(Halyq jazushysy Qabdesh Júmadilovtyng ómirden ótken kýnine oray)            

5-sәuir Qazaqstannyng songhy Halyq jazushysy, Memlekettik syilyqtyn, Tәuelsiz «Tarlan» syilyghynyn, «Parasat» pen «II dәrejeli Barys» ordenderining iyegeri, asyl әkemiz Qabdesh Júmadilovtyng ómirden qaytqan kýni.

Sәuir bolmay tәuir bolmaydy deushi me edi. Sondyqtan da kóptegen tarihy birtuar túlghalardyng sәuir aiynda dýniyege kelui tegin emes. Jalpy, sәuir әkemizding de aiy eken. Ákemiz shekaradan ótken sol aidyng 24-in ózining tughan kýni etip belgilep, sol aida dýniyeden ótipti.

Adamnyng qanshalyqty baqytty-baqytsyz ghúmyr keshkenin kózi tirisinde aitu qiyn. Onyng baghasyn adam tek dýniyeden ótkennen song beruge bolady. Degenmen, әkemizding eshkimge úqsamaytyn ómir joly men taghdyry, onyng shygharmashylyghy kózi tirisinde-aq talaydy tanqaldyryp, oghan degen shynayy qyzyghushylyghyn tudyrghan.

Qazaq kóshpeli ómirding songhy júrnaghy, biyler otbasynan shyqqan «magikannyng aqyry» ol ómirdegi ózine jýktelgen missiyasyn tolyq atqaryp ótti. Ol ózinen keyin býgingi qazaq qoghamyna qazaqtyng arghy-bergi tarihyn, qazaq halqynyng dәstýrli qúndylyqtary men dýniyetanymyn, ar-ojdan men namystyng qanday bolu kerek ekeni turaly týsinik qaldyryp ketti.

Qabdesh Júmadilov qazaq-sovet әdebiyetine Qytayda túratyn qazaqtardyng tarihy taghdyry turaly taqyrypty alghashqy әkelgen jazushy boldy. Al onyng 1962 jyly nebәri 26 jasynda Shәueshek aimaghynan 200 mynnan asa halyqtyng kóshin úiymdastyryp bastap eki imperiyanyng shekarasynan ótkizip, ata júrty Qazaqstangha aman-esen kóshirip әkelui qazaq qoghamy әli de tolyq týisinip, әdil baghasyn bere almay otyrghan ýlken tarihy qúbylys. Jazushynyng ózi de: «Mening jazu­shylyq enbegim, jazghan tom-tom kitap­tarym óz aldyna. Al 1962 jylghy kósh – mening azamattyq qyzmetimning shyrqau shyny. Baqilyq bolar aldynda da osy enbegimdi eske alyp ótetin shygharmyn», - deytin.

Sol 24-sәuir kýni aghayyn-tuys, dos-jorandar jinalyp әkemizding tughan kýnimen birge qalyng qazaqtyng birjolata ata-júrtpen  tabysqan kýnin dep qatar atap ótushi edik.

Jaratushy IYem әkemizge eshkimning basynda bolmaghan erekshe bir taghdyr syilaghan eken. Qúday oghan eki imperiyany, ýsh formasiyany, KSRO-nyng ydyrauy men Qazaqstannyng tәuelsizdigin kóruge jazypty. Talay ret ómiri qyl ýstinde bolyp, ózi aitpaqshy «kóktey orylyp ketuim mýmkin edi» deytin.  1958 jyly QHR sayasaty ózgerip qytaydan KazGU-de oqyp jýrgen studentterdi elge qaytarghanda úly Múqan: «Jazushy bolamyn degen adamgha Qúday ózi osynday kedergiler beredi, keyin qaytadan jolyndy ashady. Mýmkin ol jaqqa ómir-bayanyndy bayytayyn dep jiberip jatqan shyghar. Bastysy sen jasyma!» dep aitqan edi. Dualy auyzdan shyqqan sol tilek qabyl boldy.

Ákemiz óz estelikterinde: «Jalpy, soqqyny, aidaudy, qughyndy kóp kórippin. Qytayda tórt jyl sýrginde boldym. Almatydan oqyp barghan son… Jiyrma eki jasymda últshyl degen aidar taqty. Sonyng ýshin qazir ózimdi bireu «últshyl» dese maqtanysh etemin. Birde: «Mening halyqtan alghan, ýkimet bergen birtalay tәuir ataqtarym bar. Sonymen qatar bir kezde Qytay imperiyasy bergen últshyl degen ataghymdy da dalagha tastaghym kelmeydi», - depti.

