Ekonomist, sarapshy Erbosyn Núrmúqanúlymen súhbat:

– Erbosyn myrza, sizding studenttik shaghynyz Kenes odaghy ydyrap, Qytay men Qazaqstannyng sauda baylanysy qarqyn alghan túsqa tura kelgen eken. Qytaydyng әigili Nankay uniyversiytetining ekonomika mamandyghyn bitire sala, Ýrimjidegi «Orta Aziya syrtqy sauda kompaniyasyna» júmysqa túrypsyz. Súhbatymyzdy sol kezennen bastasaq...

– Men 1995-jyly Nankay uniyversiytetining ekonomika mamandyghyn bitirgennen keyin Qazaqstanmen saudasy qyzyp túrghan Ile qazaq avtonomiyaly oblystyq ekonomika komiytetine júmysqa bólindim. Biraq kadr mekemesining ornalastruynan óz erkimmen bas tarttym. Ondaghy sebep Shynjannyng ortalyghy Ýrimji qalasynda qalghym keldi. Birden Shynjang syrtqy sauda mekemesining import-eksport qoraptau bólimine júmysqa túrdym. Bir jyldan keyin ózderining úsynysy boyynsha «Orta Aziya syrtqy sauda kompaniyasyna» júmysqa auystym. Eki aralyqta jeke biznesimdi qolgha alyp ta ýlgirdim.

– Sizding tanymal seriktikten júmystan ketip, shou biznes industriyasymen ainalysuynyzgha, kóshbasshy boluynyzgha ne sebep boldy?!

– Men «Jana әuen dybys-beyne seriktigin» 1997 jyly 27 qantarda qúrdym. Odan beri 26 jyl óte shyghypty. Búl salany qolgha aluyma ózimning ónerge qúshtarlyghym, ata-anamnyng tәrbiyesi de әser etti. Ákem Núrmúqan Janúzaqúly aqyn, synshy. Qazaqstan jazushylar odaghynyng mýshesi. Sol kezde Ýrimjide qazaqsha mәdeny ónimderdi qytay men úighyr últynyng ókilderi satyp túrdy. Bir jaghy últtyq namysym qamshylap, óz ónimderimizdi til bilmeytin ózge júrtqa berip qoyghansha, ózimiz sapaly etip shygharuymyz kerek degen baylamgha keldim. Mәdeny industriya salasyndaghy biznesimdi qazaqsha audio, viydeo, kompak disklerdi shygharudan bastap, produserlik pen óndiris bir túlghalanghan, halyqaralyq konsert úiymdastyra alatyn quatty tehnikalyq, ekonomikalyq bazasy bar kompaniya dengeyine jettik.

– Qazaqstangha qay jyly keldiniz? Atajúrtta biznes bastau onay boldy ma?!

– Men 2014-jyly otbasymdy alyp qara shanyraqqa bir jolata keldim. Elordamyzgha ornalastym. Ózim ýirenip qalghan kәsibimdi qayta bastadym. Basynda әn jazatyn studiyalar ashtym. Qytaydan әkelgen tehnikalyq aspaptar bazama sýienip «Jibek joly shou tehnika jalgha beru» kompaniyasyn qúrdym. Qytaydaghyday ýlken konsertterdi jabdyqtau, ótkizu orayy bolmady. Ashyghyn aitsam et jasaytyn jerde adamymyz bolmady. Búl salada da jeng úshynan jalghasqan jemqorlyqtyng qúlaghy qyltiyp túrghanyna kózim jetti. Álemdi pandemiya jaylaghannan keyin búl baghyttaghy júmysty toqtatyp, «QAZ SOUND» ortalyghyn ashyp, osy attas ózimning brentimdi tirketip, osy saladaghy otandyq ónimderdi óndirudi qolgha aldym. Qazir «Qaz Sound», «Dara» markasymen mikrofondar shygharyp jatyrmyz. Aldaghy kýnderi osy salagha kerekti dybys úlghaytqysh siyaqty tehnikalyq jabdyqtar óndirisin damytu oida bar.

– Jaqynda jaryq kórgen «Shaghyn biznes shang qauyp qalmasyn desek» atty oily kitabynyzdyng osynday naqty ómir tәjiriybenizden jazylghany kórinip túr. Kitapta sonday-aq ekonomikalyq týitkilder geosayasy túrghyda, jan-jaqtyly talqylanghan eken. Endi әngime taqyrybyn osy arnagha búrsaq. Keybir sarapshylar (resey mamandary) 2000 jyldardyng ortasynda Qazaqstan ekonomikasynyng damu kórsetkishin qytaymen salystyryp, joghary baghalady. Biraq 2008 jyly Amerikadan bastalghan qarjy daghdarysynan keyin onday baghalar aitylmaytyn boldy. Sonyng sebebine eki el ekonomikasyn jetik biletin maman retinde toqtala ketseniz?

