Júma, 2 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 107979. Jazylghandar — 102937. Qaytys bolghandar — 1725
Janalyqtar 1922 0 pikir 22 Aqpan, 2013 saghat 07:25

Didar Amantay. Bir tamshy oy

Atyrap bos. Ishki jan dýniyemde sәuirdin jyluyna moyynsúnbaghan qar jatyr. Kónilden zamanaqyrdyn ornaghanyn týysingen sezim aynalsoqtap ketpeydi.

Jýrekte - qyrkýyektin japyraqtary, dalada - kóktem. Jer betinde eshtene joq. Kóz jasy da, sýykimdi kýlki de, shadyman shattyq ta, qorghasyn mún da. Týgel qanyrap túr, ruhyndy jasyrghan túnghiyq әlemin de, júldyzyn tyghyp qoyghan úlan-baytaq jaryq ghalamym da.

Sen shyq. Qyr astynan kóterilgen qalyn kósh bolyp, júrtta qalghan beybaqty zer kesteli aq otaudyn tórine shyghar, tirshiliktin sonyn qabyldaghan alasapyran sana niyetinen aynysyn, tórt qúbyla jahannamdy әdemilik qana qútqara alady.

Qútqarshy meni, súlulyq. Keshegi er minezdin qayda ketkenin ózim de bilmeymin. Janshylyp baramyn, ózegim borday ýgilip týsip jatqany, kitaptar somdaghan altyn ýzik, aq shanqan boz ýyimnin tas-talqany shyqty. Kim saghy synghan dәruishti ústap túra almaq, keteyin be, aruaqqa aynalyp...

Aq sharby búlttargha qanat qaghyp, mәngi qar japqan tau-qúzdaryna úshyp jetemin. Qarsy al qúrbandyqty, óli pendeler meken-jayy, senderge taghy jalqy oy úshyp keledi.

Adam - sana, mýmkin tәni joq payym, әlde gharyshtyn kelte púshpaghynda kólemi nýkteden aspaytyn qúbylys. Talqy sharshatady, kýrdeli súraqtardan bas tartqan kezinde jalghyz ekenindi týsinesin, tausylmaytyn saual, sóytip jýrsem, tek qana kókirektegi jap-jaqsy aldanysh.

Atyrap bos. Ishki jan dýniyemde sәuirdin jyluyna moyynsúnbaghan qar jatyr. Kónilden zamanaqyrdyn ornaghanyn týysingen sezim aynalsoqtap ketpeydi.

Jýrekte - qyrkýyektin japyraqtary, dalada - kóktem. Jer betinde eshtene joq. Kóz jasy da, sýykimdi kýlki de, shadyman shattyq ta, qorghasyn mún da. Týgel qanyrap túr, ruhyndy jasyrghan túnghiyq әlemin de, júldyzyn tyghyp qoyghan úlan-baytaq jaryq ghalamym da.

Sen shyq. Qyr astynan kóterilgen qalyn kósh bolyp, júrtta qalghan beybaqty zer kesteli aq otaudyn tórine shyghar, tirshiliktin sonyn qabyldaghan alasapyran sana niyetinen aynysyn, tórt qúbyla jahannamdy әdemilik qana qútqara alady.

Qútqarshy meni, súlulyq. Keshegi er minezdin qayda ketkenin ózim de bilmeymin. Janshylyp baramyn, ózegim borday ýgilip týsip jatqany, kitaptar somdaghan altyn ýzik, aq shanqan boz ýyimnin tas-talqany shyqty. Kim saghy synghan dәruishti ústap túra almaq, keteyin be, aruaqqa aynalyp...

Aq sharby búlttargha qanat qaghyp, mәngi qar japqan tau-qúzdaryna úshyp jetemin. Qarsy al qúrbandyqty, óli pendeler meken-jayy, senderge taghy jalqy oy úshyp keledi.

Adam - sana, mýmkin tәni joq payym, әlde gharyshtyn kelte púshpaghynda kólemi nýkteden aspaytyn qúbylys. Talqy sharshatady, kýrdeli súraqtardan bas tartqan kezinde jalghyz ekenindi týsinesin, tausylmaytyn saual, sóytip jýrsem, tek qana kókirektegi jap-jaqsy aldanysh.

Óletinimdi aytqanymmen, alys qazany boljamaghan ekenmin. Qara jyra quystan qorqamyn, kosmos dedektetip sýyretip, qaranghy qoynaularyna, týpsiz qolattaryna qúlatyp alyp kete bere me. Zәrem úshady, qútqarshy meni, súlulyq.

Ýlken qalanyn kelbeti mola qúsap kórinedi. Tynysymdy taryltady, óliktin iyisi mýnkip, qolqany qabady, qyr eteginen qyzghaldaghy anqityn Arqanyn jotasyna qashayyqshy. Kólik keptetilgen tar kósheler, jansaq pikir qalyptastyrghan burjuaziyalyq morali qaghidalary, torda qoyan ústaghanday әser beretin qabat-qabat pәterge bólingen ghimarattar, shahar dep nyspylaghanymyz osy emes pe.

Fonari. Aqyrghy avtomobiyli joghalghan Abylay han danghyly. Mýlgip túrghan Almaty. Atyrap bos. Jýrekte - qyrkýyektin japyraqtary, dalada - kóktem. Dostoevskiydi oqu qajet.
Nauryz, 1997.
Abai.kz

0 pikir