Toleranttylyq (lat tózimdilik, kónushilik)- basqa oigha, kózqarasqa, nanym-senimge, is-әreketke, әdet-ghúrypqa, sezim-kýige, iydeyalargha tózimdilik, júmsaqtyq kórsete bilu qasiyeti. Toleranttylyq – adam qúqyghy men bostandyghy, pluralizmmen qatar negizi demokratiyalyq prinsipterding biri bolyp esepteledi. Ol qoghamnyng jalpy jәne sayasy mәdeny dengeyining kórsetkishi.

Últaralyq tatulyq pen dinaralyq toleranttylyq – Qazaqstandaghy túraqtylyq pen damudyng basty kepili boldy.

Toleranttylyq degenimiz – ózgelerding diny senimine  shydamdylyq pen tózimdilik tanytu ghana emes, sonymen qatar olardyng senimine syi-qúrmetpen qarau .

Qazirgi tanda Qazaqstanda 130-dan astam últ pen 20-gha juyq konfessiya ókilderi ómir sýredi. Búl degenimiz bizding elimizge toleranttylyq úghymy jat emes. Tәuelsizdik alghan kýnnen beri qazaq eli kóptegen últ pen úlysqa pana, ýlken shanyraq bolyp keldi jәne solay da jalghasa bermek. Múnday dinaralyq jәne últaralyq tatulyq sipatty ústau onaygha soqpaydy, alyp imperiyaly elderding ózinde diskriminasiyalyq әreketter zardabyn tartyp kelgen últtardy, din ókilderin kórip, estip kelemiz. Búl әreketke mening oiymsha, naghyz qaranghy adamnyng baratyn isi. Qazirgi zamangha qaray otyrsaq, әr elge jolymyz ashyq bolyp keldi, osy tústa basqa elde jýrip syilastyq tanyta bilgen adamnyng oiy terende jatqanyn biluimizge bolady.

Qasiyetti Qúran Kәrimde « Ua,adamdar! Shýbәsiz senderdi bir er men bir әielden jarattyq. Sonday-aq senderdi bir-birinmen tanysyp, tabysularyng (hәm birine-biring qamqorshy dos bolyp, ózara jәrdemdesip, tatu-tәtti ómir sýrulering әri jer betin kórkeytulerin) ýshin san aluan úlystar men rulargha bóldik... » (Hujurat sýresi, 13 ayat) delingen. Yaghni, Allah taghalanyng ózi әr últ pen úlystyng birige óz elin, jerin kórkeytuin qalaghan. Olay bolsa, rulyq bóliske salynyp, últshyldyq pen dinshildik jasaghan adamdy naghyz qaranghylyqtyng adasuynda jýrgen adamgha teneymiz.

Qazirgi zamanghy jastardyng oiy bólek. Ár adammen aralasuda ony últ pen úlysqa bólmey, aldymen adamgershiligine, ortaq oida boluyna qarap baghalaydy. Ortany bólgen, búrynghy oida qalghan rudy bólip, jýzdi bólip qazaqilyqqa salynghan ókilder. Odan qalsa, ru men jýzdi qoyyp, últy men dinine qarap, týri men týsine qarap, keler úrpaghyna, balalaryna osyny nasihattaghan adamdarymyz. Ýlken buyn ókilderine qaraghanda, jastar aqyldy  degen oy osydan tuyndaydy...

Eger Qazaq elining bolashaghy jarqyn boluyn qalasaq, últshyldyq pen nәsilshildikti artta qaldyrghanymyz jón. Qazaq júrtynyng shanyraghynda bolatyn Dinderkóshbasshylary sezining maqsaty da dinaralyq jәne últaralyq tatulyqty saqtau. Toleranttylyq iydeyasyn algha qoyyp, әlemdik dengeydegi globaldy problemalardy sheshu. Álemning tynysh boluyn, elining tynysh boluyn qalaghan әr azamat, aldymen ózin, odan keyin ózgelerdi jóndeui kerek. Qaranghylyq alysqa alyp barmaydy.

Dinaralyq tatulyq pen toleranttylyq – elimizding jarqyn bolashaghy!

Batyrhan Shapaghat Artyqqyzy,

Jambyl oblysy әkimdigi «Din problemalaryn zertteu ortalyghynyn» dintanushysy

Abai.kz