Senbi, 23 Qarasha 2024
Biylik 1790 1 pikir 27 Sәuir, 2023 saghat 20:13

QMG júmys toby «Ózenmúnaygaz» ben Janaózenning merdiger úiymdarynda birqatar búzushylyqty anyqtady

QMG arnayy júmys toby Janaózende júmysyn jalghastyryp jatyr. Kýn sayyn qala kәsiporyndaryna baryp, enbek újymdarymen kezdesuler ótkizilip, qyzmetkerlerding shaghymdary men tilekteri tyndalady. Búdan basqa, júmys tobynyng mýsheleri qarjy-sharuashylyq qyzmet baghytynda esep qújattamalaryn tekseredi.

Osy uaqyt aralyghynda ondaghan búzushylyq anyqtaldy, olargha aldaghy uaqytta qúqyqtyq bagha beriledi.

Júmys tobynyng jetekshisi, «QazMúnayGaz» ÚK AQ Basqarma Tóraghasynyng orynbasary Dәuletjan Hasanov anyqtalghan keybir búzushylyqtar turaly bayandady.

D.Hasanovtyng aituynsha, «Ózenmúnaygaz» kompaniyasynda júmys oryndaryna kelmegen qyzmetkerlerdi júmysqa ornalastyrghan faktiler anyqtalghan. Osynday jaghdaylardyng biri, aqtaulyq belgili aitysker aqyn aldymen shtatta teolog, keyinnen qoghammen baylanys jónindegi maman qyzmetin atqarghan.

«Kompaniya shtatyna kezekten tys nemese biliktilik talaptaryna sәikes kelmeytin jәne jóndeumen ainalysatyn bólimshelerding mamandyqtary boyynsha jetkilikti júmys tәjiriybesi joq adamdardy júmysqa qabyldau faktileri bar», — dep qosty ol.

Júmys tobynyng jetekshisi atap ótkendey, birqatar jýk kólikterining GPS derekterin uaqyt kestelerimen salystyrghan kezde, derekterding sәikes kelmegeni anyqtalghan. «Yaghni, avtomobilider naqty jýrip ótken uaqyt aralyghyn tabeliderde asyra kórsetken. Tiyisinshe, atqarylghan júmys ýshin tólem de asyra baghalandy», — dep atap ótti D.Hasanov.

Sonday-aq, júmys toby múnay óndiretin jabdyqty jalgha alu qyzmeti birneshe ese joghary baghagha kórsetilgen jaghdaydy anyqtady. Osylaysha, servis kórsetetin kompaniyalardyng biri «Ózenmúnaygazgha» әmbebap elektr ortalyqtan tepkish sorghyny tәuligine únghymagha 96 myng tenge baghamen jalgha bergen. Ónirdegi basqa múnay óndirushi kompaniyanyng dәl osynday sorghyny jalgha beru baghasy búdan 2 ese arzan, atap aitqanda tәuligine únghymagha 39,7 myng tenge.

QMG Basqarma Tóraghasynyng orynbasary satyp alu salasynan taghy bir mysal keltirdi. Atap aitqanda, ÓMG únghymalardy jóndeuge arnalghan 14 dana kótergish agregat satyp aldy. Mәmilening jalpy somasy 1,5 mlrd tengeden asqan. Jetkizu merzimi — 2022 jyldyng 31 jeltoqsany. Tekseru barysynda kórsetilgen merzimde 14 agregattyng bireui ghana jetkizilgeni anyqtaldy. Esep beru qújattamasynda ol jana dep kórsetilgen. Alayda, tekseris nәtiyjesinde onyng komponentteri әldeqashan eskirgeni, kóptegen bólshekterining joq ekeni, quat konstruksiyalary paydalanu ýshin qauipti ekeni anyqtaldy. Múny jasyru ýshin tot basqan korpusy men shassiyding metall konstruksiyalary qara týske boyalghan.

Júmys toby óndiristik jәne ekologiyalyq qauipsizdik normalaryn búzghan jaghdaylardy joy ýshin ÓMG men múnay servis kompaniyalaryna úsynystar men tapsyrmalar berdi. Mysaly, birqatar nysanda ghimarattar men qúrylystar boyynsha jobalau qújattary joq, jeldetu jýiesi qauipsizdik tehnikasynyng talaptaryna sәikes kelmeydi. Únghymalardy jóndeu júmystary kezinde ekologiyalyq normalar saqtalmaydy, onyng ishinde únghymalardy jerasty jәne kýrdeli jóndeu kezinde qorghanysh plenkalary joq, ýiindiler qoyma retinde paydalanylady, lastanghan topyraq uaqtyly alynbaydy.

D.Hasanov Janaózen kәsiporyndary qyzmetkerlerining shaghymdaryn tekseru mәselesine jeke toqtaldy. Belgili bolghanday, ÓMG-ning keybir merdiger úiymdarynda zeynetaqy audarymdaryn 2-3 aigha keshiktirgen jaghdaylar bar, kólik qyzmetin úsynatyn merdiger úiymdardyng qyzmetkerleri arnayy kiyimmen jәne tamaqpen qamtamasyz etilmeydi, ýsteme júmys uaqyty asyp ketken jaghdaylar tirkelgen. Árbir atalghan fakti boyynsha tiyisti sharalar qabyldanatyn bolady.

«Jalpy, júmys jalghasady. Búl anyqtalghan jergilikti búzushylyqtardyng keybir mysaly ghana. Jana faktiler turaly biz júrtshylyqty habardar etip otyramyz. Anyqtalghan búzushylyqtardyng әrbir tarmaghy boyynsha qúqyqtyq bagha beriletin bolady. Barlyq jauaptylar qúqyq búzushylyqtardyng auyrlyghyna baylanysty jazalanady. Tiyisti qújattardy qúqyq qorghau organdaryna tapsyramyz», — dep týiindedi D.Hasanov.

 

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5533