Ákemizding qalamynan on roman, jiyrmadan asa povesti pen publisistikalyq maqalalardy sanamaghanda jetpisten asa әngime tuypty. Sol shygharmalardyng bәri de últ taghdyry, halyq mýddesi, әdildik pen aqiqat ýshin kýres taqyrybynyng ainalasynda órbiydi. Sondyqtan da Qabdesh Júmadilov eshqashan da «bankrottyqqa» úshyramaytyn jazushy! Onyng shygharmalary qashan da súranysqa ie bolady.

Ómirining songhy jyldary әkemiz kólemdi iri shygharmalardan góri kishi-girim povester men hikayattardy jazugha kiristi. Roman jazatyn jazushy kóp, al talanttyng shynyrau shyny – әngime jazu. Bar oi-tolghauyndy kishkentay hikayatqa syidyrtu dep aitatyn. Onyng jiyrmagha juyq hikayaty egemendik jyldarynda jazylypty. Onyng shygharmalarynyng qay-qaysysyn alyp oqysang da túrghan bir ShEDEVR deysin! Onyng shygharmalarynyng kórkemdigi men iydeyalyghy óz aldyna bir keremet dýnie bolsa, sonymen birge ol bolashaqty boljay bilgen qasiyetimen de erekshelenedi.

2020 jyly jeltoqsan aiynyng basynda әkem ekeuimiz teledidardaghy janalyqtardy kórip otyrghanymyzda «Núr-Otan» partiyasynyng saltanatty bir jiyny turaly aita bastady. Sony kórip otyrghan әkem kenet maghan búrylyp «Osylar bir kýnde tonqalang asady» degeni bar. Men «kóke, bir kýnde bolmaytyn shyghar, úiymdastyruy bar, dayyndyghy bar, eng az degende jarty jyl ne ýsh ay kerek» degenimde ol: «Joq, bir kýnde tonqalang asady, kór de túr», - dep óz oiyn taghy da myghymdap aitty. Ókinishke oray, әkeme sol ózi aitqan sәuegeyligin ózine kórudi jazbapty.

Sol aitqany aiday keldi ghoy. 2021 jyly bolghan qantar oqighasynyng bolatynyn ol búdan on jyl búryn 2012 jyly «Diktatordyng ajaly» atty hikayatynda kórsetken edi. Sol hikayat «Árip pen Sara» atty jinaqta basyldy. Ol hikayattyng da óz hikayaty bar.

Ákem júrt oqysyn, kitaphanalargha tarasyn dep sol jinaqtyng 150 danasyn ózi «Qúrmetti azamat» bolghan Maqanshygha jiberedi. Ay ótpey Maqanshydan jaysyz habar keledi. Asa qyraghilyq tanytqan bәz-bireuler hikayattan Túnghysh Preziydentting ar-namysyna núqsan keletiretin jerlerdi qyzylmen syzyp, qauipsizdik komiytetine jýgingen eken. Sodan Maqanshygha taralyp ketken 150 dana kitap oqyrmandardan tizimmen qayta jinap alynady ghoy. Ary qaray jinap alghan kitaptyng taghdyry ne boldy deysiz ghoy?! Jinap alynghan sol kitaptyng bәrin de ýstine benzin qúiyp órtegen! Sodan «Nazarbaev zamanynda kitabi órtengen jalghyz jazushy men» dep әkemiz talay aityp otyrushy edi.

Jalpy, әkemizding sol kezdegi biylikpen ara-qatynasy onay bolghan joq. Ókimetting bylyghy pen qatelikterin badyraytyp kórsetip, syn aitqan adamdy kim jaqtyrsyn?! Ákemiz әdildik pen aqiqatqa qiyanat jasalsa tynysh otyra almaytyn, sol ýshin bar kýsh-jigerin sarp etetip kýresetin. Ol ózining ústanymdarynan eshqashan aumay, óz aryna qarsy kelgen joq. Kerisinshe, jazushy – qoghamnyng ainasy boluy tiyis. Onyng qalamynan tek aqiqat shyghu kerek deytin. Tipti 2011 jyly Jana-Ózen qyrghyny oryn alghanda ziyaly qauym arasynan soghan bagha bergen birden bir adam Qabdesh Júmadilov boldy. Sol ýshin bolar ony ókimetting kórnekti óner qayratkerlerine beriletin stiypendiyadan qatarynan jeti jyl boyy shektetip tastady. Oghan әkemiz moyymady. Qayta jigerlene, ruhtana týsetin. Ákeme «Qabeke, eger janyldym, keshiniz dep bir auyz sóz aitsanyz ataq ta, abyroy da, danq ta bәri bolady» dep aityp kelgender de boldy. Tipti ony keybir sayasy pariyalardyng qataryna da shyqyrdy. Ondaylargha әkemiz «Men jәne mening keyipkerlerim óz aldyna bólek bir partiyamyz» deytin.

