Senbi, 23 Qarasha 2024
Aqmyltyq 2522 11 pikir 26 Sәuir, 2023 saghat 12:26

Múhamediyúly: Búl sayasy is... Men kelisimge kelmeymin!

Redaksiya: Astanada QR Últtyq muzeyining búrynghy basshysy Arystanbek Múhamediyúlynyng soty bastalghaly da aptadan asty. Sәuir aiynyng basynda budjet qarajatyn talan-tarajgha salu boyynsha aiyptalghan taghylghan A. Múhamediyúlyna qatysty is sotqa joldanghan edi. 

2022 jylghy mamyrda Arystanbek Múhamediyúly qamaugha alynghany belgili boldy. Ol kezde Múhamediyúly últtyq muzeydi basqaryp túrghan edi. 28 mamyrda sot sanksiyasymen Múhamediyúlyna qamauda ústau týrindegi búltartpau sharasy taghayyndaldy.

Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmet «Álem múrajaylary boyynsha altyn adam sherui» halyqaralyq kórmesin ótkizu boyynsha memlekettik satyp alu turaly shart shenberinde 146 million tenge mólsherinde budjet qarajatyn jymqyru deregine qatysty últtyq muzeyding lauazymdy túlghalaryna jәne basqa da adamdargha qatysty tergeudi bastady.

Shildede Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmet agenttigi ókilderi últtyq muzeyding búrynghy basshylyghyna jәne basqa da adamdargha qatysty 2017-2018 jyldary «Aqparattyq resurstarda nysandardy tanymal etu ýshin jalpyúlttyq tizbege engizilgen nysandardyng 3D-modeliderin qúru» jobasyn iske asyru kezinde asa iri mólsherde budjet qarajatyn úrlau deregi boyynsha tergeu jýrgizilip jatqanyn mәlimdedi. Resmy derekter boyynsha tergelip jatqan qylmystyq ister boyynsha memleketke keltirilgen zalaldyng aldyn ala somasy shamamen 7 milliard tenge bolady.

Juyrda Arystanbek Múhamediyúly (poshta atauy solay kórsetilgen) redaksiyamyzgha qazaqsha-oryssha, qos tilde ýshbu hat joldapty. Biz býgin sol hatty Abai.kz oqyrmandarynyng talqysyna úsynghandy jón kórdik.


Arystanbek Múhamediyúly:

Armysyzdar dostar!​ ​

Ózderiniz biletindey, sot prosesi bastaldy. Dәl qazir mening qoghamgha shyndyqty aitudyng jalghyz mýmkindigi ​әleumettik jeliler bolyp qaldy.

Sot barysynda bolyp jatqan oqighany men shekten shyqqan bassyzdyq, zansyzdyq jәne sayasy astarly is der edim. Shydamnyng da shegi bar, biraq ústamdy boluym kerek ekenin sezemin. Degenmen, qazirgi iske qatysty óz kózqarasymdy bәrinizben bólisudi qajet dep sanaymyn.

Aldymen, men aiyptau qorytyndysymen mýldem kelispeymin jәne óz kinәmdi mýldem moyyndamaymyn. IYә, kinәmdi moyyndau turaly týrli astyrtyn úsynystardyng bolghanyn nesine jasyramyn, biraq men múny istey almaymyn, óitkeni men kinәli emespin.

Men eshkimmen eshqanday mәmilege bar almaymyn, óitkeni búl is mening aty-jónime ghana emes, ar-újdanyma da qatysty.

Ar-úyattan attamay, namys-jigerimdi basshylyqqa alyp, men elimizding iygiligi ýshin enbek ettim, maghan senip tapsyrylghan barlyq salalarda: kinoda, sportta, ónerde, turizmde jәne taghy basqa salalarda Qazaqstannyng ústanymy nyghaya týsui ýshin qoldan kelgenning bәrin jasaugha tyrystym.

​IYә, maghan ýnemi qarsy jasalaghan shekten shyqqan jәne qisyny joq aqparattyq shabuyldargha,​ barynsha jala jabu әreketterge qaramastan, men el aldyndaghy arymnyng taza ekenin aitqym keledi. Óitkeni, qashanda​ ar-újdannan attaghan joqpyn. Taza ómir sýru men adal enbek etuding manyzdylyghyn eshqashan úmytqan da emespin.

