Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyng tóraghalyghymen Ghylym jәne tehnologiyalar jónindegi últtyq kenesting otyrysy ótti, dep habarlaydy Mezgil.kz.

Biz atalghan jiynda aitylghan manyzdy mәlimdemelerdi toptap úsynghandy jón kórdik.

«Shyn mәninde, býgingi basqosudyng mәn-manyzy zor. Qay zamandy alyp qarasaq ta, damudyng basty kilti búl – ghylym.

Adamzat tarihyndaghy jetistikting barlyghy – bilimning jemisi. Ásirese qazirgi ozyq tehnologiya dәuirinde ghylymsyz algha basu mýmkin emes. Sondyqtan men ghylymdy damytu isine airyqsha mәn berip otyrmyn.

Osy ózekti mәsele boyynsha saylau aldyndaghy baghdarlamada arnayy óz pikirimdi aittym. Sebebi ghylymdy damytu – memleket sayasatyndaghy eng manyzdy baghyttyng biri», - dedi Preziydent.

***

«Ókinishke qaray, elimizde úzaq jyl boyy oghan basa nazar audarylghan joq. Soghan baylanysty sheshimin tappay jatqan mәseleler az emes. Tipti, búl sala artta qaldy deuge bolady. Biz órkeniyetti el bolamyz desek, osy olqylyqtyng ornyn toltyruymyz kerek. Sol sebepti mening Jarlyghymmen Ghylym jәne tehnologiyalar jónindegi últtyq kenes qúryldy. Oghan Preziydent janyndaghy kenes mәrtebesi berildi.

Búl – memleketting ghylym salasyndaghy basymdyqtaryna qatysty úsynym әzirleytin negizgi qúrylym. Biz kenesti jasaqtaghan kezde onyng qúramyna airyqsha mәn berdik. Qazaq ghylymyna zor enbek sinirgen agha buyn ókilderin jәne shetel ghalymdaryn shaqyrdyq. Álemge әigili ghylymy ortalyqtarda júmys istep jýrgen jas ghalymdarymyz da kenesting qúramyna qosyldy.

Bizge aldynghy tolqynnyng mol tәjiriybesi, keyingi tolqynnyng ozyq bilimi jәne tyng iydeyalary asa qajet. Olar ózara ýilesim tauyp, elimizding kәdesine jaraydy dep senemin», - dedi әri qaray.

***

Ghylymdaghy janaru: «Ilon Maskting ózi alandaushylyq bildirip jatyr...»

«Biz, eng aldymen, júmystyng negizgi baghdary men basymdyqtaryn aiqyndap aluymyz kerek. Qazir әlemde týbegeyli ózgerister bolyp jatyr. Geosayasat, ekonomika jәne qoghamdyq qatynastar búryn-sondy bolmaghan syn-qaterlerge tap boldy. Ghylym men tehnologiya óte qarqyndy damuda.

Ghylym salasy qarjy ainalymy milliardtaghan dollardy qúraytyn alyp industriyagha ainaldy. Tehnologiyalyq iri korporasiyalardyng qúny trillion dollargha jetti. Neyrojeli jәne jasandy intellekt revolusiyalyq ýderisterge bastau bolyp jatyr. Soghan sәikes mýlde bólek, jana ómir salty qalyptasuda. Onyng paydaly jaqtarymen qatar zor qater tughyzuy mýmkin ziyandy tústary da bar.

Jasandy intellektige baylanysty, tipti, Ilon Maskting ózi alandaushylyq bildirip, onyng damuyn әzirshe toqtatu kerek dep aitqan eken. Óitkeni jasandy intellekt býkil adamzatqa ýlken qauip tóndirui mýmkin dep eskertken. Energetika, medisina, bio jәne gendik injeneriya salasynda irgeli janalyqtar ashyldy. Onyng bәri adamzat ómirine týbegeyli ózgerister әkele bastady», - dedi Memleket basshysy.