Ákemiz eshqashan «zakazben» kitap jazyp, biylikting sózin sóilegen saray búlbyly bolghan joq. Onyng әr sózi ózining jan tebirenisi men oy tolquynan tudy. Ol әrqashan da halyqtyng mún-múqtajy men mýddesi, әsirese qazaqtyng jeri, tili, mәdeniyeti degen qasiyetti úghymdar ýshin jyrtylyp aiyrylatyn. Búghan ony iyteretin alasapyran kýsh – jeti atasynan ýzilmey kele jatqan tektilik. Qazaqtyng biy-jyraulary men batyrlarynan qalyp boyyna sinirgen qazaqtyng asqaq  ruhy men erkin sanasy!

Ákemizge Halyq jazushysy degen ataq berilgen song ókimet búl ataqty mýlde alyp tastady. Birde men sonyng sebebin súraghanda ol: «Halyq jazushysynyng halyqtyng atynan sóileuge qaqy bar, al búl biylik ýshin keregi joq» degen eken. Mine, býgin elimiz әdiletti qogham qúrugha bet alghanda qoghamgha Sizding aqyl-parasatynyz, danalyghynyz auaday qajet bop túrghanyn-ay! Biraq Siz artynyzda qaldyrghan mol múra sózding qúdiretin biletin barlyq sanaly qazaq ýshin kókte jarqyrap túrghan  temirqazyq ispettes.

Siz óle-ólgenshe halyqtyng jyrtysyn jyrtyp, sózin sóilediniz. Halyqtyng da Sizge degen niyeti, peyili ong bolyp, songhy ósiytiniz de oryndaldy.

Áke, Siz «Songhy kósh» roman-dilogiyanyng epilogynda Júmadil atamyzgha arnap «Áke! Sen jerlengen súr tóbeni aisyz qaranghy týnde kózimdi júmyp baryp-aq tabar edim...» dep ediniz. Jat qolynda qalghan ata-qonysqa baryp Júmadil atamyzdyng basynda qúran baghyshtaugha Jaratqan IYem tek  1989 jyly ghana sәtin saldy. Onyng esesine ózinizding ósiyetiniz boyynsha Almaty-Semey-Baqty joldarynyng týiisken, el arasynda «toqsan eki» atanyp ketken toghyz jldyng torabynda qazaq halqynyng tarihy taghdyryna eskertkishi bop jatyrsyz. Janynyz janatta bolsyn!

Ol jerde ary-beri ótken jolaushylar Sizding qabirinizding janynan bet sipamay, dúgha baghyshtamay ótpeydi. Qazir sol jer resmy týrde «Qabdesh beketi» dep atalyp ketti.

Qúdaygha shýkir, sol amanattyng oryndaluyna kóp jyldan beri bauyrynyzday bolyp ketken, talay is-sharalardy atqarysyp qasynyzda jýrgen kórnekti ghalym, filosofiya ghylymdarynyng doktory, professor Úlyqpan Esilhanúly Sydyqovtyng kómegi kóp tiydi.

Ákemizding basy kóterilgenshe Úlyqpan agha «Qabdesh Júmadilov» atyndaghy qúrylghan qoghamdyq qordyng tóraghasy boldy. Qordyng atynan әkemizding shygharmashylyghyn nasihattaugha, atyn janghyrugha arnalghan talay is-sharalar úiymdastyryldy. Kýmbezi kóterilip bolghan song «әri qaray ózdering jýrgizinder» dep Qordyng tizginin ózimizge ústatyp ketti.

Qordyng júmysyna atsalysqan barlyq aghayyn-tuysqa, jalpy júrtshylyqqa laghysymyz sheksiz. Ásirese kýmbezdi túrghyzghan kezde basynan ayaghyna deyin basy-qasynda jýrip sony úiymdastyrghan Áset pen Sezbek bauyrlaryma jәne olardyng dostaryna, Taskesken adanynyng әkimi Aydyn bauyrymyzgha alghysymyz sheksiz!

Alla tileulerinizdi bersin!

Arman Qabdeshúly

«Qabdesh Júmadilov» qoghamdyq qorynyng tóraghasy

Abai.kz