Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3108 0 pikir 7 Mamyr, 2013 saghat 09:14

Yqylas Ojayúly. Memleketti chinovnik emes, ziyaly basqaruy kerek

Biz kim ýshin ómir sýrip jýrmiz? Úrpaq ýshin be? Eger úrpaq ýshin bolsa nege ózimizdi-ózimiz qorlay beremiz? Búl súraqqa jauap ta dayyn sekildi: qúldyq sananyng qúlymyz. Tek qasymyzdaghy qazaqtar baqytty bolsa ghana ózimizding baqytty bolatynymyzdy týsinbegen topastyghymyz. Bile túra ózgening aitaghyna ergen it minezdiligimiz. Kóre túra kózimizdi taydyrghan jasqanshaqtyghymyz, jaqynymyzdy jatqa tepken jat bauyrlyghymyz, qasqyr men jylqy qúrly oilay almaghan hayuannan beter namyssyzdyghymyz, eki jýzdiligimiz ben satqyndyghymyz. Búl shyn bilim men tәrbiyeden adasyp, tekten aiyrylghan tobyrdyng qylyghy. Biz osyghan da mәz bolyp maqtanyp jýrmiz.

Bizding aitpaqshy bolyp otyrghanymyz, әne, sonday tobyrdy oyatu ýshin minez tanytqan, elding kóshine ie bolar er tәrbiyeleudi maqsat etken ústaz, qúlyn jyryn kisinetip, qasqyr namysyn qanyna janyghan aqyn joldasymyz Yqylas Ojay bolatyn.  Keshe ghana aqparattyng qazanyn sapyrghan tilshi býgingi  L.N Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq  uniyversiyteti jurnalistika fakulitetining oqytushysy. Alyp Altaydyng teriskey betinde tuyp,  atamekenge qonys audaryp Saryarqanyng tósine otauyn tikken Yqylaspen әngimeni azamattyq ústanym jayynda órbittik.

 

 

Abaydyng eki sózi nemese qazaqty qútqaratyn baylyq pen biylik

Biz kim ýshin ómir sýrip jýrmiz? Úrpaq ýshin be? Eger úrpaq ýshin bolsa nege ózimizdi-ózimiz qorlay beremiz? Búl súraqqa jauap ta dayyn sekildi: qúldyq sananyng qúlymyz. Tek qasymyzdaghy qazaqtar baqytty bolsa ghana ózimizding baqytty bolatynymyzdy týsinbegen topastyghymyz. Bile túra ózgening aitaghyna ergen it minezdiligimiz. Kóre túra kózimizdi taydyrghan jasqanshaqtyghymyz, jaqynymyzdy jatqa tepken jat bauyrlyghymyz, qasqyr men jylqy qúrly oilay almaghan hayuannan beter namyssyzdyghymyz, eki jýzdiligimiz ben satqyndyghymyz. Búl shyn bilim men tәrbiyeden adasyp, tekten aiyrylghan tobyrdyng qylyghy. Biz osyghan da mәz bolyp maqtanyp jýrmiz.

Bizding aitpaqshy bolyp otyrghanymyz, әne, sonday tobyrdy oyatu ýshin minez tanytqan, elding kóshine ie bolar er tәrbiyeleudi maqsat etken ústaz, qúlyn jyryn kisinetip, qasqyr namysyn qanyna janyghan aqyn joldasymyz Yqylas Ojay bolatyn.  Keshe ghana aqparattyng qazanyn sapyrghan tilshi býgingi  L.N Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq  uniyversiyteti jurnalistika fakulitetining oqytushysy. Alyp Altaydyng teriskey betinde tuyp,  atamekenge qonys audaryp Saryarqanyng tósine otauyn tikken Yqylaspen әngimeni azamattyq ústanym jayynda órbittik.

 

 

Abaydyng eki sózi nemese qazaqty qútqaratyn baylyq pen biylik

- Biz kim ýshin ómir sýrip jýrmiz? Úrpaq ýshin be? Eger úrpaq ýshin bolsa nege ózimizdi-ózimiz qorlay beremiz?