Osy jyldar ishinde meni sizderding aldarynyzda keybir jat pighyldylar neshe týrli aila sharghylarmen qúbyjyq retinde kórsetuge tyrysty. Alayda, ​ men ýnemi ýnsizdik tanyttym, qolymnan kelgenshe kez kelgen alauyzdyqtan joghary túruy kerek degen ústanymmen sayasy memlekettik qyzmetshining jýgin sabyrmen kóterdim.

Endi býgin mening eng jaqyn әriptesterim maghan qarsy kuәlik beruge mәjbýr boldy. Kóz jastaryne erik bergenmen, olarda basqa amal joq siyaqty. Al, men búl joly ýndemey túra almaymyn, óitkeni qazirgi oryn alyp jatqan nәrse maghan ghana emes, olargha da qatysty әdiletsizdik dep bilemin.

Sottyng alghashqy kýnderi QR Mәdeniyet jәne sport ministrligindegi ókil​ 221 million tenge talap aryzyn oqyp bergen talapker A. IYsqaqovanyng kóz jasymen bastaldy.

Biz oghan qyryqqa juyq (40!) súraq qoydyq, biraq olardyng eshqaysysyna naqty jauap bolmady.

Sol sebepti oghan dayyndalugha uaqyt berildi. Alayda jaghday taghy qaytalandy. A. IYsqaqova kózine jasyna erik berip: «Keshiriniz, men qatelesippin!» dep keshirim súraudan әri aspady.

Osydan keyin ony qaytadan ýiine jiberuge mәjbýr boldy. Talapker ózi kórsetken shyghyn somasynyng qalay jәne neden qúralghanyn aita almady.

Jinalghandardyng kópshiligi ýshin búl somanyng eshqanday negizdemesi joq ekenin úqty. Áldekimning búiryghyn aitugha mәjbýrlengeni aitpasa da týsinikti bolyp túr. ​ Zandy súraq tuyndaydy – múnyng artynda kim túr?

Men A. IYsqaqovany ministrlikten qyzmet atqarghanan kezden bilemin, naq nege ony tandaghany týsiniksiz? Ol adal adam, ótirik aita almaydy. Eger sol somany «Antikor» ókilderi belgilese, onda úzaq jyldar boyy qatarlas júmys istegen búrynghy basshysyna jala jabudy qalamaytyn adamdy ótirik aitugha mәjbýrleudi ne dep týsinuge bolady?​ Adamgershilikke jata ma? ​

Býgingi kýnge deyin isting barlyq jelisi maghan bir top adammenen 2020 jyldyng nauryz aiynda Ýndistan kórmesinde ótken «Altyn adamnyng әlem muzeylerine sherui» jobasy ayasynda 221 million tengeni jymqyrdy degen aiyp taghylyp otyr.

Býgin meni aiyptap otyrghan isting qalay bolghanyn egjey-tegjeyli bayandap bereyin.

2020 jylghy 15 nauryzda Qazaqstan Respublikasy Preziydentining «Koronovirustyq infeksiya-COVID-ke baylanysty Qazaqstan aumaghynda tótenshe jaghday engizu turaly» Jarlyghy shyqty. Osy sәtte – 26 aqpan aiynan bastap – Qazaqstan Respublikasy Últtyq muzeyining eksponattary dayyndyq júmystaryn jýrgizu ýshin Niu-Deliyde bolghan edi.

Qazaqstan men Ýndistan Últtyq muzeyleri arasyndaghy kelisimge sәikes, «Altyn adamnyng әlem muzeylerine sherui» kórmesi 2020 jyldyng 18 nauryzy men 18 sәuiri aralyghynda ótui tiyis bolatyn.

Alayda, koronavirustyq shekteuler engizilgennen keyin kórme 2020 jyldyng 18 nauryzynan 21 nauryzyna deyin (ayyptau qorytyndysy boyynsha nebәri 3 kýn) kórsetildi.

Qazaqstannyng Ýndistandaghy Elshiligining jәne Qazaqstan Respublikasy Syrtqy ister ministrligining kómegimen karantin engizilgen songhy kýni, yaghny 2020 jyldyng 22 nauryzynda biz Altyn adamdy Ýndistannan Qazaqstangha diplomatiyalyq pochtamen qaytaru mýmkindigine qol jetkizdik.