***

«Álem qauymdastyghy birlesip sheshimin tabugha tiyis asa kýrdeli mәseleler bar. Jahandyq jylynu ýderisin bәsendetu, azyq-týlik qauipsizdigin saqtau jәne indetting saldaryn jong airyqsha manyzdy. Bir sózben aitsaq, zaman óte jyldam ózgerip jatyr. Biz osy ózgeriske beyimdeluimiz kerek. Áytpese, órkeniyet danghylynan qalyp qonymyz mýmkin.

Týpki maqsatymyz – kóshke ilesetin emes, sol kóshti bastaytyn elderding qatarynda bolu. Búl maqsat, әriyne, óte kýrdeli, ony jaqsy týsinuimiz kerek. Men búl turaly ýnemi aityp jýrmin. Yaghni, ghylymy damudyng sonynda qalmay, osy progresti anyqtaytyn memleketterding qatarynda bolu – negizgi mindet. Bәlkim, búl mindet tym kýrdeli kóriner. Biraq biz aldymyzgha osynday maqsat qoyymyz kerek. Oghan elimizding ghylymy әleueti jetedi. Búl mindetting onay emes ekenin týsinemin. Alayda biz ony sózsiz oryndaugha tyrysuymyz qajet. Jalpy, biz aldymyzgha qol jetkize almaytyn tym asqaq maqsattar qoymauymyz kerek, biraq ghylymy jetistikterge jetu ýshin bar kýsh-jigerimizdi saluymyz qajet», - dedi.

***

Elimizde myqty ghylymy mektep bar!

«Elimizde myqty ghylymy mektep bar. Bilikti ghalymdarymyz da kóp. Memleket tarapynan ghylymgha jan-jaqty qoldau kórsetilip jatyr.

Songhy jyldary búl salada birshama ózgeris boldy. Ghylymdy qarjylandyru tәsilderi jaqsardy, qarjy kólemi edәuir artty. Ghylymy mekemeler birtindep janghyrtylyp jatyr. Álemge әigili ghylymy ortalyqtarda tәjiriybeden ótken mamandar sany kóbeyip keledi. Doktoranttardy dayarlaugha jәne ghylymy júmyspen ainalysugha bólinetin grant sany artty. Jalpy, jastardyng ghylymgha degen qyzyghushylyghy oyana bastady.

Biraq múnyng bәri jetkiliksiz. Ashyghyn aitsaq, ghylym salasy әleumettik-ekonomikalyq órkendeuge әli de tyng serpin bere almay otyr», - dedi Preziydent Toqaev.

***

Qazaqstan paradigmadan shygha almay qaldy...

«Qazaqstan basqa postkenestik memleketter sekildi ghylym damuynyng «mobilizasiyalyq modeli» paradigmasynan shygha almay qaldy.

Josparlau men basqarudyng shekten tys ortalyqtanghan jýiesi, memlekettik qarjylandyrugha tym tәueldi bolu, GhZTKJ-gha biznes tarapynan súranystyng az boluy, kadr tapshylyghy, әsirese jas mamandardyng ghylymnan ketui – osy modelige tәn problemalar», - dedi Memleket basshysy.

***

«Qazirgi ahualdy sipattau ýshin myna mәselelerge toqtalyp ótu qajet. Songhy bes jylda ghylymgha bólinetin qarjy 60 payyzgha artty. Al ishki jalpy ónimdegi ghylymnyng ýlesi, kerisinshe, 0,13 payyzgha tómendedi.

Búl qarajattyng basym bóligi, naqtyraq aitsaq, 70 payyzy budjetten bólinedi. Sonday-aq ghylymnyng týrli salasyn qarjylandyru isinde óte ýlken tensizdik bar. Qarajattyng 82 payyzy irgeli jәne qoldanbaly ghylymgha júmsalady. Qalghan 18 payyzy ghana tәjiriybelik-konstruktorlyq zertteulerge arnalghan.

Elimizde ghylymy zertteulerdi iske jaratyp, qoldanysqa engizetin óndiris óte az. Kәsiporyndardyng 65 payyzy shiykizat, metallurgiya salasynda júmys isteydi. Búl – ýshinshi tehnologiyalyq dengey degen sóz», - dep jalghady sózin.

***

Ghalymdarymyzgha airyqsha mindet jýkteledi!

