Jәdy Shәkenúly. Analar ónegesi
(8 nauryz әielder merekesine oray)
Men es bilgende zaman qansha qatal bolghanymen auyldaghy qazaqy salt-sananyng qaymaghy búzyla qoymaghan kez edi. Áje, apalarymyzdyng shaldarynyng (kýieulerinin) betine tik qarap, aighaylap jatqanyn kórmeytinbiz. Ýiding úsaq júmystaryn ýnsiz tyndyryp, bir-birine asa inabatpen, syilasymmen qaraushy edi. IYilip tósek, jayylyp jastyq bolyp, jany erining ýstinde jýretin sol analardyng ózge de ónegesi kóp bolatyn.
Óz anamnan jәne onyng abysyndarynan kóbirek kórgen sonday tәlimattyng birazyn eske alsam, tómendegidey izgi qasiyetteri oigha oralady:
Qayyn ata, ene, qayyn agha, qayyn әpke, qayyny, qayyn sinilisi siyaqty kýieuining tike tuystarynyng atyn tike atamaydy, tergep aitady. Mysaly: «Qayraqbay» bolsa - «Janyma», «Egeu tas», «Dýz qayrar» sekildi attardyng birimen ataydy. Namaz degen atamyzdyng aty ketedi dep býkil auyldyng әielderi «namaz» sózining ornyna «oqu», «bes uaqytqy oqu», jaynamazdy - «oqu shýperek» dese, atamyz Óteuding atyna baylanysty «ót» nemese «ótedi» degen sózdi qoldanbay, «ozady», «ketedi», «ary-beri barady» deytin. Ákemdi jengeleri «kenjem», «erkem», «tentegim» dep ataytyn.
(8 nauryz әielder merekesine oray)
Men es bilgende zaman qansha qatal bolghanymen auyldaghy qazaqy salt-sananyng qaymaghy búzyla qoymaghan kez edi. Áje, apalarymyzdyng shaldarynyng (kýieulerinin) betine tik qarap, aighaylap jatqanyn kórmeytinbiz. Ýiding úsaq júmystaryn ýnsiz tyndyryp, bir-birine asa inabatpen, syilasymmen qaraushy edi. IYilip tósek, jayylyp jastyq bolyp, jany erining ýstinde jýretin sol analardyng ózge de ónegesi kóp bolatyn.
Óz anamnan jәne onyng abysyndarynan kóbirek kórgen sonday tәlimattyng birazyn eske alsam, tómendegidey izgi qasiyetteri oigha oralady:
Qayyn ata, ene, qayyn agha, qayyn әpke, qayyny, qayyn sinilisi siyaqty kýieuining tike tuystarynyng atyn tike atamaydy, tergep aitady. Mysaly: «Qayraqbay» bolsa - «Janyma», «Egeu tas», «Dýz qayrar» sekildi attardyng birimen ataydy. Namaz degen atamyzdyng aty ketedi dep býkil auyldyng әielderi «namaz» sózining ornyna «oqu», «bes uaqytqy oqu», jaynamazdy - «oqu shýperek» dese, atamyz Óteuding atyna baylanysty «ót» nemese «ótedi» degen sózdi qoldanbay, «ozady», «ketedi», «ary-beri barady» deytin. Ákemdi jengeleri «kenjem», «erkem», «tentegim» dep ataytyn.
Analarymyz basynan jaulyq, ýstinen kóilek ýzbeytin. Ózge týgili óz balalarynyng aldynda tәnin (tipti sudan keshu ýshin baltyryn, bala emizu ýshin omyrauyn kórsetpey) jabyq ústaytyn.
Ýy júmysy bolghan - tamaq isteu, bala baghu, kiyim tigu jәne ony juu, ýy ishin retti, taza ústau, siyr sauu, otyn jaghu sekildi barlyq úsaq isterdi óz moyyndaryna alyp, tanertennen qara keshke deyin kýibenmen bolatyn.
Balalarynyng kiyimining býtin, jyly, qúrghaq boluyna erekshe kónil bóletin. Anamyz keshkisin bizdi úiyqtatyp tastap, ayaq kiyimimizdi, últaraghymyzdy jayyp, ertengi kiyer kiyimderimizding kir nemese kir emestigin, jyrtylghan-jyrtylmaghanyn qadaghalaytyn. Tanerteng erte túryp tamaghymyzdy әzirlep, qúmandaghy suymyzgha deyin jyltyp, kiyimimiz jyrtylsa jamap, týimemiz ýzilse, qadap qoyatyn. Ýnemi óz qolymen sugha shomyldyratyn. Bir-eki emes, bir ýidegi 9 balasyn solay ósirdi.
Bizding auyldyng analarynyng taghy bir qasiyeti qydyrmashy, ósekshi, súramshaq, suyq qoldyq sekildi jaman attardan aulaq bolatyn. Araq, temeki degenderinning atyn estise auzy-múrnyn basatyn. Ózgelermen asa kóp aralasa bermegenimen óz otbasyn tap-túinaqtay ústaytyn. Kýieulerining týzden tapqan nәpaqasyn (tabysyn) shashpay, tókpey asa ýnemshildikpen istetetin. Qanday qiyn kýnde de ýiimizge qonaq kelgende sheshemizding kebejesining týbinen bir dastarqangha tolyq jeterlik tagham týrleri tabylatyn. Ózderi jemese de qonaq ýshin dep bir jilik etin saqtap otyratyn. Ákemiz syrttan kelgende oty jaghuly, shayy qaynauly túratyn.