– IYә, ol kez – Qazaqstan ekonomikasynyng eki oryndy damu karqynyn kórsetken (11%) altyn uaqyty boldy. Onyng sebebi ishki mýmkindikten góri, syrtqy jahandyq ekonomikalyq klimattyng tiyimdi әserinen boldy. Ol zamanda әlem elderinede derlik ekonomikalyq ósim bayqaldy. Múnaygha, shiykizatqa súranys artty. Energiya kózine bay elimizding qaltasy qarjygha toldy. Sheteldik investisiya da aghyldy. Artynan tuyndaghan әlemdik Qarjy daghdarysy bizding ekonomikamyzdyng jandy jerin, әlsiz túsyn ashyp berdi. Naqtylap aitqanda shiykizatqa baylanghan «kóbik ekonomika» ekenin kórsetti.

Qytaydyng reforma men shetelge esik ashudyng arqasynda әlem fabrikasyna ainalghanyn bilemiz. Olardyng jeniske jetu tәsili shetelden aqshalay kómek alyp qana qoymay, ozyq tehnologiyalardy óndiriske tartuynda jatyr. Investorlardy el ishindegi óndiristi damytugha yntalandyratyn zannamalar qabyldaumen birge, «Auyl sharuashylyq bankyn», «Sauda bankyn», «Kólik qatynasy bankyn» qúryp, shetel bankterinen alghan qaryzdaryn kenje qalghan salalargha naqty baghyttady. Al bizde Qarjy naryghyn monopoliyalap alghan bankter shetelden tómen ósimmen alghan qaryzdy halyqqa joghary payyzben berip, tútynushylyq maqsatta jalang baghytta nesie berumen ainalysty. Onyng sony nege soqtyrghanyn býgin kórip otyrmyz. Qytay siyaqty óndiristi jolgha qoya almaghan kýnning ózinde turizmdi, qyzmet óteu kәsibin damytsaq daghdarys jenil tiyer edi. Sol jolghy ekonomikalyq tyghyryqtan últtyq qordy saryp qylyp, әzer shyqtyq. Eng ókinishtisi daghdarystan әli kýnge sabaq almadyq. Ishki óndiristi damytu, ekonomikany әrtaraptandyru әli kýnge sóz jýzinde qalyp keledi.

– Qazaq pen Qytaydyng shekara aimaghyndaghy kók pen jerdey aiyrmashylyq keyingi kezde kópting jii talqysyna týsetin boldy. Sizding pikiriniz?

– Qytay jaqta zәulim ghimarattardyng samaladay boy týzep, biz jaqtyng qurap túrghany ras. Shekaralyq aimaqtyng jayy – últtyq qauipsizdikke sayatyn mәsele. Ekonomikada «ózindik qún» degen úghym bar. Qytay últtyq qauipsizdikke kelgende ózindik qúnmen eseptespeydi. Shekara aimaqtyng ekonomikasyn kóteruge ayamay qarjy salady. Bizdegiler mәselege strategiyalyq túrghydan mәn bermeydi. Adam sany az, ekonomikalyq tiyimdiligi joq dep jyly jauyp, qoya salady. Ózindik qúndy basty oryngha qoyady. Shekara aimaghymyzdyng qanyrap túrghanynyng basty sebebining biri osy. Shekaralyq auyldar ghana emes, halyq sany 2000 adamnan aspaytyn auyldargha da osy prinsipti ústanady eken. Bizde shekaralyq auyldar ghana emes, tarihy manyzy bar, jastardy otanshyldyqqa tәrbiyeleuge myqty baza etuge túrarlyq auyldar da jogharydaghy ekonomikalyq mýddeni últtyq mýddeden joghary qoyatyn bir jaqty sayasattyng zardabyn shegip otyr.

Negizi Qytay tәjiriybesi kórsetkendey shekaralyq aimaqty damytu ýshin qarjyny ayamau kerek. Ol qashangha deyin óz-ózin aqtaghansha memleket ekonomikalyq qoldaudy toqtatpauy kerek. Mysaly Qytayda kәsipkerler tóleytin qosymsha qún salyghy 17 payyz bolsa, Qorghas pen Alatau keden beketi ornalasqan shekaralyq aimaqtar – Qytaydaghy alghashqy qosymsha qún salyghy alynbaytyn ónirler bolyp bekitildi. Sonyng nәtiyjesinde eldegi eng ataqty 500 kompaniya Qorghasqa kelip tirkeldi. Ózim mәdeny industriya salasynda jýrgendikten, ishki qytaydaghy ataqty jýldyzdardyng Qorghasqa tirkelgen kompaniyalarymen istes boldym. Olargha salyqtyq jenildikter jasalumen qatar, nesie aluda da tiyimdi jaghday jasaldy. Memlekettik subsidiyalau bir baghytta emes. Sala-salagha jiktelip, barlyghyn ortaq damytu maqsatynda berildi. Osynday ónimdi sayasattyng arqasynda salyqtan qashqan kәsipkerdler men kәsiporyndardyng barlyghy shekaralyq aimaqqa jinalyp, Qorghas pen Alatau saghasy gýldenip shygha keldi. Al bizde múnday әreketting biri de jasalghan joq. Taghy da qaytalap aitamyn shekara aimaqty damytamyz, el irgesin bekitemiz desek ózindik qúnmen eseptespeu kerek. Qan jýgirgenshe, qarjyny ayamau kerek.