«Mashina jasau, múnay-himiya salasyndaghy, yaghny tórtinshi dengeydegi óndiristing ýlesi – 34 payyz. Qalghan 1 payyzy mikroelektronika, robottandyru jәne IT salalarynda nemese besinshi dengeydegi tehnologiyamen júmys isteydi. Nano jәne biotehnologiyagha negizdelgen altynshy dengeydegi óndiris bizde mýlde joq. Búl jaghday kósh sonynda jýrgenimizdi kórsetedi. Ghylymnyng anaghúrlym ozyq salalary boyynsha tym artta qalyp kele jatyrmyz. Men naqty sifrlardy mysalgha keltirdim. Ony moyyndauymyz kerek.

Damyghan elderde kәsiporyndardyng teng jartysynan kóbi – besinshi, al 5 payyzy – altynshy dengeyge jetken. Bir sózben aitqanda, bizding óndiristerimiz olarmen salystyrghanda artta qalghan.

Búl aiyrmashylyqty joi – elimiz ýshin óte ózekti mәsele. Sondyqtan ghalymdarymyzgha airyqsha mindet jýkteledi», - dedi.

***

«Ghylym salasy últtyq ekonomikany janghyrtu isinde asa manyzdy ról atqarugha tiyis. Mysaly, Qytayda ghylymgha negizdelgen qogham atty partiya maqúldaghan tújyrymdama bar. Yaghni, Qytayda ghylymgha negizdelgen qogham tújyrymdamasy bar. Partiya jәne Ýkimetting barlyq manyzdy sheshimderi mindetti týrde ghylymy saraptamadan ótui kerek. Múnyng bәri Qazaqstan ghylymynyng damu modelin týbegeyli janartatyn uaqyt kelgenin kórsetedi.

Sondyqtan Qazaqstan ghylymyn damytu ýlgisin týbegeyli ózgertu – asa manyzdy mindet. Qajet bolsa, keleshekte ghylymy sheshimder men sifrlandyrudy negizge alatyn parasatty ekonomika modeline kóshu kerek bolady. AQSh, Qytay, Singapur, Japoniya, Ontýstik Koreya, Týrkiya elderindegi tehnologiyalyq serpilisti býkil әlem biledi. Olar ghylymnyng ashyq naryqtyq ýlgisine kóshkennen keyin zor jetistikke jetti.

Múnday ýlgining birqatar ereksheligi bar. Eng aldymen, ghylymgha qarjy salugha jeke investorlardy yntalandyru kerek. Tehnologiya sektory alyp-satudan góri paydaly әri ómirsheng biznes ekenine kәsipkerlerding kózin jetkizu qajet. Sonda ghana ghylym men biznes arasynda ózara tiyimdi әriptestik ornaydy», - dedi әri qaray.

***

«Zertteu júmystarymen shúghyldanatyn uniyversiytetterdi qoldau qajet. Ghylym men óndiristing baylanysyn nyghaytyp, innovasiyanyng ózindik qúnyn tómendetken jón. Yaghni, tyng iydeyalardy jәne tehnologiyalyq janalyqtardy jedel engizu óte manyzdy.

Sonday-aq qajet mamandardy osy salagha údayy tartyp otyru kerek. Búdan bólek, balalardy mektep jasynan bastap ghylymgha, innovasiyalyq túrghyda oilau әdisine baulu asa manyzdy.

Shyn mәninde, daryndy balalardy jastayynan ghylymgha tartu kerek. Osy óte manyzdy júmysty iri kәsiporyndar jýrgizip otyrsa, qúba-qúp bolar edi. Ghylymgha beyim jastardy ghylymy ortalyqtargha shaqyryp, ghalymdardyng jana buynyn dayyndau kerek», - dedi.

***

Ghylymdy kәsipkerler qarjylandyruy tiyis!

«Ýkimet Qazaqstanda ghylymnyng ashyq modelin qalyptastyru ýshin keshendi sharalardy jýzege asyruy kerek. Eng aldymen, ghylymdy damytudyng jana tәsilderin zang jýzinde bekitip, memleketting ghylymiy-tehnologiyalyq jәne ekonomikalyq sayasatynyng ózara baylanysyn kýsheytken jón.