Esterinizde bolsa, koronavirustyq shekteuler býkil әlemdi derlik qamtydy. Al biz qúndy jәdigerlerimizdi songhy sәtte elge aman-esen qaytaryp aldyq.

Eger koronavirus erekshe qatygezdikpen​ órship túrghan alys Ýndistanda biz dәl sol mezette kórmemizdi shúghyl jabu sharalaryn qabyldamaghanda, Qazaqstan ýshin ghana emes, adamzat ýshin de «Altyn adamnan» aiyrylyp qalar edik.

Al býgingi aiyptau aktisining tórkini qúndy jәdigerimizden kóz jazyp qalugha iytermeleytin sekildi me qalay?!

Bir ay boyy boluy tiyis kórme koronavirustyq pandemiya saldarynan tótenshe jaghdaylargha baylanysty Ýndistanda bar bolghany ýsh kýnge ayaqtalghany ýshin kina artu, әri onyng sot prosesine deyin úlasuy mýldem qiiy kelmeytin qisynsyzdyq der edim.

Tergeu amaldary barysynda әldeqanday «Damu» auditorlyq kompaniya» JShS-i​​ kórmening bir ay emes, nebәri ýsh kýn ghana kórmege qoyylghanyna baylanysty 221 million tenge zalal keltirdi degen qorytyndy shygharghan.

Bir qyzyghy, búl jeke kompaniya shaqyru biyletteri, bukletter, katalogtar, floristika, t.b óndiristegi 3 kýn menen bir aidyng ishindegi aiyrmashylyqty sýzgisinen ótkizdi. Qyzyq,​ óitkeni shaqyru biyletteri, bukletter, katalogtar jәne t.b. kýn sayyn emes, is-sharanyng ashyluyna ghana jiberiledi emes pe! Endi​ osynday anyq dýniyeni de týsindiruim kerek pe? Nege osynday faktige nemqúraydy qaraymyz? Nege bәri sanyrau, mýldem estigisi kelmeydi!

«Damu Auditorlyq Kompaniyasy» JShS-nen bólek sol audiytining qorytyndysyna sәikes, aqparatty nasihattau, tehnikalyq qoldau jәne t.b. qyzmetterdi Ýndistannyng Últtyq muzeyi jýzege asyruy kerek edi. Olar tipti Qytay zauyttarynan satyp alynatyn vitrinalardyng qúnyn naqtylau niyetimen Ýndistan men Qytaygha resmy saual joldady... Alayda, búl ótinishter jauapsyz qaldy... Mening oiymsha, búl qyzmetter súraushy elderde ýlken qyzyghushylyq tudyrmasa kerek.

Atalghan is boyynsha ​ «Damu auditorlyq kompaniyasy» JShS-nen basqa, ​ barlyghy 12 ekonomikalyq saraptama jýrgizildi. ​ Osyghan úqsas saraptamalardy Qazaqstan Respublikasy Ádilet ministrligine qarasty Institut pen Ekonomikalyq saraptama ortalyghy, «Aliyans sudebnyh ekspertiyz», auditorlyq kompaniyasy da jýrgizdi. ​

«Eksponat» JShS qyzmetkerlerining aituynsha, tauarlar men qyzmetterding qúnyn anyqtau kezinde auditorlyq kompaniyalar tólengen salyqtar men kólik shyghyndaryn, jalaqyny jәne t.b. eskergen joq.

Keybir jeke auditorlyq kompaniyalar búl әreketi óner әlemindegi ​ әriptesterimiz aldynda​ meni ghana emes tútastay el abyroyyn masqara jaghdaygha dúshar etti.​ Býgingi súranystar. Eng soraqysy sol – әlemdi dýr silkindirgen, jahandyq auditoriyany tarihymyzben jәne eng tamasha zergerlik búiymdarmen quantqan​ «Ruhany janghyru» memlekettik baghdarlamasynyng eng jarqyn jәne sәtti jobalarynyng birine ainalghan «Altyn adamnyng әlem muzeylerine sherui» býginde beyindik mamandyghy joq jәne ónerdi týsinbeytin boykýiezderding kesirinen úyatqa qalyp otyrmyz.

Abai.kz

11 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5543