Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 1593 0 pikir 12 Aqpan, 2023 saghat 12:11

Diny sauatty qoghamdy qalyptastyru – manyzdy mindet

Qazaqstanda diny jaghday túraqty. Oghan sebep, elimiz o bastan zayyrly, demokratiyalyq, qúqyqtyq damu jolyn tandady. Dәstýrli dinderding qoghamda esh qysym kórmey ómir sýruin qamtamasyz etti. Býginde 18 konfessiyanyng ókili bayyrghy senimin ústanyp, beybit tirshilik keship keledi.

Memleket tarapynan halyqtyng diny sauatyn qalyptastyru isi - basty manyzgha iye. Sondyqtan da elimizde diny aghartu júmystary toqtaghan emes. Jyl sayyn Ýkimetten qomaqty qarajat bólinip, el-eldi sauattandyrugha júmys toptary jiberiledi. Qazirgi kýni әrtýrli elektrondy portaldar ashylyp, júmys istep túr. Býginde dúrys diny baghytty tandau, adasqan aghymdargha ermey, diny sauatty mamandardan maghlúmat alugha mýmkindik jasalghan.

Sonymen qatar QMDB janynan bedeldi islam oqu oryndaryn bitirgen teologtar, islamtanushylar, ghalymdar, diny bilimi tereng imamdar kiretin Sarapatamalyq kenes júmys jýrgizude. Keneste elimizding diny ahualyn nyghayta týsetin, dәstýrli dinning mektebin qalyptastyru jolynda enseli sharualar týgendeledi. Soghan qosa dәstýrli dinning manyzdy bólshegi últtyq qúndylyqtar men mәdeniyetti dәripteu qolgha alynghan.

Almaty qalasynda imamdardyng bilimin kóteru maqsatynda Islam instituty qúrylghan.

Qazirgidey terrorizm qaupi tónip túrghan, almaghayyp zamanda bilimdi din mamandary auaday qajet. Olardan ilim ýirengen azamattar músylmannyng eng jaqsy qasiyetterin boyyna sinirip, qoghamnyng gýldenuime ýles qosary anyq. Sondyqtan elimiz diny bilim alu salasyn jetildiruge kýsh saluda.

Memleketting qoldauymen  ashylghan «Núr-Mýbarak» Islam uniyversiytetinde býginde din salasynda 12 ghylym doktory, 201 magistrant jәne 1554 joghary diny bilimi bar bakalavr dәrejeli mamandar ósip shyqty.

Byltyr Núr-Mýbarak uniyversiyteti men 9 medrese kolledjin 606 student bitirdi. Sonymen qatar, auyldaghy jas mamandardy diny qyzmetke tartu maqsatynda keshendi baghdarlama әzirlenip jatyr.

QMDB-nyng tóraghasy, Bas mýfty Nauryzbay Taghanúlynyng aituynsha, keyingi jyldary elimizde ruhany ilim-bilimge úmtylghan jastardyng sany artyp keledi. Sondyqtan bilsem degen adamdy dúrys jolgha jón siltep, olardyng elimizdegi dinaralyq kelisimning saqtaluyna ýles qosuyna mýmkindik jasau qajet.

«Qazaqstandaghy músylmandar dәstýrli islamnyng hanafy mazhabyn ústanady, alayda, islamnyng teris aghymyna týsip, adasatyn adamdar da bar. Sonday qyz-jigittermen júmys jýrgizip, ong jolgha salu kerek»,-deydi qajy.

Sonday-aq Bas Mýfty jastarymyzdy teris jolda týsirmeu jolynda Qazaqstan músylmandary diny basqarmasy talmay enbek etip kele jatqanyn atap ótti.

Onyng sózinshe, Qazaqstan tәuelsizdik alghan jyldarynda myqty  memlekettik-konfessiyalyq qarym-qatynastardyng tiyimdi modelin qalyptastyra aldy. Tipti shetelder ýshin bizding tәjiriybemiz qyzyqty bolyp keledi. Jalpy, QMDB-nyng negizgi qyzmeti elderi diny ahualdyng ushyqpauyn qadaghalap, kópúltty halqymyzdyng dostyghyn odan әri jandandyru bolyp tabylady. Ol ýshin radikaldy iydeologiyalar men qauipti aghymdardyng jolyna tosqauyl qoyyp, kópshilikti әrqashan aqparattandyryp otyru manyzdy.

Din salasyndaghy bilim berudi rettey otyryp, Qazaqstan әlemdegi eng qauipti problemalardyng biri – ekstremizm men terrorizm qaterimen kýresip keledi. Sonyng ayasynda diny ekstremizm men terrorizmge qarsy is-qimyl jónindegi 2013-2017 jәne 2018-2022 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamalar qabyldanghan bolatyn.

Bilim jәne ghylym ministrligi men Din isteri komiytetining úiymastyruymen el ishinde әrtýrli is-sharalar, aqparttyq týsindiru júmystary jýrgizilip otyrady. Onyng maqsaty - azamattargha elimizdegi konfessiyaaralyq tatulyq pen kelisimning manyzyn, adasqan aghymdardyng ziyanyn týsindiru.

 

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3254
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5485