Tayauda Ghylym men joghary bilim salasyn damytudyng 2029 jylgha deyingi tújyrymdamasy qabyldandy. Endi ghylym men tehnologiyalyq sayasat turaly arnayy zang әzirleuding qajettiligi tuyndady. Biznesti ghylymgha qarjy qúigha yntalandyru ýshin salyq jenildikteri men investisiyalyq preferensiyalardy «auqymdy shegerimder» týrinde engizu qajet.

Álihan Ashanúly, ghylymgha kóbirek investisiya tartu ýshin salyq jýktemesin jenildetu arqyly yntalandyru mýmkindikterin qarastyrynyz. Bizge salyq sayasatynda, jalpy alghanda, iykemdi tәsilge kóshu kerek dep oilaymyn. Azaytugha mýmkindik bar jerde, qoryqpau kerek. Týptep kelgende, Salyq kodeksi osy zannama ayasynda tiyisti sheshimder qabyldaugha mýmkindik beretin qarapayym normativtik akt bolugha tiyis. Býkil Salyq kodeksin myng betten túratyn qasiyetti kitapqa ainaldyrmayyq. Osyghan keliseyik.

Búl jenildikter GhZTKJ men ghylymy ortalyqtardyng damuyn qarjylandyratyn kәsipkerlerge beriluge tiyis. Múnday tәjiriybe Singapurda, Qytayda, Ontýstik Koreyada óz tiyimdiligin kórsetti. Salyq, Kәsipkerlik jәne Budjet kodeksterine naqty normalardy biyldan qaldyrmay engizu kerek», - dedi Memleket basshysy.

***

Sheteldik jetekshi JOO-lardyng filialdaryn ashu kerek!

«Uniyversiytetterdegi ghylymdy jýieli týrde damytu ýshin ghylymy mekemelerding auqymdy jelisin qalyptastyru qajet. Aymaqtarda akademiyalyq artyqshylyq ortalyqtaryn, sonday-aq tehnoparkter, injiniring habtary men zerthanalar ashudy tapsyramyn. Búl rette aimaqtyng ereksheligimen qatar, ghylymiy-tehnologiyalyq jәne ekonomikalyq damu basymdyqtaryn eskeru manyzdy.

Ghylymdy memleket tarapynan qarjylandyrugha ghalymdar, naqtyraq aitqanda psevdoghalymdar «mayshelpek» retinde qaramauy kerek ekenin basa aitqym keledi. Qarjy granttarynyng kóbinese ghylymy manyzy, ózektiligi joq jobalargha beriletini eshkimge jasyryn emes. «Parasat» ghylymy holdinginde bolghan ókinishti jaghday – osynyng anyq mysaly. Bólingen qarajattyng bәri qúmgha singen suday boldy. Al onyng búrynghy basshysy, himiya ghylymdarynyng doktory Amerika azamattyghyn alyp, otbasymen birge elden ketip qaldy.

Elimizdegi zertteu uniyversiytetterining sanyn birtindep kóbeytu qajet. Shetelding jetekshi joghary oqu oryndarynyng filialdaryn ashu tәjiriybesin jalghastyru kerek», - dedi әri qaray.

***

«Sonday-aq ghylymiy-jaratylystanu, injenerlik-tehnologiyalyq jәne әleumettik-gumanitarlyq baghyttaghy myqty ghylymy ortalyqtar men instituttardy ashu jónindegi keshendi jospardy iske asyra bastaghan jón. Búdan bólek, qazirgi ghylymiy-zertteu instituttary qyzmetining tiyimdiligine saraptama jasau óte manyzdy. Sonday-aq jas ghalymdargha tartymdy bolu ýshin instituttardyng júmys isteu tәsilderin jetildiru kerek.

Ghylymy kadrlardy dayarlaudyng mәni zor. Býginde uniyversiytetterdegi ghylymy zertteu júmystarynyng negizgi qozghaushy kýshi – doktoranttar. Áytse de olardyng sany bizding joghary oqu oryndarynda bilim alushylardyng 1 payyzyna da jetpeydi. Ókiletti organdargha doktoranturagha qabyldanatyndardyng sanyn tiyisti dengeyge jetkizudi tapsyramyn. 5 myng jetkilikti sifr dep oilaymyn. Ministrlik búl mәseleni qayta qarap, onyng naqty sany men sanatyn anyqtauy jәne tisti sheshim qabyldauy qajet», - dedi Preziydent.

