«Jana jyl» dep qarsy alamyz, «eski jyl» dep shygharyp salamyz. Esinizde ghoy, әriyne, ýnemi eskirip qala beretin jana jyldardy jalyndap qarsy alghanbyz. Ýkili ýmitimiz ben araman-tilekterimizdi de sol «eski jyldardyn» esigin ashqanda birge alyp ótkenbiz.

Kýnderdi kýnder kýndelep, ay almasyp, jyl jalghasyp jatady osylay. Eger osynday bir yrghaq qaytalanyp túrmasa, uaqyt degen dalighan kenistikke ainalar edi...

Ádettegidey osy eski jyldy byltyr «jana jyl» dep jamyrap qarsy alyp jatqanbyz. Kenetten qantar oqighasy búrq ete qaldy. Áleumettik jeliler tútas jabyldy. Kýnine kýndelikti shyghatyn gazetting eki nómirine juyq material berip otyratyn «Abai.kz» siyaqty portaldar «isten shyqty». Al mening qolymda gazet bar. «Qazaq әdebiyeti» gazeti. Ne istemek kerek? Tabantasy shayqalyp ketuge shaq qalyp túrghan memleketimizdi saqtap qalu ýshin ziyaly qauymnyng esqatty sózin qoghamgha qalay estirtuge bolady?

Ashyghyn aitu kerek, «qasyretti qantar» kýnderi әnsheyinde tyqaqtap tapsyrma berip, әr sóilemimizding әripine lupamen ýniletin Ýkimettegi «qyran kózdi» qyraghylardyng bizde sharuasy bolmady. Shamasy, esteri shyghyp ketse kerek. Áytse de men qantar dýrbeleni basylmay túryp shúghyl nómir shygharu kerek dep bildim. Sebebi, elirgen, lepirgen, soyyl súrap súrapylgha bastaghan, jylaghan, kýnirengen, daghdarghan dauystardan bólek eldi - birilikke, qoghamdy - tynyshtyqqa shaqyra alatyn ziyaly qauymnyng da ýni estilui tiyis edi. Eger olar tap sol tústa ýnsiz qalghanda, erteng bәribir uaqyt sotynyng aldynda jauapqa tartylar edi.

Qalaymaqan qarbalas shaqta Jazushylar Odaghy da tez qimyldady. Odaq basshylyghy bir-aq kýnde últ ziyalylarynyng Ýndeuin úiymdastyryp, Ýndeu Almaty arnasynyng efiyri arqyly tarady. Biz «Qazaq әdebiyetinin» kezekten tys nómirin shygharyp ýlgerdik. Nómirge Dulat Isabekov, Tólen Ábdik aghalar bastaghan qalamgerler týgel qatysty. Bәri pikir bildirdi, oilaryn ashyq jazdy. Aqyn-jazushylar әdette NÁN-di ainalyp ótetin shyndyqtyng betin asha sóiledi. Men sonda 30 jyl boyy búiyqqan qalamgerlerding buyrqanghanyn kórdim. Senzuranyng tas qamalyn búzyp-jaryp shyqqan sóz bostandyghynyng ruhyn sezindim. Ánsheyinde bayqamay da, baghalay da bermeydi ekenbiz – aqyn-jazushy degen qauym aruaqty qauym eken! Biylik jazushylardan nege bildirtpey ayaq tartady desem, bәse, onyng osynday qúdireti bar eken ghoy!

Baspasóz maydanyndaghy kýresin 2022 jylghy qaharly qantar oqighasynan shiryghyp bastaghan «Qazaq әdebiyeti» jyl sonyna deyin bir sәtke arqasyn kenge salyp, isting arqauyn bosatqan joq.

Sizderding bile bermeuleriniz mýmkin, Ýkimet tarapynan baspasózdi qoldaugha bólinetin qarajat «Qazaq әdebiyetine» tym az bólinedi. Biyl, tipti, az bólindi. Úrylardyng Últtyq qordan jymqyrghany men shetel asqan aktivterding ornyn «Qazaq әdebiyetinin» budjetinen ýnemdep, qazynagha qaytarghysy kelgendey, Ýkimet bizdi qarajattan qysyp-aq baqty. 60-70 myng tengeden asyryp ailyq almasa da, әdeby aptalyqtyng úl-qyzy, alayda, tistenip alyp júmys istey berdi. Qúlshynys namysqa qayralghanda, tvorchestvolyq újym eshbir qiyndyqqa qaramay, «Qazaq әdebiyeti» deytin aptalyqty shyghara beredi eken.
1934 jyldan bastap jaryq kórgen әdebi, mәdeny aptalyq ekinshi dýniyejýzilik soghys jyldarynda toqtap qalyp, qaytadan jalghasqan edi. 1960 jyldary Mәskeu «Qazaq әdebiyetinen» «Qazaq» gazetining kelbetin tanyp mýlde jauyp tastay jazdaghan-dy. «Qazaq әdebiyetinin» sondaghy taghdyryna Múhtar Áuezov, Ghabit Mýsirepov, Sәbit Múqanov bastaghan alyptar men Júmabek Tәshenovtey qayratker túlghalar aralasyp, aman alyp qalypty. Ókinishke qaray, «Qazaq әdebiyeti» bir kezderi basyna tóngen әlgindey qauip-qaterdi qaytalap, qarjylyq jaghynan qalt-qúlt etip kýneltude qazir. Qazirgi Jana Qazaqstanda... IYә, qazirgi «Qazaq әdebiyetinin» bir kezdegi aduyndy aghalary joq. Qazirgi «Qazaq әdebiyeti» ayaly alaqangha zәru. Qazirgi «Qazaq әdebiyeti» ózin ózi órshelene órge sýirep jýrgen jetim bala siyaqty. Jigerli jetim.

Gazetti újym shygharyp, gazetting mazmúny men ústanymyna újym jauapty bolghanymen, avtorlarsyz, oqyrmansyz gazet gazet bola ma? Sondyqtan men jyl boyy bizben birge bolghan oqyrmangha, janashyr júrtqa, gazetting әr nómirine qalam tartqan aqyn-jazushylargha, avtorlargha rahmet aitamyn. Gazetting oqyrman ortasyna jetuine, taraluyna qolynan kelgenshe qarjylay kómek jasap kele jatqan azamattargha, sonyng ishinde Sәule Dosjanova әpkeme rizashylyghymdy bildiremin. «Jyrtyq ýiding de Qúdayy bar» degen halyqpyz. «Qazaq әdebiyeti» túrmysy júpyny bolghanymen, mazmúny bay gazet. Ýkimettin, Aqparat ministrligining jyp-jyly qúshaghyna bólengen gazetterding birine ol ese jibergen emes.

Biz bilemiz, sizder «Qazaq әdebiyetinin» osy qaysar ruhyna sýisinesizder. Sýiip oqisyzdar! Solay eken, endeshe aldaghy jyldarda da qúshaghymyz jazylmay, quanyp qauysha bereyik!

Dәuren Quat,

"Qazaq әdebiyeti" gazetining bas redaktory

Abai.kz