Azamat aqyn, jurnalist, Evraziya últtyq uniyversiytetining ústazy Yqylas Ojayúlynyng shygharmashylyq keshi 13 mamyrda EÚU-dyng ýlken zalynda ótedi. Poeziya jәne jurnalistikada, dәstýrli әn salasynda ózindik qoltanbasy bar aqyngha tabys tiley otyryp, toptama ólenderin jariyalap otyrmyz.

 

Tariyh

 

Bóken jon, bórte qyrattar astynda

Shóptermen jabylghan,

Aqsónke sýiekter sóileydi,

Ne týidik aruaqtar zarynan?!

Mening tarihym - ap-ashy, kýp-kýren,

Sebebi ol, anamnyng jasymen,

Atamnyng qanymen jazylghan.

Qariya qyrattar sóileydi kýnirenip,

Qobyzdyng tilimen,

Bir әuen talyqsyp jetedi qúlaqqa

Torghyn jel ýnimen.

Qan bókken dalamnyng qayghysyn sezemin,

Jylqynyng jaly men jusannyng býrinen.

Qayran, qabylan babalar

Basynyng ishinde kýn janyp,

Shuaghy jýzinen bayqalghan.

Orhonnyng kók mәrmar tasyna kertilip,

Erligi aitylghan.

Týz jýrek, tau minez týrkinin

Astynda qara jer tenselip,

Auyzynda kók aspan shayqalghan.

Oyhoy, Orhonnyng jazuy,

Sen eding rasy -

Babamnyng jәdiger múrasy.

Tamyrymda kýrkirep aghatyn,

Qayda sol kók tastyng kógildir dúghasy?!

Kógildir dúghamdy

Keudeme kisinetip,

Bozdadym zarly ýnmen,

Azamat aqyn, jurnalist, Evraziya últtyq uniyversiytetining ústazy Yqylas Ojayúlynyng shygharmashylyq keshi 13 mamyrda EÚU-dyng ýlken zalynda ótedi. Poeziya jәne jurnalistikada, dәstýrli әn salasynda ózindik qoltanbasy bar aqyngha tabys tiley otyryp, toptama ólenderin jariyalap otyrmyz.

 

Tariyh

 

Bóken jon, bórte qyrattar astynda

Shóptermen jabylghan,

Aqsónke sýiekter sóileydi,

Ne týidik aruaqtar zarynan?!

Mening tarihym - ap-ashy, kýp-kýren,

Sebebi ol, anamnyng jasymen,

Atamnyng qanymen jazylghan.

Qariya qyrattar sóileydi kýnirenip,

Qobyzdyng tilimen,

Bir әuen talyqsyp jetedi qúlaqqa

Torghyn jel ýnimen.

Qan bókken dalamnyng qayghysyn sezemin,

Jylqynyng jaly men jusannyng býrinen.

Qayran, qabylan babalar

Basynyng ishinde kýn janyp,

Shuaghy jýzinen bayqalghan.

Orhonnyng kók mәrmar tasyna kertilip,

Erligi aitylghan.

Týz jýrek, tau minez týrkinin

Astynda qara jer tenselip,

Auyzynda kók aspan shayqalghan.

Oyhoy, Orhonnyng jazuy,

Sen eding rasy -

Babamnyng jәdiger múrasy.

Tamyrymda kýrkirep aghatyn,

Qayda sol kók tastyng kógildir dúghasy?!

Kógildir dúghamdy

Keudeme kisinetip,

Bozdadym zarly ýnmen,

Bozdadym qazaqy taghdyrmen.

Sóittim de,

Jylqynyng iyisindey búrqyryp,

Túlpardyng tostaqtay kózinde

Túnghiyq sher bolyp qaldym men.

 

 

 

Úshyq

I                       Alash atty orda qúryp shalqyghan,

Baq dәuleti tuyp ósip balqyghan.

Árbir iste qazaq iysi anqyghanyn,

Tirlikte kózimizben kóremiz be?..

(Gh. Qarash)

Shirkin-ay!

Oylay beru oigha da auyr,

Oylantpay oisyzdardy qoydy-au ómir,

Keshe mening ishime toray týnep,

Sol toray donyz bolyp shyqty býgin.

Sodan mening tanauym tars bitelip,

Shyrqyrap shybyn janym shyqty bilem,

Újdanyma donyzdyng demi tiyip,

Úyatynan úshynghan últtyng biri em.

Áy, qayran, Qazaqiya-ay ardy bilgen,

Appaq ar  ashy sugha jandy bilem,

Kýlinen kýlimsi iyis úrpaq ósip,

Ghúrpyndy buyndyrghan qoldy kórem.

Úshyndym  ne sebepten úshyq shyghyp,

Úshyghym últsyzdyqtan boldy bilem.

Salayyn sal deseniz ashy әnime,

Bizding de qariyadan qashty әngime.

Qúday-au,  uәli auyz saqal qayda?

Qayghysy týnnen qara, kýnnen ystyq

Búl da ózi basty әngime,

Búghan júrt «núrsәuleni» kinәlaydy,

Ol ózi...

Óz aldyna basqa әngime.

Manayym qyzyl tanau terdin  iyisi,

Aynalghan  asqazangha kózding ishi.

Obal da oralady ot bop anyq,

Kóz jastyng dóngelenip aghary haq,

IYә, әlgi... dýnie kezek

Bәrine әmir eter jogharghy Haq.

Adamdyq aiuanatqa ghapyldansa,

Qayyrylyp qara júrtty tabary haq.