***

Shyn ghalym men kezdeysoq jýrgenderdi shatastyrmayyq!

«Ghalymdardyng mәrtebesin dәiekti týrde kóterip, olardy әleumettik túrghydan qamtamasyz etu sharalaryn kýsheytuimiz qajet. Osy mәselege baylanysty akademikterding pikirimen kelisemin. Ol ýshin joghary oqu oryndary men ghylymy mekemeler qyzmetkerlerining ghylymy dәrejesi men ataghyna qaray tólenetin ýstemeaqyny 1,5 ese arttyru qajet.

Sonymen qatar kýrishti kýrmekten aiyra biluimiz kerek. Kómekke, әsirese materialdyq túrghyda qoldaugha layyq naghyz ghalymdar jetkilikti. Sonday-aq ghylymy ataqtary bar, biraq ghylymgha esh qatysy joq ghalymdar da bar. Olar turaly keyinirek aitamyn. Olar búl ataqqa tek әkimshilik, sayasy qyzmetining arqasynda qol jetkizgen. Sondyqtan olardy shyn ghalymdarmen shatastyrmayyq. Ghylymda kezdseysoq jýrgenderden góri, naghyz ghalymdargha bólinetin qarjyny úlghaytqanymyz jón», - dedi.

***

«Uniyversiytetterdi túraqty qarjylandyrudy qamtamasyz etu ýshin maqsatty kapital qorlary (endaument-qorlar) turaly zang jobasyn әzirlegen jón. Ghylymdy qarjylandyru kózderin kóbeytuge, sonyng ishinde jer qoynauyn paydalanushylardyng óndiriske júmsaytyn qarjysynyng 1 payyzyn GhZTKJ-gha mindetti investisiya retinde qúiyna airyqsha nazar audaru qajet. Búl rette óndirushi kompaniyalardyng atalghan shyghyndaryn ortalyqtandyrudy jalghastyru kerek.

Búl orayda atalghan qarajat taghy bir salyq týri retinde qabyldanbaugha tiyis. Búl – óte manyzdy. Osy orayda jer qoynauyn paydalanushylar, sonyng ishinde «Samúryq-Qazyna» qory qarjylandyratyn zertteulerdi ghylymiy-tehnikalyq sayasattyng basymdyqtarymen ýilestiru ýshin tiyisti sharalar qabyldau qajet.

Olardyng GhZTKJ jýrgizu tәrtibin joghary oqu oryndary men ghylymiy-zertteu instituttary ýshin ashyq, bәsekeli әri qoljetimdi etu kerek. Barlyq prosess memlekettik ghylymiy-tehnikalyq saraptamadan ótkizilip, ghylymiy-tehnikalyq kenesterde qaralugha tiyis», - dedi Memleket basshysy.

***

Kaspiy tenizin jan-jaqty zertteu kerek!

«Jalpy, óndiriste ghylymiy-zertteu júmystaryn kóbirek jýrgizu kerek. Ol ýshin biznes ókilderi ghalymdarmen tyghyz baylanysta bolugha tiyis. Elimizde «aqyldy qalalardy» jәne aglomerasiyalardy damytu isi óte manyzdy. Sonday-aq Kaspiy tenizin jan-jaqty zertteu jәne elimizding biologiyalyq qauipsizdigin saqtau kerek.

Jana sorttar arqyly astyqtyng shyghymyn arttyru, mal túqymyn asyldandyru, shóldi aimaqtarda jemis-jiydekti ýnemdep suaru siyaqty mәselelerge ghylymy túrghydan qarau qajet. Osynday ózekti baghyttargha auqymdy granttar bólu kerek. Shyn mәninde, granttarmen qamtamasyz etilgen ghylymy jobalar ózekti, súranysqa ie boluy qajet», - dedi.

