Elimizding soltýstigi men batysyndaghy shekaralardy jabu turaly aitqym kelip otyr. Áriyne, búl mening óz pikirim. Reseymen sauda-sattyq, tauar ainalymy búrynghyday óz dengeyinde jýre berui tiyis. Onsyz bolmaydy. Aytayyn degenim, Otanyn tastay qashqan qashqyndardy (dezertiry), elimizge ótkize beruge tyiym salu qajet. Qansha aitqanymen, olar elin, memleketin satqan adamdar bolyp tabylady. Ony qazir ózderi de aituda.

Stalinnyng túsy bolsa, olargha bayaghyda jaza qoldanar edi. Degenmen, qazir zaman basqa. Búl qashqyndar bizding elge jol salyp aldy. Endi, búlar kóptep kele bastaydy. Taghy aitarym, ýstimizdegi jyldan bastap, Reseyding ekonomikasy birtindep qúldyrap, qúlaytyny anyq. Ol birneshe jylgha sozylady. Búl endi shyndyq! Onyng ekonomikasyn Qytay da, Aziyalyq elder de qútqara almaydy. Kedeylengen Resey túrghyndary qiynshylyqtan shyghugha jәne ash qalmau ýshin, qazaq eline aghylady. Olar biz arqyly ýshinshi elge endi bara almaydy. Nege deseniz, búrynghyday qaltalarynda aqshasy joq. Tek, jayly qonys izdep, kýn kóru ýshin, bizding elge tolyp alary búltartpas aqiqat. Shynyn aitayyq, olar qazaq biyligining jaltaq jәne juas ekendigin biledi. Óz uaqytynda, sonau 1991 – 1996 jyldary tórt millionnan asa slavyan elderine ketse, endi solar qaytyp keledi. Tipti, odanda kóp kelui mýmkin. Kýn jylyp, qar erip, ayazdyng ketuin kýtude.

Sondyqtan, qúrmetti biyliktegiler! Eger shekaramyzdy qorqaqtyqqa salynyp, jappaytyn bolsaq, sender qazaq últynyng obalyna qalasyndar! Keletinder, elimizding Azamattyghyn kerek te qylmaydy. Olar, tabandap bizding elge jatyp alady. Olardy eshuaqytta keri qaytara almaysyndar. Keri qaytarugha senderde qauqar da joq, sonday-aq, qorqasyndar. Azyq-týlik baghasynyng tym jogharylap ketkendigi de osylardyng ýzdiksiz kelip jatqandyghyna baylanysty. «My ne doljny byti, kak «Chelovek v futlyare» iz rasskaza A.Chehova. Qalay da birdene oilastyrynyzdar!

Mendegi qúrmet tútu, әr últqa qalay qalyptasty

Áriyne, búl taqyrypqa әr azamattyng nemese azamatshanyng óz oiy jәne pikiri bar. Ol ýshin, eshkim-eshkimdi kinәlәp, jazghyrmauy tiyis. Árbir adamnyng sanasyndaghy ózindik baghalauy men qasterlep qúrmet tútu sezimi, sol jangha әrtýrli jolmen, keyde oqighalar arqyly qalyptasady. Aytayyn degenim, qúrmetpen qarau, keyde solardy saghynu: tek qana ata-anana, tughan-tuysqanyna, dos-jaranyna, joldas-tanysyna ghana emes, sonymen qatar, eline degen ystyq qúrmetten bólek, mynau tirshilik soqpaghynda týrli últ ókilderimen bite qaynasyp, enbek etken kezinde de, ne bolmasa әskery mindetindi ótep, alysta jýrgeninde de qalyptasady eken.

