... Býgingi kýn yn-shynsyz tynysh ótti. Keshki as ishilgen song Baqytjan әkesine qarap:

- Papa, qazir on bes minuttan song konsert bolady, tyndaysyng ba? - dep, ataqty opera әnshisining atyn aitty. Ata «y-y-ym» dep baryp:

- Men onyng myqty әnshi ekenin moyyndaymyn. Sóite túra jaratpaymyn. Búrynnan qalyptasqan, ata-babam salghan әnderdi oryndaghanda әndi emes, ózining dauysyna ózi sýisinip aitady. Halyqtyq sazynan aiyrylghan, jyluy joq gýrildegen ýndi qayteyin...

- Papa, tym artyq kettin. Ol jay әnshi emes, Halyq artiysi degen ýlken ataghy bar ghoy, - dep Bәkeng daulasa ketti.

- Áy, sen ózing tayaz oilaydy ekensin. Ol ukaz-jarlyqpen «Halyq artiysi» ataghyn aldy. Biraq halyq ony qalay qabyldaydy, dauys yrghaghy, aitu mәneri halyqtyng qúlaghyna jagha ma? «Sender óz attaryndy beresinder me» dep halyqtan ony kim súrapty? Ár dybysty eseppen, erinin qalay sozyp, auzyn qalay ashyp-jabu kerektigin jiti mengergeninde elding sharuasy joq. Qazaqtyng keng tynysty shyrqap salatyn nemese shymyrlatyp boy balqytatyn әnderin ol aitqanda sәni men mәninen aiyrylyp ne jýrekke, ne qúlaqqa әser bermey shygha keledi. Halyq ózi sýigen, búrynnan jýrekke jaqyn, qúlaqqa sinisti bolghan әnning «mәdeniyettenip», týlki tymaqqa frak kiygenin qalamaydy. Halyq ózi qabyldamasa, ózi kóterip әketpese, onday óner

... Býgingi kýn yn-shynsyz tynysh ótti. Keshki as ishilgen song Baqytjan әkesine qarap:

- Papa, qazir on bes minuttan song konsert bolady, tyndaysyng ba? - dep, ataqty opera әnshisining atyn aitty. Ata «y-y-ym» dep baryp:

- Men onyng myqty әnshi ekenin moyyndaymyn. Sóite túra jaratpaymyn. Búrynnan qalyptasqan, ata-babam salghan әnderdi oryndaghanda әndi emes, ózining dauysyna ózi sýisinip aitady. Halyqtyq sazynan aiyrylghan, jyluy joq gýrildegen ýndi qayteyin...

- Papa, tym artyq kettin. Ol jay әnshi emes, Halyq artiysi degen ýlken ataghy bar ghoy, - dep Bәkeng daulasa ketti.

- Áy, sen ózing tayaz oilaydy ekensin. Ol ukaz-jarlyqpen «Halyq artiysi» ataghyn aldy. Biraq halyq ony qalay qabyldaydy, dauys yrghaghy, aitu mәneri halyqtyng qúlaghyna jagha ma? «Sender óz attaryndy beresinder me» dep halyqtan ony kim súrapty? Ár dybysty eseppen, erinin qalay sozyp, auzyn qalay ashyp-jabu kerektigin jiti mengergeninde elding sharuasy joq. Qazaqtyng keng tynysty shyrqap salatyn nemese shymyrlatyp boy balqytatyn әnderin ol aitqanda sәni men mәninen aiyrylyp ne jýrekke, ne qúlaqqa әser bermey shygha keledi. Halyq ózi sýigen, búrynnan jýrekke jaqyn, qúlaqqa sinisti bolghan әnning «mәdeniyettenip», týlki tymaqqa frak kiygenin qalamaydy. Halyq ózi qabyldamasa, ózi kóterip әketpese, onday óner

iyesining nesi halyqtyq? Anau Núrghisa tentekti halyqtiki emes dep kórshi, kez kelgen qazaq túmsyghyndy búzady. Óitkeni onyng ónerining tamyry halyqta jatyr. Tausylmaytyn qazyna, sarqylmaytyn búlaq halyq tvorchestvosy ekenin oghan týsindiruding keregi joq. Barlyq bolmysy, ómiri, әni men kýii halyqpen birge. Halqynyng qasiyetin jýregimen týsinip, asylyn ardaqtay bilgen, sony qaytadan el iygiligine bere bilgen sanlaqtar ghana halyqtyq bolyp qalady.

- Býkil halyqtyng atynan nege sonsha batyl sóileysin? - dep balasy taghy da sózdi bóldi. Men әkeli-balaly ekeuine kezek qarap, «әngimeleri qay jerge deyin baryp, nemen tynar eken» dep qozghalmay otyra berdim.