***

«Qazir kóptegen ghylymy mekemening materialdyq-tehnikalyq jaghdayy mәz emes. Tipti nashar deuge bolady. Ghalymdardyng jalaqysy tómen. Sol sebepti keybir daryndy ghalymdarymyz shetelding ghylymy ortalyqtarynda júmys istegisi keledi. Múny ashyq aituymyz kerek.

Sondyqtan negizgi ghylymiy-zertteu instituttaryn budjetten tikeley qarjylandyru qajet. Olardyng infraqúrylymy janghyrtylyp, zamanauy zerthanalar salynugha tiyis.

Ghylymy zertteu instituttarynyng júmysy qanshalyqty tiyimdi ekenine taldau jasau kerek. Jas ghalymdar onda yqylaspen júmys isteui ýshin jaghday jasau qajet», - dedi Preziydent Toqaev.

***

Múnda da qaghazbastylyq, burokratiya bar!

«Sonday-aq újymdyq zerthanalardyng әleueti zor. Onda әrtýrli ghalymdar men ghylymy újymdar birlesip júmys istey alady. Men ghylymy infraqúrylymdy grant arqyly qarjylandyrudyng jana tәsilin engizu qajet dep sanaymyn. Sol arqyly alynghan qúral-jabdyqty paydalanu qúqyghy basqa da ghylymy mekemelerge beriluge tiyis.

Memlekettik satyp alugha qatysty normalar naqty jobalardy jýzege asyrugha kedergi keltirip otyr. Múnda da qaghazbastylyq, burokratiya bar.

Búl jaghday ghylymy zertteuler men tәjiriybelik-konstruktorlyq júmystardyng merzimine jәne sapasyna kesirin tiygizedi. Memlekettik ghylymy mekemelerge jәne joghary oqu oryndaryna osy júmysty memlekettik satyp alu talaptarynan tys jýrgizuge mýmkindik berilui qajet», - dedi Preziydent.

Akademikterge ómir boyy stiypendiya tólenetin boldy!

«Ghylymdy damytudyng jana ýlgisine sәikes Últtyq ghylym akademiyasynyng róli erekshe bolady. Ghylym akademiyasyna jaqynda Preziydent janyndaghy organ mәrtebesi berildi. Ony qarjylandyru mәselesi sheshildi. Akademikterge ómir boyy stiypendiya tólenetin boldy.

Biraq osy jerde ashyq aituym kerek: bizde akademikter tym kóp, keybir akademikterding taza ghylymgha esh qatysy joq. Bir qaraghanda, akademik degen aty bar. Biraq ghylymdy damytugha qosqan ýlesin eshkim bilmeydi. Osynday akademikterding ghylymy sapasy da, olardyng ghylymgha qosqan ýlesi de kýmәndi. Búl Akademiyagha núqsan keltirgeni sózsiz. Sondyqtan Akademiyanyng jana basshylyghy osy manyzdy mәselege nazar audaruy kerek. Ghylym akademiyasynyng bedeli, abyroyy minsiz boluy qajet.

Naghyz ghalym bolu – akademik ne bolmasa doktor ataghyna ie bolu emes, jan-dýniyenmen berilip ghylymmen ainalysu, zertteu jýrgizu arqyly qoghamgha, elge paydandy tiygizu ekenin nazarda ústau qajet. Akademiyanyng júmysy týbegeyli ózgeruge tiyis», - dedi Memleket basshysy.

Qazaq tilin latyn әlipbiyine kóshiru turaly...

«Taghy bir óte manyzdy mәsele. Búl qazaq tilining latyn әlipbiyine kóshuine qatysty. Búl mәsele býkil qoghamnyng yqylasyn tudyrghany belgili. Men búryn búl mәsele boyynsha talay ret aittym: biz, eng aldymen, osy sәtti paydalana otyryp, qazaq tiline reforma jasauymyz kerek. Mәsele kirill әlipbiyinen latyn әlipbiyine mehanikalyq týrde kóshude emes. Biz latyn әlipbiyine tez arada kóshuimiz kerek dep, kóptegen óreskel qate jiberdik.