Sanam-ay  Saqtan qalyp sansyraghan,

Ghúrpym-ay  Ghúnnan qalyp qansyraghan.

Qúdayym, qúldyq  úrdym bir ózine

Qútylar qúdiret ber búl «tajaldan».

Qanymdy qalamsapqa sertke baylap,

Aryndy aq qaghazben úshyqtayyn.

Ne isteyin

búdan ózge endi saghan,

Qazaqiya...?

Qaghaz

II

Qaptaghan qaghazdar

Kóz soqyr, kónil mas.

Aqshalar jolynda

Ar-úyat aqsarbas.

Kók-jasyl paraqtar,

Senderge ókpem joq,

Arazgha ainalyp adamdyq,

Qaghazgha qaqtalghan bizding bas.

Ey, shirkin,

ergejey aqylym ,

Myng bolghyr ótirik sayray ber.

«Bizding el bay halyq, arman el...»

Auagha  shóldegen  aqiqat.

Qaghazgha túnshyqqan qayran el.

Ortalyq oy jasap ODAQTYQ,

Tarihy tamyrdy tonattyq.

Qayteyin, qauqarsyz qazaqtyq.

Qanbaqqa ainalghan qalyng sóz,

Qaghazgha tanylghan azattyq.

Qayran...

Qarakók han Kene,

Azat oy Ahmet.

Qúnyndy bilmesek  ghafu et.

Qan menen qarghysqa

Qol shayghan suyq qol,

Týbi bir tartpay ma qasiret.

Qaynaghan qyzyl sóz,

Ystyq dem, kópirik.

Búl bәlkim, toyghandyq,

Búl bәlkim, kekirik.

«Halqym-au, júrtym-au»,

Ezilgen emeshek...

Ne degen ghajayyp ertegi,

Ne degen ghalamat ótirik!

 

 

Jusan

III

Qobyzdyng qylyna qayghymdy túndyryp,

Taghy da múng shaldym.

Asanday azaly, Qorqyttay qazaly

Sarqyty em bir shaldyn.

Qazaqy bolmysym,

Qaydasyn, újdanym?

Qús tilin saz etip,

su tilin sóz etip,

IYsimen sóilegen jusannyn.

Búl dala -

Bozdaqtar denesi,

Topyraq iylengen qanyna.

Dalamnyng әr tasy -

Anamnyng kóz jasy

sheri bar zarynda.

Boz dala, boz dala  -

denemning bólshegi,

Men senen jaraldym basynda

Men saghan sinemin sonynda.

Bir uys topyraq,

Omyrauyn oq tesken

oghylan bir úlyn.

Sol ýshin...

Tastyng da tәu etem әr týiir synyghyn.

Qaydasyng tektilik,

qaydasyng ór ruh!

Boz jusan ansaghan

Beybarys ghúmyrym.

Jusan joq...

kiyemning yrysy,

Qúrttaghan úrandar,

Úrttalghan tilekter toghysy,

Halyqty tu etken qarynnyng dybysy,

Alapat asqazan soghysy...

Sanamnyng syrqaty,

Qúldyqty shyndyq dep sorlaydy,

Kózi joq  kóp nadan

Qonyzsha boq quyp, donyzsha oilaydy.

«Bizding el osynday»,

Aynala appaq núr, jer ýsti gýlstan

Ózgeshe,

ózgeshe...

oylaugha bolmaydy.

Ózgeshe oilatpas osy dert,

Janymnyng jartysyn ketti ýgip.

Ah, qayran, dýniye-ay!

Týbime sen jetting teksizdik...

Mazdasyn Mahambet minezim,

Oyansyn ruhym ot býrkip,

Sen jasa, boz jusan bolmysym,

Sen jasa, bekzada tektilik

 

Qonyr

II

Qonyr-qonyr taulardyn

Qoltyghynan qoy órip,

Qonyr ýiding ishinde

Qonyr salqyn qoy órip,

Manyrauyq mandayym

Oy dýretip neshe myn

Jasyl manday qyrattan

Jasyl sóz bop esemin.

Jasyl oiym saz edi

Jaziraly jany izgi,

Qonyr sazgha gýl atqan

Qara tastyng qauyzy.

Qaytqan qústyng qanqylyn

Ózegine toltyryp,

Tyrna jilik, tórt oiyq

Súnqyldaydy sybyzghym

Aspan anqyp auyzy.

Men osylay anqydym

Qos ishekke qondyryp,

Qonyr qazdyng qanqylyn.

Solqyldatyp kýy shalghan

Áy, shaldar-ay, shaldar-ay

Sezim keship neshe myn

Keregening astynan

Kýy túnady kýmbirlep

Erneuine kesemnin.

Kim týsiner kýy úqpay,

Búl pәniyding bayanyn,

Kýimen birge jónkidim,

Jerge tiymey ayaghym.

Jan erigen sol sәtte

Mandayymnan kýn shyghyp,

Tandayymda ay tuyp,

Kýy kilkigen kesemdi

Úrttap-úrttap qoyamyn.

Qayda ketti sol shaghym

Qonyrauly qonyr ýn?

Qonyrymdy joghaltyp,

Tas kósheni torydym.

Janbyryna janardyn

Omyrauym boyalyp.

Qaynay-qaynay qansydy

Alpys eki tamyrym.

Toghyz perne betinen

Tolqyp soqqan samalmyn,

Tolqyn-tolqyn samal bop,

Saghasynan aghamyn.

Qos ishekting ýstine

Qús dauysyn jusatqan,

Sen aman bol, qonyr ýn

Sen aman bol, shanaghym.

Abai.kz