 

- Jalpy adam balasy «ne bildim?» , «ne isteuim kerek?», «kimge ýmit artamyn?» degen súraqtar shyrmauynan bir sәtke de aryla almasa kerek. Men óz últym jayly mynany bildim: osydan bir ghasyr ilkide qazaq ruhaniyaty adam aitqysyz anomoliyagha úshyrady. Últ kóseminen auyl múghalimine deyingi aralyqty qamtyghan  kókjótel  nauqan  halqymyzdyn  ruhany genologiyasyna siltengen balta bolatyn. Búl qasiret qauashaghy sau qazaqtyng qaymaghyn siyryp, qanyn búzdy. Tútas bir tekti, degdar buyn jer qoynauyna sapar shekti. Kolchaktyng «Men kez kelgen halyqtyng bes jýz ziyalysynyn   kózin qúrtsam sol últty ózime sózsiz baghyndyrghan bolar edim» degen oiy rasqa ainaldy. Bes jýziniz ber jaghy ghana eken, otyz myngha juyq aristokrattar ajal qúshty.  Shirkin, búlar qanday edi, ne bary jiyrmadaghy jas órenderining ózi memlekettik masshtabqa kóterilip, miylәttik mazmúnda oilay alatyn  passionar túlghalar edi. Osynday fenomen túlghalarynan aiyrylghan qazaq halqynyng ruhany vakumy bos kenistikke ainaldy. Búl vakum әli tolghan joq. Qazaq qoghamy shyn ziyalygha shólirkep túr. 1931 jyly Mústafa Shoqaydyn  «Yash Týrkistan» jurnalynda «Últtyq ziyaly»  degen maqalasy jaryq kórgen bolatyn. Búl materialda Shoqay  «Shyn ziyaly dep kimderdi ataymyz?» dep gamletti súraq qoya otyryp, ziyalygha tәn kriyteriylerdi týgeldey anyqtap beredi. Biz qazir Shoqay tanymymen tarazylaytyn bolsaq, býgingining on ziyalysyn tabudyng ózi ýlken mashaqatqa ainalyp, on sausaghymyzdy toltyra almay shәt-shәlekeyimiz shyqqan bolar edi. Abay jaryqtyq:

 

«Kóp shuyldaq ne tabar,

Biylemese bir kemel.

Edinisa ketkende

Ne bolady ónsheng nól»  - deydi.

 

Búl býgingi  qazaqtyng aina qatesiz portreti. Biz ziyalylar keruenin dәlirek aitsaq, kritikalyq massany jedel arada jasaqtauymyz kerek. Men osyny bilip, osyny týsindim. Al ne isteuim kerek degen jogharydaghy súraqqa qaytadan qayyrylys berer bolsam, tek aghartumen ghana ainalysuym kerek degendi ózime ainymas azamattyq ústanym etemin. Sol ýshin uniyversiytetke keldim. Ýiretu ýshin ýirenuing qajet. Aldynghy buyn aghalarymnyng kópti kórgen tәjiriybesin boyyma júghysty ettim. Búl jerde ol kisilerding bәrin atap otyrugha uaqyt tapshy.  Bir shyndyghymdy aitayyn. Aldynghy buyn babalar men aghalar tizimining basyna  tek Abaydy ghana qoyamyn.  Nege deseniz ol - qazaq  ruhaniyatynyn  reformatory ghana emes,  Gippokraty. Qazaq jan auruynyng em-domynyng reseptisin jasaghan úly dәriger. Hakim ózining 41- qara sózinde: «qazaqqa aqyl berem, týzeymin dep qam jegen adamgha eki týrli nәrse kerek» deydi. Birinshisi, «ókimet jarlyghy qolynda bolu kerek» yaghn biylikke shyn degdardyng qol jetkizui kerek dese, ekinshisi «esepsiz bay bolu kerek», yaghny bekzada bolmysty burjuaziya qúrudy aityp otyr. Bizde qazir ekeui de joq. Búryn bolghan. Atyp, asyp barlyghyn typ-tipyl etip tastady. Býgingining «bayy» jemqor  bolsa, «ziyalysy» sheneunik. Memleketti chinovniykemes ziyaly basqaruy kerek. Ziyaly basqarmaghan el týbi bir mýsәpirlik pen mýgedektikke úshyraydy. Alashtyng da armany osy bolatyn.  Búl ekeui bizge qazir auaday qajet.Aghartu degennen shyghady,osy eki toptan túratyn qarakókter estafetasynyng qalyptasuyna qaderiy-qalimshe óz ýlesimdi qossam

deymin.

