bastyryp, arabsha sauattylardy latynsha sauattandyryp jiberu adamnyng kerek qyluyn bylay qoya túrghanda da, onshaqty kýnde, onshaqty million qarjymen bite qoyatyn júmys emes. Solay bolghan song әrip almastyru degen jenil mәsele bolyp shyqpaydy. Búl - el jaghynan da, elding sharuasy jaghynan da auyrlyghy zor mәsele ekendigin eske ala otyryp sheshetin mәsele. Ýstin qarap, at ýstinen aitqanday, sózben, jenil sheshe qoyatyn mәsele emes. Salaq qaraugha bolmaytyn salmaqty mәsele." Áriyne, osy sózding aitylghan uaqyty men sol tústaghy elding әleumettik-ekonomikalyq damu jaghdayyn qazirgimen  salystyrugha mýldem kelmeydi. Shýkir, ghúlama aitqan kóptegen qiynshylyqtardy boldyrmau, bolyp jatsa, tez arada jenu mýmkinshilikteri bizde әldeqayda mol. Tek, Ahannyng songhy sózderin qaperimizge ala otyryp júmys isteuimiz qajet tәrizdi.
Sonymen, qazaq ýshin әrip auystyru bolmay qoymaytyn qúbylys jәne oghan latyn әrpi ghana layyqty dep esepteymin. Búl oiymdy týsindirip, dәleldep sәuegeylik kórsetudi artyq dep sanaymyn. Tek aitarym - búl júmysty úiymdastyrudy, jýzege asyrudy ýkimet óz qolyna aluy qajet jәne oryndaluy Elbasynyng nemese ýkimet basshysynyng baqylauynda bolugha tiyis. Meninshe, búl mәseleni endigi jerde kóp talqygha sala beruding qajeti joq. Tek әrip auystyrudy býgin-erteng birden sheship tastamaghanymyzben, uaqyt úttyrmay, úiymdastyru isine kiriskenimiz abzal.
Bizding oiymyzsha, eng aldymen, ýkimet tarapynan eki baghytta júmys isteytin arnauly maman ghalymdardan jasaqtalghan memlekettik komissiya qúryluy tiyis. Komissiya tóraghasy Bilim jәne ghylym ministrining ózi nemese viyse-ministrlerding biri bolghany abzal.  Alghashqy kezekte qúramynda filologiiya ghylymdarynyng doktory, professor Á.Jýnisbek tәrizdi qazaq tili fonetikasymen, latyn әrpining qazaqsha núsqasyn úsynumen, sózderding aitylym, jazylym zandylyqtarymen tikeley ainalysyp jýrgen mamandar bar birinshi top qúrylghannan bastap alghashqy 3 ay merzimde әrip tanbasyn naqtylap, qazaq dybystaryna sәikestendirip, aitylu jәne jazylu normalaryn belgileydi jәne ony parlamentting qabyldauyna úsynady. Ekinshi kezekte osy topqa oqu-әdistemelik qúraldar, oqulyqtar, núsqaulyqtar t.b. dayarlaudan tәjiriybesi mol pedagog mamandar qosylyp, qalghan toghyz ay kóleminde barlyq qajetti qúraldardyng ýlgilerin dayarlap bitedi jәne bekitip baspagha úsynady.
Ekinshi top alghashqy toppen qatar júmys istep, әrip auystyrugha baylanysty ketetin barlyq shyghyndy esepteydi, qarajatty qaydan alu joldaryn qarastyrady. Birinshi toppen júmysty birge ayaqtap, eki top ta bir jylda istelgen júmystarynyng qorytyndysy boyynsha komissiya tóraghasyna esep beredi. Al komissiya tóraghasy Parlament aldynda nemese Preziydent aldynda esep beredi. Berilgen esep boyynsha shygharylghan sheshimde jana әripke jappay kóshu merzimi anyqtalady nemese qajetine qaray dayyndyq júmystarynyng merzimi úzartylady.
Osy tústa taghy bir eskeretin nәrse mynau - osy bir jyl merzim ishinde dayyndyq júmystary bitti degenning ózinde jana әripke týpkilikti kóshudi taghy bir jyldan song bastaghan dúrys dep oilaymyz. Sebebi, osy ekinshi jyl ishinde respublika halqyn týgeldey osy ózgeriske dayarlau qajet. Búl eng aldymen kadr dayarlaudan bastalady. Áueli Astana jәne Almaty qalalarynan, ondaghy joghary oqu oryndary janynan qysqa merzimdi kurstar ashylyp, onda obylys ortalyqtaryndaghy oqu oryndarynan kelgen qazaq tili mamandaryn oqytyp, sertifikat beru qajet. Olar kelip obylystaghy oqu oryndarynda ashylghan kurstarda audandardan kelgen mamandardy oqytady. Mamandardy barynsha tezirek, әri kóptep shygharu arqyly múnday kurstardy әrbir mekemede ashugha bolady. Sonymen birge mektepterde, orta arnauly jәne joghary oqu oryndarynda "Latyn jazuy" atty kurstar, pәnder engizu oryndy bolady. Osynday pәndi oqu arqyly oqushylar men studentter otbasyndaghy eresek azamattargha da kómektese alady. Sóitip osynday jýieli júmys arqasynda halyqty jana әripke tez-aq ýiretip alugha әbden bolady.
Osy bir jyl ishinde respublikadaghy barlyq baspahanalardy eng qajetti degen oqu-әdistemelik qúraldardy, oqulyqtardy, núsqaulyqtardy, әsirese qalta әlippesin shygharugha júmyldyru qajet. Osy jylda úiymdastyru sharalaryn taghy da sýzgiden ótkizip, bayqalghan kemshilikter bolsa, týzetip te alugha bolar edi.  Sóitip, bar-joghy eki, ary ketkende ýsh jyldan keyin jana әripke kóship alu mýmkindigi payda bolady. Biraq múnyng ózinde de mektep oqushylaryna jeterliktey oqu-әdistemelik qúraldar men oqulyqtar dayyndalmayynsha, әrip auystyrugha kóshu qiyn bolady. Osy jaghyn eskermeu qatelikke úryndyruy әbden mýmkin. Jana әripke kóshkennen keyin  birden barlyq baspalardy búrynghy orys әrpimen basylghan jәdigerlerdi latyn әrpine kóshiruge júmyldyru qajet. Búl aitylghandardyng bәri, әriyne, ózimizding subektivtik kózqarasymyzdan tughan úsynys ispetti pikirlerimiz ghana. Oi-pikirlerimizding osy bir úly iske kishkene de septigi tiyer bolsa, maqsatymyzdyng oryndalghany dep týsinemiz.