- Men eshqashan ózimdi halyqtan joghary qoyyp, kýpirlikke barghan emespin. Halyqtan asqan úlylyq adamzat jaralghaly beri bolmaghan. Bolmaydy da. Al sen jaqsy kóretin әnshi shyqqan tegin mensinbeydi. Ózin kópke óner taratushy, qazaqta joq janalyqty әkelushi ozyq jan retinde kóredi. Syily bolghyng kelse, júrtynmen syilas. Syilaspaq týgili qazaqsha sóiley almaydy. Naghyz halyq әnshisi óleng aitqanda adamdy baurap әketedi, eljiretedi, eliktiredi, shattandyrady, jylatady, bir sózben aitqanda, әn qúdiretin beredi, sony jetkizedi. Al sening әnshing әn aitudyng tehnikasymen eldi tanghaldyrmaq bolady. «Sender ne týsinesinder, mening әnderim tandaulylargha arnalghan» degendey qarapayym halyqqa múryn shýiiredi. Sonda halyqqa ruhany bereri joq tehnikasy saytanyma kerek pe? - degende Bәkeng saqyldap túryp kýldi.

- Áy, nege kýlesin?

- Kýlmey qayteyin, bireuding bәlenbay jyl oqyp-mengergen tehnikasy men teoriyasyna pysqyrmay túrsan...

- Qazaqtyng halyq kompozitorlary men әnshileri - Birjan sal, Aqan seri, Mәdi, Múhiyt, Estaylar nota degenning ne ekenin bilmegen. Eshqanday teoriya men әn tehnikasyn oqymaghan. Sonda da úrpaqqa óshpes, ólmes asyl múra qaldyrghan. Olar qúdaydyng bergen talantynyng arqasynda jýrekten taralatyn úshqyr sezimnen әn shygharyp, shalqyghan shabytpen sol әnderdi oryndaghan. Jýrekten shyqqan әn halyq jýregine jetip, kýni býginge deyin shyrqalyp keledi. Al tehnikasy men teoriyasy kýshtiler ony ózderinshe búzyp aityp, erekshe bolghysy keledi.

- Papa, ol - opera әnshisi. Operanyng ariyasyn aitu kez kelgen әnshining qolynan kelmeydi, - dedi Bәken.

- Ayta bersin ariyasyn. Men ony «talanty tómen, dauysy joq» degen joqpyn. Ariyalardy jaqsy oryndaydy, әsirese italiya tilindegi ariyalardy. Mening aitpaq bolghanym - qazaghymnyng halyq әnin ariyanyng etegine jarmastyryp, sony jetistik kóretini. Halyq qazynasy - halyq әnining týp-tamyryna qol salyp, keler úrpaqqa qiyanat jasaugha bolmaydy. Saf altyn kýii jetui kerek. Al operagha kelsek, ol - kýrdeli de ýlken óner. Italiya operalary atam zamanda qalyptasyp, bayaghyda-aq әlemdik dengeyding alghy sapyna shyghyp ketken. Olar ózge elderding opera óneri salasyn damytuda

ýlgili mektep mindetin atqaryp keledi. Italiyada kez kelgen qarapayym qara sharua operany týsinedi. Óitkeni opera sol topyraqta tuyp, ósip-jetilgen. Qazaqstan da, Qúdaygha shýkir, operasyz emes. Bizge kenje kelgen óner bolghanymen «Qyz Jibek», «Birjan-Sara» sekildi klassikagha ainalghan qoyylymdar bar. Alayda opera qazaqtyng tól óneri emes. Sondyqtan opera jalpyhalyqtyq bola almay keledi. Óitkeni qazaq topyraghynda tamyry joq. Zaman óte kele, mýmkin auyl-aymaqtargha deyin operany etene qabyldaytyn mejege jetui ghajap emes, - dep ata sózin ayaqtady...

***

Atanyng bólmesinde oinap otyrghan Erjandy әkesi shaqyrdy.

- Erjiyk, qazir mulitfilim bastalady, - dep dauystady. Erjan oiynshyqtaryn jinamastan túra jýgirdi. Men onyng oiynshyqtaryn qaghaz qorapqa salyp jatqanymda, ata:

- Bayqap jýrmin, Erjanda oiynshyq kóp emes. Tipti sanauly ghana kórinedi. Osy balagha týrli-týrli oiynshyq әperuge aqshandy ayaysyng ba, әlde basqa sebebi bar ma? Múny súrap túrghanym, әlgi Shapigha kishkene qyzymen bizding qolymyzgha kelip túrghan kezde tórt bólme men asýiding qaysysyna kirseng de, neshe týrli oiynshyqtar ýiilip jatatyn, - dedi. Shapigha - biz osy ýige kóship kelerden búryn qaytys bolghan atanyng júbayy Kәmesh apaydyng qyzy.