 

Ilim men bilim eki  nәrse

 

- Óziniz bilim salasynda qyzmet istep jýrgendikten býgingi bilimning jay-kýiine toqtalyp ótseniz?

 

- Bizdegi bilim ózining tól hronologiyalyq tamyrynan ajyrady. Mәni mayysyp, maghynasy ózgerdi. XX ghasyrda jәditshildikting negizgi bastauynda túrghan  Ál - Faraby men Ghazaliy,  Marjany men Abay susyndaghan jәdizmge Ismail Gasprinskiy janasha sipat әkeldi. Resey imperiyasynyng kolonizator sayasatynan óris alghan bilimge emes, ilimge qúrylghan  qadymshyldyq mektep jәditshildike   qarsy jau boldy. Qazaq ishindegi mektepter men medreseler jabylyp esesine orys shkoldary ashyldy. Osy qaldi andaghan  Shahmúrat aqyn: «Áne qadim qara búlt ýstin basqan, mine jәdit dýniyege núryn shashqan» dep jyrlady. Qadymshyldyq qazaqtyng qauashaghyn ózgertip, bozjusan bolmysyn búzdy. Tól bilim beru jýlgesi basqa arnagha auysty. Materalistik iydeya etek alyp últ mýddesin oqaly shapangha aiyrbastaghan «sharighatqa shala» sauattylar beleng aldy. Búghan Shәkәrim qajy «Ghylym degen búl bolsa әdirә qalsyn» dep  óz baghasyn berdi.  Endi jogharydaghy ilim men bilim úghymdarynyng ara-jigin ashalap kórelik. Ilim -  oydan jasalghan úr da jyq úrandar  men sayasat soyylyna ghana  qúrylady. Dәlirek aitsaq, aljyghan aqsaqaldardyng kózqarasynan túrady. Onyng býgingi ras degeni erteng qyp-qyzyl qighashtyq pen qiyanatqa ainalady. Keshegi markstik, lenindik iydeologiyagha kýilegen úrandar aqiqat ekeni ras bolsa, býgin qayda ketti. Biz sonyng bәrin bes sausaghymyzday bilse túra kýresuge  shyn dәrmensizbiz. Bar bolghany bilimning tehnikalyq qúraly ghana sanalatyn  interaktivti taqta men internetti ýlken bilimning sanatyna jatqyzyp zamanauy bilimdimiz dep zarlanudan tanar emespiz. Ergejey esimiz tehnikalyq qúrylghyny kenen bilimmen almastyryp aldy. Testpen synaq tapsyrghandy erekshe mәrtebe kórip «búryn sondy múnday  janalyq qazaqta bolmaghan» dep ýzengi bauymyz ýzilerdey shirenemiz. Nәtiyjesinde qazaq ghylymy  qayda? qashan? kimge? nege? degen súraqtargha ghana jauap beretin krossvordqa (sózjúmbaqqa) aynalyp barady. Al bilimge keler bolsaq, ol  tek avsolutti aqiqatqa ghana taghan tireydi. Tanymdyq  bilimge ótpeli koniukturanyng qatysy joq. «Bilim anasy - tәjiriybe» deydi. Alpys eki tamyrynnyng ainalymyna týsip boygha singen bilimnen ghana  azamattyq bolmys pen elshildik shyghady. «Tәrbiyesiz bilim adazattyng qas jauy degen» Ál-Faraby men «Ghazәzil újmaqtan bilimsizdiginen shyqqan joq imansyzdyghynan shyqty. Últyna, júrtyna qyzmet qylu -  bilimnen emes, minezden» degen Álihan  sózinde ruhany aqiqat bar.   Búl jerde qoldanylyp túrghan «tәrbiye» men «minez» sózi imandy, parasatty,  bilimdi bir sózben aitqanda «tolyq adam» úghymynyng jiyntyq atauy. Búdan shyghatyn  qorytyndy naghyz ghalym degenimiz - filologiya nemese filosofiya ghylymynyng doktory, professor emes, (etikshi etik tiguding qyry men syryn jetik biletini sekildi, búl  adamdar da  bir salanyn  kәsiby maytalmandary ghana ghoy) eki dýniyening syryn erkin baghamdap, tórt  qúbylany týgel tanyghan túlghany ghana ghalym deuge bolady. Ókinishke qaray, ghalymnyng biligi múnday ólshemdermen emes qatyrma qaghazdarmen ghana anyqtalatyn boldy. Imam  Ghazyraly esimdi ghúlamadan: «Boqshalarda, ydystarda saqtalghan  ghylym  emes, keudelerde saqtalghan ghylym ghana - naghyz ghylym» degen tәmsil qalypty. Ras, bizding ghylym «adam keudesine hikmet» darytatynday, «boygha quat, oigha kóz» bola almay túr.