Jenis Sәduaqasúly,
Qorqyt Ata atyndaghy QMU professory,
filologiya ghylymdarynyng doktory

Latyn әlipbiyine baylanysty arnayy júmys toby qúryldy

Qazirgi tanda elimizde  latyn grafikasyna negizdelgen qazaq jazuyn jasau  kýn tәrtibindegi ótkir mәselelerding biri. Bolashaq úrpaqtyng aqparat almasu, bilim alu, shygharmashylyqpen ainalysu faktory retinde búl mәselege barynsha jauapkershilikpen qarau zaman talaby. Álem elderining 70 payyzgha juyghy latyn әripterin qoldanady. Qalay bolghanda da latyn qarpine kóshu týrki halyqtaryna ortaq jazu qalyptastyrugha, sheteldegi qandas bauyrlarymyzdyn  shygharmalarymen  emin-erkin tanysugha ong yqpalyn tiygizetini anyq.
Últ aldyndaghy osynday úly maqsattardy  týsingen 
Qorqyt Ata atyndaghy Qyzylorda memlekettik uniyversiyteti rektoratynyng bastamasymen «Qazaq tili men әdebiyeti jәne jurnalistika» kafedrasy  janynan arnayy júmys  toby  qúryldy. Jetekshisi filologiya ghylymdarynyng doktory, professor, tilshi-ghalym Jenis Sәduaqasúly.  Arnayy qúrylghan toptyng ghalymdary jana  әlipbiyding dybystalu tanbalarynyn  jetkilikti, jazugha jenil, baspagha, kompiuterge qolayly,  kórkemdigi kózge jayly bolu maqsatynda oi-pikirlerin bildirip, ghylymy tújyrymdaryn memlekettik komissiyagha úsynatyn bolady. 
«Qazir jana qarip jýiesining birneshe núsqalary úsynylyp jatyr. Solardyng ishinde qazaq tilimizge tәn dybystardy әlipbiyde eki tanbadan nemese tóbesine belgi qon arqyly jasaghanymyz abzal. Mysaly, aghylshyndarda nemese fransuzdarda bir dybys 3-4 tanbadan qúralady. Búl dúrys emes. Jalpy, latyn әlipbiyin ýirenu jeke adamdar ýshin qiyndyq tudyrmaydy. Mysaly, adamdar birshama uaqyt aralyghynda ýirenip aluyna bolady. Býgingi kýni әlipbiydi auystyrghanda ýkimetke kóp qarajat kerek boluy mýmkin. Sebebi, mektep oqulyqtarynyng barlyghyn latyn qaripine audaru kerek. Sonymen qatar, jana әlipbiydi ýiretuge arnalghan oqulyqtardy, kitapshalardy jasap shygharu júmystary bar. Birshama uaqyt boyy eki әlipby qatar jýrui mýmkin. Al, osy uaqytqa deyin kiril qaripinde jazylghan tuyndylardy jana tehnologiya mýmkindikterin paydalana otyryp, kompiuterlik baghdarlamalar arqyly audaryluy qajet.  Latyn әlipbiyine kóshkende biz tól jazuymyzdy rettep alamyz» - deydi uniyversiytetting til mamandary.
Latyn qarpi - órkeniyetting jazu, oqu qúraly. Bolashaqta qolgha almaq bolyp otyrghan latyn qarpi qazaq elin әlem memleketterimen jaqyndastyryp, jarqyn bolashaqqa aparady degen senimdemiz.
Abai.kz