- Aqsha ayaghannan emes, - dedim, - kóp bolsa, bala oiynshyqty baghalamaydy. Talghamsyzdyqqa ýirenedi. Bolghannyng ýstine bola týskenin qalaydy, soghan daghdylanady. Bәri ózinen-ózi kelip jatqanday qanaghatsyz әdet payda bolady. Ol minezine qalyptasyp ketse, keyin tipti jaman ghoy. Erjannyng oiynshyqtary az emes, bir balagha jeterlik. Men tek bir bóligin tyghyp qoyamyn da, bir bóligimen oinaugha mýmkindik beremin. Birazdan song sol oiynshyqtardan zerige bastaghanyn bayqasam, olardy Erjangha kórsetpey, tyqqan oiynshyqtarmen almastyryp qoyamyn. Sonda ol endi janaghy oiynshyqtarmen qyzygha oinaydy, yaghny úmyttyryp baryp, ornyn auystyryp otyramyn. Arasynda synghan, býlingen, eskirgenin jana oiynshyqpen toltyramyn. Sodan keyin... - Sózimdi kilt ýzdim. Ata maghan qas qaqpay qarap qalypty. Eki betim du ete týsti. Úyat-ay, atagha aqyl aitqanday, sonsha dilmәrsy sóileppin-au! Árbirden song búl mening oilap tapqan aqylym emes, apadan ýirengenim ghoy... Oiynshyq salghan qorapty kóterip tez shyghyp ketpekshi edim, ata:

- Qayda barasyn? Toqtaghyn, - dedi. «Búiryq qatty, jan tәtti», atagha qarsy keler qauqar qayda, amal joq, toqtadym.

- «Sodan keyin...» dep sózinning ayaghyn jútyp qoydyn. Men saghan qansha ret aitam, bastaghan sózdi orta jolda qaldyrmay, ayaghyna jetkizip, tiyanaqta dep! Sodan keyin ne?

- Sodan keyin Erjandy oiynshyq satatyn dýkenge aparmaugha tyrysamyn. Óitkeni kóp oiynshyqty kórgende aqyl toqtatpaghan kishkene balalar bәrine qyzyghady, anany da, mynany da alghysy keledi. Bir joly dýkende ýsh-tórt jasar bala әldebir oiynshyqqa jarmasyp, aiyrylmay qoydy. Anasy ony alghysy kelmedi. Bilmeymin, aqshasy jetpedi me, әlde basqa sebep pe, balanyng qolynan oiynshyqty kýshpen júlyp alyp, esikke qaray jetelemekshi boldy. Bala kógerip-sazaryp qatty jylap, edenge súlap súlq týsti. Bútyna jiberip te qoydy. Óte bir ayanyshty, qorqynyshty kórinis maghan qatty әser etti. Erjan aitqandy týsinedi, sonda da bala bolghan son, kim bilsin... Psihikasyna qysym týspesin deymin...

- Men soldat tәrbiyeleuge sheber bolghan adammyn, al bala tәrbiyesinen sauatsyzbyn. Shynymdy aitsam, sening oiynshyq turaly aitqandaryng maghan ýlken janalyq boldy. «Vek jivi, vek uchisi» degen - osy. Sen kóp ýndemey jýrip-aq keyde jýzikting kózinen ótip ketetining bar. Tak derjati! Endi bara bergin, - dedi ata.

Oyhoy degen! Býgin azanda ong ayaghymmen túrghan ekenmin de! Maqtau estigendi únatpaytyn adam joq shyghar, әngime kimning maqtaghanynda ghoy. Kýnde týgil aiyna bir atadan maqtau estu - maghan búiyrmaghan nesibedey. Býgin kýtpegen jerde әlgi ókimetting jarlyqpen jariyalap, eren adamdargha berip jatatyn ordeninen artyq marapat alyp, keudem ayaqqaptay boldy. «Tau basynda túrsa, qúmyrsqagha da qanat bitedi» degendey, erteli-kesh atanyng qasynda jýrip siyrek bolsa da osynday jyly lebiz estu qalay qanat bitirmesin?! Ózimdi ata maqtaytyn adamdar sanatyna qosyp, kónilime kәdimgidey jelik kirdi. Sóite túryp, «osy shúghyla shuaqty kýnderim bir kezde qol jetpes arman bolady-au...» degen oy kiymelep ketti. «Tfә-tfә! Týbining qayyryn ber» dep kónilimdi basyp, tәubege keldim.

...«Ot ózi qaynatqan sumen de sóndiriledi», keshegi maqtau býgingi aiqaymen op-onay oryn auystyra saldy. Maqtau estip jelikken jel kónilimdi tәubege kelip, ózim baspaghanda býgin әbden sýmireyer edim.