Men sonau, Kenes Odaghynyng dýrkirep túrghan túsynda, bir qiyrdaghy Kola shyghanaghynyng jaghasyna ornalasqan Murmansk qalasynda әskery boryshymdy atqardym. Elden attanghanymyzda, bir top qazaq balasy edik. Severomorsk qalasyna әkelip týsirgennen keyin, jan-jaqqa bólip әketti. Men Murmansk qalasynda ornalasqan bólimge týstim. Rotada jalghyz qazaqpyn. Kýzgi shaqyrylym bolghandyqtan, osy ónirge kelgenimizde, qaranghygha kirip kettik. Sóitsek, Polyar týninen biraq shyghyppyz ghoy. Búl jaqtyng jazy qysqa, qysy úzaq. Biz kelgende, auany shynyltyr ayaz buyp túrdy. Kazarmagha alghash kelgenimde, ainalam toly orystar men kavkazdyq jigitter. Qalyng qazaqtyng arasynda ósken maghan, búl oghashtau kóringen. Degenmen, shydaytyn adam, bәrine shydaydy. Sol kezdegi tilmen aitqanday, biz naghyz internasionaldyq rota boldyq. Bir jyldan keyin kishi serjant, bir jarym jyl bolghanda, serjant dәrejesin aldym.

Rotada jýz eludey soldat bar. Meni bir qayran qaldyrghany, osynda jýrgenimde, serjenttyqqa taghayyndalghandar tútastay ózge últ ókilderi bolatyn. Negizinen, kavkazdyq jigitter, sonan son, Ortalyq Aziyalyqtan men ghana. Nege ekenin kim bilsin, slavyandardan eshkim bolghan joq. Birde, reti kelgende, onasha sәtte, erkinsinip rota komandiyrinen osy jóninde súraghan edim. Ol aldymen kýldi. – Men oryspyn ghoy, sender maghan baghynasyndar, sol jetpeyme - dedi. Solay dedi de, maghan qarap túryp, - eger men, sening qaramaghyndaghy anau Chirkovty sening ornyna taghayyndaytyn bolsam, sen oghan onaylyqpen baghynbaysyng ghoy, solay emes pe. Tyndamay, uvolineniyagha qalagha qydyryp ketip qalar edin. Sol sekildi, anau serjanttar: әzirbayjan Ahanov, gruzin Gosiashvili, sheshen Badashevta solay. Bizding orystardyng minez-qúlqy tym bosan, senderge aitqandaryn istete almaydy. Orystar kóp bolghanymen, әlsiz keledi. Men senderge sýienemin. Sender maghan esep beresinder. Mening oilaytynym, qaramaghymdaghy әskerding polktaghy ýlgili jәne ónegeli rotanyng  birine sanalsa eken deymin. Men de jogharydaghy basshylarymnyng aldyna kelgende sógis alyp qalmasam eken dep túramyn. Týsinding ghoy!  Degenmen, saghan eskerterim, sen jigitterdi orynsyz týigishteudi, sapqa túrghyzghanda ayaqtarynan tebudi doghar, - degen edi. Komandir aitqanday, orys jigitteri shynymen de, ishinara bolmasa, juas, әlsizdeu keletin. Keyde aighaylap úrysqanynda, qaysybiri sorasy aghyp, jylap túratyn. Búl shyndyq. Olar eshuaqytta ózine qarsy túryp, tóbelesu nemese soghysugha dәrimenderi jetpeytin. Artynnan kelip úryp jyghugha, jasyrynyp túryp, atyp ketuge dayyn túrady. Kópshiligi sózderinde túrmaydy, eki tildi keledi. Múny elimizding soltýstiginde de enbek etip jýrgenimde bayqadym. Sonday-aq, keybiri bolmasa, ishkilikke  jaqyn halyq. Ózgening enbegin, beynetin paydalanyp ketedi. Sondyqtan, búlardy, shyny kerek, osy uaqytqa deyin, әs tútyp syilap kórgen emespin, olardan qoryqpaymyn da.

Mening qúrmetim, kavkazdyq elderge aiyryqsha. Olardyng minez-qúlqy, tabighaty mýlde bólek. Teke sekildi, soghysugha nemese janjaldasqysy kelse, aldyna qarama-qarsy kelip, qarap túrady. Aytqan sózderinen, bergen uәdelerinen eshqashan taymaydy.