– Bizde halyqty baspanamen, azyq-týlikpen qamtamasyz etude de týitkil kóp. Qytaydyng bir jarym miliardqa juyq halyqty toyyndyryp, bas-basyna ýy aluyna jaghday jasaghan ozyq tәjiriybeleri qanday?

– Qytaydyng auylsharuashylyghyn damytudaghy sәtti jýristerining biri – jer reformasyn kezen-kezenimen jolgha qoydy. Dyng biylikke kelgennen keyin, 1978 jyly Mao zamanynan kele jatqan jerge ortaq menshikti ózgertip, jerdi otbasyna kóterip beru týzimin jolgha qoydy. Nәtiyjesinde otbasynyng әr mýshesi tegin jerge ie boldy. Enbekshilerding belsendiligi artyp, jerding ónimdiligi jogharylady. Túralaghan auylsharuashylyghy ayaqtan túryp, damugha bet aldy. Naryqtyq ekonomikagha kóshkennen keyin, dihandargha iyeligindegi jerlerin bankke kepildikke qoyyp nesie alugha, ózgege satugha erkindik berdi. Sonyng әserinen auyl túrghyndarynyng qarjy jaghynan qoly úzaryp qana qalmay, jýieli týrde memlekettik subsidiyadan iygiliktenip túrdy.

Al túrghyn ýige kelsek Qytay elinde basynda bizdegi siyaqty memlekettik menshikte boldy. Búl salany naryqqa kóshirude eng aldymen shetelde túratyn qandastarynyng qarjysyna iyek artty. Ekonomikalyq jenildikter jasau arqyly solardy osy salany damytugha júmyldyrdy. Kezinde Qytaylardyng әlemdegi manday aldy qaltaly adamy bolghan Gankongtik Ly myrza túrghyn ýy salugha ayamay qarjy qúidy. Artynan alyp kompaniyalar payda boldy. Qazir jyljymaytyn mýlik naryghy qytaydyng ishki jalpy ónim qúnynda basty oryndy ústaytyn quatty salagha ainaldy. Túrghyn ýy naryghy ózimen qosa qúrylys, jihaz óndirisining damuyna qozghaushy boldy. Al bizde ónirlik paryq óte joghary. Túrghyn ýy salasy ýlken qalalarda ghana qarqyndy jýrude. Ekonomikanyng qozghaushy kýshi bolu bylay túrsyn, súranysty qanaghattandyra almay otyr.

– Qytaydan shyqqan koronavirus pen Putinnyng Ukrainagha shapqynshylyghy әlemdik ekonomikagha aitarlyqtay әser etti. Bizge tiygen saldary qanday?!

– Jahandy әlekke salghan búl eki tosyn oqighanyng da saldary auyr bolyp túr. Sonyng kesirinen búrynnan kele jatqan bir qalypty әlemdik ekonomikalyq qatynastar búzyldy. Shiykizat baghasy qymbattady. Álemde aqsha masasynyng artuyna әkelip soqtyrdy. Sonyng әserinen zat baghasy qymbattap, aqsha qúnsyzdandy. Soghys bastalghanda rublimen birge tengemiz de qúnsyzdanyp, artynan nyghaydy. Últyq aqshanyng birde týsip, birde órleui – ekonomikanyng túraqsyzdyghyn kórsetedi.

Indet pen soghys – ekonomikamyzdyng eki alyp kórshimizge baylanuynyng asa qauipti ekenin anyq kórsetti. Odan sabaq alyp, ishki óndiristi damytyp, Orta Aziyadaghy bauyrlas eldermen birlesken ekonomikalyq aimaq qúruymyz kerek. Qytaygha balama retinde Ontýstik Aziya elderimen tovar aiyrbasyn kýsheytuimiz kerek. Múnay eksportynda reseyge iyek artudan bas tartyp, basqa joldardy jedel iske asyru kerek. Búl baghytta naqty talpynystar jasalyp jatyr. Desede ishki naryqqa sayasy reforma jasaluy kerek. Ortalyqtanghan ekonomikany, ónirlik damugha baghyttau kerek. Óitpesek jemqorlyq joyylmaydy. Shaghyn, orta biznesting kósegesi kógermeydi.

– Áriyne bir kitaptyng mazmúnyn bir súhbatqa sidyru qiyn. Sәuirding 27-i kýni túsaukeseri ótetin taghylymy mol kitabynyzdyng qogham iygiligine ainala beruine tilektestik bildiremiz.

– Rahmet.

Súhbattasqan: Esbol Ýsenúly

Abai.kz