Erjan úiqydan oyanghan song әdettegidey kiyindirip jatyr edim:

- Balany jalqaulyq pen salaqtyqqa ýiretip jýrgen sen ekensing ghoy, - degen atanyng zildi dauysy estilgende ornymnan úshyp túrdym. Erjannyng da kózderi jypylyqtap ketti.

- Saghatymdy әkel! - dep maghan búiyrdy. Ayaghym-ayaghyma tiymey, atanyng úzyn shynjyrly «tyrs» etip ashylatyn qaqpaghy bar qalta saghatyn alyp keldim.

- Ózing ary ketkin! - dep taghy qatang sóiledi.

Balamnyng eki iyghy qúnysyp, tómen qarap móliyip túrghan súryn kórgende býiirime shanshu qadalghanday boldy. Áytse de, kettim. Ketip bara jatyp: «Sheshin!» - dep nemeresine berip jatqan «komandasyn» estidim. Ne istegeli jatyr? Búl ne degeni eken? Áy, men de bir ólermen ekenmin, qorqynyshtan góri bauyr etim balama jýregim búryp ketti. Dybysymdy estimesin dep ayaghymdaghy tyrpyldap jýretin shәrkeyimdi sheship, shúlyqpen aqyryn kelip, jartylay ashyq túrghan esikten syghaladym. Bir ondysy, ata ary qarap túr eken. Erjan әlginde men tap-túinaqtay etip kiyindirip qoyghan kiyimderin sheship, bey-bereket jerge tastap jatyr. Balanyng ýstinde mayka men ishkiyim qalghanda, ata: «Kiyin!» - dep saghatyn syrt etkizdi. Erjannyn  sheshinuinen qayta kiyinui qiyn boldy. Týimeleri joghary-tómen, bir jaq jaghasy ishine qaray býktelgen, shúlyqtyng bireui - teris, bireuining ókshesi ýstine shyqqan, shalbardyng auy salbyrap túr. Kiyingen siyaghy - osy.

- Ploho! Ocheni ploho! Sheshin! - dep atasy taghy búiryq berdi.

«Qay jaghymnan kómek keledi» dep alandap túrdy ma, esikten syghalap túrghan meni Erjan kórip qoydy. Ony ata tez bayqap, kәrin tógip jiberdi.

- Joghal búl jerden! - degende sýrine-qabyna asýige qaray bezip berdim. Atanyng ne oiy bar ekenin endi týsindim. Saghatqa qarap, minut, sekundpen balany tez kiyinip-sheshinuge ýiretpekshi. Keshe «bala tәrbiyesine sauatsyzbyn» dep edi, sol olqylyqtyng ornyn toltyrugha kirisken sekildi. Alayda beske tolmaghan nemeresin kәdimgi soldattarday qysqa búiryqtarmen tәrbiyelep jatyr. «Sheshin», «kiyinnin» qansha ret qaytalanghanyn bilmeymin, birshama uaqyt ótkende:

- Býginge osy jetedi. Erteng qaytalaymyz, - degen atanyng sózin anyq estidim. Beri shyqqan boluy kerek. Sol arada qyp-qyzyl bolyp tershigen Erjan qasyma keldi. Kiyimi alghashqyday bolmaghanymen әli olpy-solpy eken.

Búl jattyghu kýnde qaytalandy. Erjangha endi oiyn sekildi kórindi me, joq qanynda qaysarlyq bar ma, qynq etpey atasynyng aitqanyn janyn sala oryndaugha tyrysyp jýrdi. Men qaytyp esikten syghalaghandy da, kónil bólgendi de qoydym. Sóitip jýrip balamyz ózi sheshinip, ózi kiyinetin әri sheshken kiyimin retimen qoiydy mengerip aldy. Keybir kezde qolynyng iykemi kelmey jatqanda kómekteseyin desem: «Salaq bolyp qalam», - dep qolymdy iyteretindi shyghardy. Atam ýnemi «salaq adam senimsiz bolady, senimsizden jaqsy adam shyqpaydy» deytin.

...Beu, zyryldap ótken zaman-ay! Keyin bәri kózden búlbúl úshqan arman boldy ghoy. Degenmen atasynyng sol ýiretkeni Erjannyng boyyna myqtap singen. Bizding ýidegi eng úqypty, eng jinaqy adam - osy Erjan. Endi atasynan alghan sol sabaqtaryn ózining eki úlynyng da әdet-daghdysyna ainaldyrypty. Syrt adamgha búl jay nәrse bolyp kórinui mýmkin, biraq nemere, shóbereleri ýshin búl da bir ónege, búl da úlaghat dep oilaymyn.

(Jalghasy bar)

P.S.

Kitapty satyp alam deushiler 87016520613 (Aygýl) telefonyna habarlassa bolady

Abai.kz