Elimizding aldaghy kezenine beynet jýktemeyik

Osydan kóp jyl búryn, el tәuelsizdigining alghashqy jyldarynda, sol kezdegi respublikamyzdyng bas gazeti, Sosialistik Qazaqstan ba, әlde Egemendi Qazaqstan ba (alghashqy jyldary osylay dep te atalghan) nemese Egemen Qazaqstan ba edi, qazir úmytynqyrap túrmyn, mine, osy gazetke elimizding tanymal aqyny Hamit Erghaliyevtin, Smayyl Yusupov turaly jazghan maqalasyn oqyghan edim. Sonda, kórnekti aqynnyng mynanday eske alghan sóilemderi bolatyn: - Búlar (Smayyl Yusupov pen Nikita Hrushevty aitady) endi bir jylday biylikte túrghanda, elimizde úighyr avtonomiyasyn ashyp jiberer me edi, qayter edi? – degen sózderi bar. Ol kezde otyzgha da tolmaghan jaspyn. Kóp nәrsening bayybyn týsinbeytinmin. Sonda, osy sóilemderdi oqyghanda, qatty shoshyp ketken edim. Qazaq elinde, bógde últtyng (búlar múndaghy últ emes, últ ókilderi ghana ghoy, «etnos») memleketin qúrugha bolama dep! Biz qazaqtar momyn, meyirimdi halyqpyz. Degenmen, qay uaqytta bolmasyn, óz ataqonysymyzgha asa saq boluymyz kerek - aq. Kezinde, Kenes Odaghy sekildi, keyinnen tarap ketken Yugoslaviya memleketining basshysy Iosip Broz Tito da, Serbiyanyng qúramyndaghy barmaqtay Kosovogha da kónil audarmaghan. Artynan qanday jaghday oryn alghanyn, ony ózderiniz de bilesizder! Qazaq: «Qaryn maydy, bir qúmalaq shiritedi» - dep aitady. Áriyne, eshbir últ ókilderine kir jaghyp, jamandyq tilemeysin. Olar da júmys isteuge, kәsipkerlikpen ainalysugha, oqyp - bilim alugha teng qúqyly! Alayda, mening ashyq aityp otyrghanym, sanaly, sauatty azamat bolghan son, elimizding bolashaghyna kóniling keyde alandap túrady. Aldaghy on bes, jiyrma jyldan keyin ne bolady dep. Tól últymyzdyng ósu dengeyi, eldegi dini músylman últ ókilderinen tym tómen. Soltýstikte mýlde tuu da, ósu de joq. Osylardy keyde salystyryp qaraysyn. Bәrimiz eshteneni kórmegendey, bilmegendey, qorqaqtyqqa salynyp, otyrghan kreslomyzdyng qamyn oilap, ýndemey jýre bersek, arty ne bolady?

Elde últtyq iydeologiya óte әlsiz. Memlekettik tilimizding týri anau, tútas respublikany qamtyy almay kele jatqany. Eks-preziydentimiz Núrsúltan Nazarbaevtyng túsyndaghyday, qandastargha kvota bólip, elge shaqyru jayyna qaldy. Tipti, dýnie jýzi qazaqtarynyng Qúryltayyn ótkizuding ózi neghaybylgha ainaldy. Osynday jaltaqtyqqa salynugha bola ma? Qazirgi kýnderi, elimizde jýz otyzgha juyq últtardyng ókilderi bar. Olardyng da qúqyqtary memleketting negizin qúrghan qazaqtarmen birdey jәne solay bolady da! Búl zaman talaby. Degenmen, anau ózbekter, týrkimender, әzirbayjandar, sonday-aq, ózgeler sekildi, qazaq memleketi bolghan son, aldymen qazaqtardyng abyroyyn kóteru jәne memlekettik tilge aiyryqsha mәn beru, ózge últ ókilderin solardyng ainalasyna  toptastyru  qajet-aq! Til - bizding janymyz, eger ol - elimizde óz dengeyine kóterilmese, qazaqtyng aldaghy buyn ókilderi (qazirde de jetisip túrghan joq) dәstýrimizden, qasiyetti dinimizden, atamekenimizde jýrip-aq azyp-tozyp, ajyrap qalady. Sondyqtan, telearnalardaghy memlekettik tilding ýlesin qalayda kóbeytu kerek. Tipti, «Habar» telearnasyn tolyq qazaqshagha kóshiru kýn tәrtibinde túrsa deysin! Onyng uaqyty әldeqashan keldi.

Beysenghazy Úlyqbek,

Qazaqstan Jurnalister Odaghynyng mýshesi

Abai.kz