Gruziyanyng búrynghy preziydenti, qazir týrmege toghytylghan Mihail Saakashvily sәrsenbi kýni ashtyq jariyalap, kóp uaqyt ótpey ol oiynan bas tartty. Onyng týrmeden bosap shyghu nemese ýkimning oryndaluyn keyinge qaldyrugha qatysty resmy ótinishinen keyin sot otyrysy ótpek bolghan. Tbilisy soty otyrysqa Saakashviliydi qatystyrmaytynyn aitady әri prosesti keyinge qaldyrdy. Onyng ashtyq jariyalau sebebi – osy.

«Býgin maghan eng qarapayym qúqyghymdy paydalanugha – óz sotyma qatysugha rúqsat etilmedi. Búl Gruziyanyng zany men halyqaralyq normalardy búzu. Sondyqtan men narazylyq retinde ashtyq jariyalaugha mәjbýrmin. Áriyne, múnyng densaulyghyma qauipti ekenin bilemin. Biraq men óz sot prosesime qatysuyma kepildik almayynsha ashtyq ústaymyn. Osynsha mazaq etip, qorlyq kórsetkenderining de shegi bar», - dep jazylghan Saakashviliyding mәlimdemesinde.

Biraq birneshe saghattan keyin eks-preziydent Europarlament deputattarynyng ótinishi boyynsha ashtyq jariyalaudan bas tartatynyn aitty.

Sot otyrysty 22 jeltoqsangha auystyrdy. Osy oqighadan keyin Gruziyanyng qylmystyq-atqaru qyzmeti Saakashviliyding «auru adam bolyp ótirik oinap jýrgenin» kórsetpek bolyp, onyng palatada jýrip-túrghan viydeosyn taratty.

«Vivamedi» emhanasynan týsirilgen beynejazbada әrtýrli datalar kórsetilgen, tipti keybiri óshirilgen, yaghni, montajdalghan. Búl kadrlar 2022 jyldyng tamyz-jeltoqsan ailary aralyghynda týsirilgen.

12 jeltoqsandaghy kadrda Saakashviliyding qúrylghynyng kómegimen jýrip-túrghany, әbden azyp-tozghany bilinedi. Biraq qylmystyq-atqaru qyzmeti «Saakashviliyding ótirik auru bolyp otyrghany aiqyn kórinedi, sol arqyly ol qogham men halyqaralyq seriktesterdi adastyrghysy keledi, sot tóreligin jýzege asyrugha kedergi keltirmek», - dep mәlimdegen. Sonday-aq memlekettik organ eks-preziydentti auruhana qyzmetkerlerine minezin kórsetti dep aiyptaghan.

Saakashviliyding búrynghy baspasóz hatshysy Dariya Chiyj, onyng auyr jaghdayyn mazaq qylyp, shou jasap otyrghan biylikti kinәlady.

Saakashviliyding jaqyn adamdary Saakashvily Tbilisiydegi kópsalaly klinikada jatsa da, onyng densaulyghy kýn sayyn nasharlap bara jatqanyn kópten beri aityp, dabyl qaghuda. Aytularynsha, ol әreng qozghalady, tamaq ishe almaydy, 40 keliden artyq salmaq tastaghan.  Sondyqtan oghan shetelde emdeluge mýmkindik berilu kerek.

«Empatiya» ortalyghynda sheteldik mamandar men sarapshylar tobynyng dәrigerleri jasaghan saraptama nәtiyjesi de Saakashviliyding auyr jaghdayda ekenin dәleldedi.

Sarapshylardyng tújyrymdaryna sәikes, Saakashviliyding jaghdayy óte auyr jәne ony endi qamauda ústau mýmkin emes. Ony Amerikalyq nemese Europalyq emhanagha auystyru kerek, sol jaqta oghan qajetti birqatar medisinalyq proseduralar bar. Sonday-aq tolyq diagnostikadan ótui qajet. Sarapshylar Saakashviliyding shashynan auyr, ziyandy metaldar tapqan. Metaldar ony tek fizikalyq kýiretip qana qoymay, psihikasyn búzugha qauqarly ekenin aitty.

«Saakashviliyding múnday jaghdaygha úshyrauy ulanudyng nemese infeksiyalyq prosesting nәtiyjesi boluy mýmkin. Sondyqtan ol aghzasyndaghy uly zattardy anyqtaytyn diagnostikadan ótui kerek. Bolmasa komagha týsip, ne ólip ketui mýmkin», - dedi sarapshylar.

Saakashvily mamyr aiynan bastap búrynghysynan ýsh ese jyldam salmaq tastay bastaghan. Mamandardyng aituynsha, búlay jalghasa berse, birneshe aidan keyin dene salmaghynyng indeksi shegine jetedi. Ol óz kezeginde adamnyng ishki organdaryn qayta qalpyna kelmestey etip zaqymdaydy.

Saakashviliyding amerikalyq advokaty sheteldik sarapshylardyng jýrgizgen zertteulerine silteme jasay otyryp, Saakashviliyding denesinen synap pen myshiyak tabylghanyn aitty.

Onyng sózinshe, eks-preziydentke FDA (AQSh-tyng azyq-týlik jәne dәri-dәrmek basqarmasy) maqúldamaghan dәriler ishkizilgen. "Oghan shúghyl detoksikasiya qajet», - deydi advokat.

Gruziyanyng Batystaghy seriktesteri Saakashviliyge qajetti medisinalyq kómek kórsetilui kerek jәne onyng jaghdayyna Gruziya biyligi jauapty dep sanaydy. Al Gruziya biyligi eks-preziydentting densaulyghyn syltau qylyp, bostandyqqa shyqqysy keletinin aitqan.

Mihail Saakashvily gruziyn-ukrain sayasy qayratkeri. 2004-2013 jyldary eki ret qatarynan Gruziyanyng preziydenti boldy. Preziydenttikten týsken son, ol elden de ketip qalady. 2020-2021 jyldar aralyghynda Ukraina Últtyq reformalar kenesining atqaru komiytetining basshysy boldy. 2021 jyly Gruziyagha oralghan sәtte oghan birneshe qylmystyq aiyp taghylyp, ústaldy. Eki aiyp syrttay taghylyp, alty jylgha bas bostandyghynan aiyrylghan bolatyn.

Ol ózin «Putinning tútqynymyn» dep ataydy jәne oghan taghylghan barlyq aiyptardy sayasy sebeptermen qudalau dep sanaydy. Ústalghannan keyin ol eki ret ashtyq jariyalady. Biylghy jyldyng mamyr aiynda Rustav týrmesinen Tbilisiydegi «Vivamedi» kópsalaly emhanasyna auystyryldy.

Ayjan Temirhan

Abai.kz