Balalaryn enbekshildikke baulyp, qoldarynan keletin júmystardy solargha atqartatyn. Ári adal, taza boluyn jii qadaghalaytyn. Qyzdarynyng qydyruyna qatty tiym salatyn.
«Ákege qarap úl óser, sheshege qarap qyz óser» degendey analarymyz inabatty, úyatty, tәrbiyeli bolghandyqtan úl-qyzdarynyng olardyng betinen alyp, sózin búrghanyn da kórgen emespiz. Qaryndastarym sheshemning aitqanyn әmir sanaytyn.
Qyl qysqasy, qazaq analarynda bar qasiyetting kóbi bizding sheshelerimizden tabylyp otyratyn.
Sóz kezeginde ótken tarih betterine bir qayrylyp ayauly analar men arularymyzdy eske alsaq olardyng bizge berer ónegesi de az emes.
Asyl dinimiz boyynsha, әz analardyng tu basynda Adam atanyng qosaghy Haua anamyz túrady. Odan keyin atalatyn Músa payghambardy tәrbiyelegen Ásiya ana (Perghauynnyng zayyby), Isa payghambardyng anasy Mәriyam ana esimderi bar. Payghambarymyz Múhammedting (s.gh.s) zayyptary - Hadisha, Aysha, qyzy Fatima analarymyz da izgilikting bastauy retinde atalady.
Tomiris - Túmar patshayym, Shynghys hannyng zayyby Bórte hanym, Kóshim hannyng zayyby Sýzge súlu, Qazandy biylegen Sýiimbiyke hansha, qyrghyzdyng Qúrmanjan datqasy, Aysha biybi, Aybiyke, Begim ana, Rabiya Sultan Begim, Bәidibek batyrdyng әieli, Alban, Suan, Dulattyng anasy - Domalaq ana, kerey Abaq ana, nayman Qyzay ana, arghyn Qaraqabat ana, qypshaq Altynshash ana, kishi jýz Balqy ana, Jiyrenshe sheshenning әieli Qarashash sýlu, Qarakerey Qabanbay batyrdyng jan jary, bәsentiyin Malaysary batyrdyng tughan qaryndasy Gauhar ana, Shoqan Uәlihanovtyng әjesi, Uәly súltannyng kishi әieli Ayghanym Sarghaldaqqyzy, Abaydyng әjesi Zere, anasy Úljan syndy úly analar da tarihtyng san paraghyn audaryp altyn zerimen bizge jetti. Erlermen birge nayza ústap, el qorghaghan Bopay hanshan(Ábilqayyr hannyng zayyby), batyr arular - Áliya, Mәnshýkti de esh úmytugha bolmas. Asyl analardyng jalghasynday óner júldyzdaryna ainalghan Úlbiyke Jankeldiqyzy, Sara Tastanbekqyzy, Núrpeyis kelini Dina, Kýlәsh Bayseyitova, Roza Baghlanova, Shara Jiyenqúlova, Biybigýl Tólegenova, Roza Rymbay, Maqpal Jýnis syndy әigili әnshi-kýishi, aqyn, biyshilerimiz de az emes.
Bir qaraghanda osynyng bәri izgilik, adamdyq, batyrlyq, aqyldylyq, ónerlilik, tektilikting týp tórkinindey altyn arqaudy úrpaqtaryna jalghap jatqan siyaqty.
Bizding auyldyng ýlkenderi sonday ayauly analardyng qatarynda Barshabay atamyzdyng ýlken әieli Tanjannyng býkil kereyde joq jaqsy adam bolghanyn anyz etushi edi. Óteu babamyzdyng qara shanyraghyn ústaghan Múhametqaly Abyúlynyng otbasyndaghy Aqqaz Aytbayqyzy da (qaratay) syily adam bolypty.
Esirgep atamyzdyng kindiginen taraytyn ayauly qyzdarymyzda az bolghan joq. Áygili Zuqa batyrdyng bir әieli Dody (Qyzyke) Toqymbayqyzy, Shynjandaghy radio-gazet salasynyng sanylaqtary - Túrsyn Jolymbetqyzy (әigili aktrisa Janar Saghatqyzynyng sheshesi), Qaynikamal Jolymbetqyzy, qytaydaghy qazaq әielinen shyqqan ýzdik qazyna-bank mamany Kýlshira Núrsoltanqyzy, aqyn Hanyshay Músahanqyzy, audarmashy Qasiyethan Soltanqyzy, biyshi Núrshila Beysenbayqyzy da auylymyzdyng ghana emes kýlli Alashynyng maqtanyshyna ainalghan, eline eleuli enbek sinirgen arular edi.
Osylaysha ananyng aq sýtimen darityn adamdyqtyng alghashqy mektebi bizdi tazalyqtyng talgharyna, adaldyqtyng aq jolyna, izgilikting iyirimine, ónerding biyigine qaray jetelep otyratyn. Sóitip bizder týrkilikti, músylmandyqty, qazaqylyqty týp tamyr etken analardyng aq uyzyna marqayyp, jaman bolugha qaqymyz joq degen asqaq qiyaldarmen eseydik.
Qaryndastarym, qyzdarym, kelinderim, asyl analardyng ruhy senderge de ozyq ónegesimen júghysty bolsyn!
Merekeleriniz mereyli bolsyn!
Jәdy ShÁKENÚLY, jazushy
Qazaqstan Jazushylar Odaghynyn,
Euraziya jazushylar odaghynyng mýshesi
Abai.kz