Mysaly, latyn qarpimen jazylghan bilbordtargha qaranyzdar! Búl – qazaq tili emes, tilimizding tabighatyna jat, búrmalanghan mәtinder. Sondyqtan búl júmysty Ghylym akademiyasynyng basshylyghymen asyghystyqqa jol bermey, jan-jaqty oilastyra otyryp, jalghastyru kerek. Taghy da qatelesuge qúqymyz joq.

Bir mysal keltireyin. Men búl mәsele boyynsha Qúryltay otyrysynda aittym. Kirillisada kóptegen sózde «y» degen әrip bar. Mysaly, «yrymshyl» degen sózde ýsh «y». Biz ony avtomatty týrde «u» dep jazatyn boldyq. Sonda «yrymshyl» degen sózdi latyn әlipbiyinde jazatyn bolsaq, ýsh igrek bolady. Búl qazaq tili me? Ony kim oqy alady? Aqyrynda, tilimiz kirill әlipbiyimen de, tipti, latyn әlipbiyimen de jaghymsyz kórinetin boldy. Osynday mysaldar az emes. Sondyqtan ghalymdarymyz basqa elderding ozyq tәjiriybesin múqiyat zerttep, útymdy tústaryn paydalanuy kerek», - dedi Preziydent.

***

«Ghylym akademiyasy Qazaqstandy túraqty әri jan-jaqty damytugha mol ýles qosady dep senemin. Elimizdi ghylymiy-tehnologiyalyq jaghynan damytugha qatysty mening negizgi payymdarym – osy.

Toqsan auyz sózding tobyqtay týiini: ghylymnyng jana ýlgisi memleket pen biznesting әriptestigine negizdeluge tiyis. Osy tәsil әleumettik-ekonomikalyq mәselelerdi sheshuge mýmkindik beredi dep oilaymyn.

Búl bizding Ádiletti Qazaqstandy qúru jolyndaghy strategiyalyq baghdarymyzgha tolyq say keledi. Elimizde Qanysh Sәtbaev, Álkey Marghúlan siyaqty ghúlamalardyng jolyn qughan ghalymdardyng jana buyny shyghatynyna nyq senimdimin», - dep jalghady sózin.

***

«Sóz sonynda barshanyzdy Ghylym kýnimen qúttyqtaymyn! Ghylym jolynda jýrgen azamattargha shynayy rizashylyghymdy bildiremin.

Memleket ghalymdardyng enbegin joghary baghalaydy jәne qoldau kórsete beredi. Biz býgin birinshi otyrysty ótkizdik. Alda taghy kóptegen kezdesu bolady.

Mening úsynysym mynaday: biz ghylymnyng damuyna baylanysty eng ózekti mәselelerdi basymdyq (yaghny prioriytet) retinde osy qúrammen talqylap, tiyisti sheshimderdi qabyldauymyz kerek. Áriyne, memleketting qarjylyq mýmkindigi sheksiz emes, biz «kórpege qaray kósiluimiz kerek». Sondyqtan Akademiya basshylyghy memleket basshylyghyna ghylymnyng negizgi basymdyqtaryn úsynuy qajet. Búl – óte manyzdy júmys», - dedi Preziydent Toqaev.

Týiin:

Kenes otyrysynda Últtyq ghylym akademiyasynyng akademiygi Asqar Júmadildaev, Últtyq ghylym akademiyasynyng preziydenti Kýnsúlu Zakariya, Purdu (AQSh) uniyversiyteti Yadrolyq energetika mektebining professory Ziynetola Ensepov, Últtyq ghylym akademiyasynyng akademiygi Jәken Taymaghambetov, Gustav Rozy (Fransiya) institutynyng diyrektory әri dosenti Múrat Saparbaev, «Ekonomika institutynyn» Jahandanu jәne halyqaralyq yntymaqtastyq bólimining bas ghylymy qyzmetkeri Orazaly Sәbden, Austriya ghylym jәne tehnologiya institutynyng dosenti Jәnibek Álpeyishev jәne Los-Alamos últtyq zerthanasynyng (AQSh) ghylymy qyzmetkeri, tehnika ghylymdarynyng kandidaty Diyar Talbaev sóz sóiledi.

Abai.kz