Búl  bizge bilim mәselesine janasha betbúrys jasaytyn  mezgil mizamynyn  әldeqashan jetkendigin sezdiredi...

 

Sharighat qaghidalary uaqytqa qaray ózgeredi

 

- Songhy jarty ghasyrda diny reng alghan sayasattyng kýlli adamzatty timiskiley bastaghanyn eshkim jasyra almaydy. Zalymdardyng maqsatty týrde jasaghan hadisteri men búrmalaghan hadisteri onsyz da oilaugha múrsat tappaghan әlsiz  halyqty әurege týsirgeni de ótirik emes. Oshaqtyng ýsh bútynday din men tildi, dildi dýmshelikpen týsindirdi.  Salt-dәstýrge diny sipat berip, qalyptasqan dilge alapat soqqy berdi. Tuysqandy arazdastyryp, jamaghayyndy jat qyldy. Osy bir shyndyqqa qalay qaraysyz?

 

- «Din adamdy bir bauyr qylmaq edi,

Ony búzyp dúshpandyq qaru jasar.

Sýitip búzyp, býldirip esil dindi,

Din dese bilimdiler túra qashar» degen  Shәkәrim sózi býgingi aqualymyzdyng barometri. Sharighat qaghidalary uaqytqa qaray ózgerip otyrady. Múny Shәkәrimning ruhany ústazy  Abay hakim de «Qaghida sharighaty ózgerse de, Taghrif Alla esh jerde ózgermedi», - deydi.  Bizding bir Allagha degen senimimiz gnoseologiyalyq tanymgha ainalmay-aq qoydy. Kóbimizding din islamgha degen tanymymyz kózqaras pen pikirler ayasynan asa almay   qalyp otyr. Ásirese, ózderin ziyaly qauymbyz dep sanaytyn toptar.  Olar  qasiyetti Qúran qaghidatyna beyimdeluding orynyna ony ózderine qaray beyimdegileri keledi. Tipti namazdy gimnastika sanaytyndary  da bar. Ras, hah islam - kýlli danalyq pen parasattyng túmasy. Múny býgingi qogham qal-qadirinshe týsinip keledi. Adamnyng ómir sýrgen jaghrafiyalyq ortasy men klimatyna baylanysty adamnyng antropologiyalyq bet pishini, kiyim kiyisi, mentaliyteti, әdet ghúrpy qalyptasady. Arabtyng kiyimi arabtyng klimatyna negizdelgen. Sәlde men mәsi, tas pen misuak (tis tazalaytyn aghash) - búlar bar bolghany sonau jetinshi ghasyrdyng kiyimderi men túrmystyq búiymdary bolatyn. Osyny key bauyrlarymyz týsingileri kelmeydi.  Qazirgi tanda batystyng mazaghy bolyp, soghys pen qantógisting negizgi oshaghyna ainalghan ne bilimnen, ne ghylymnan ada Aughanstan men Irak sekildi  islam memleketterining týbine  osy jetinshi ghasyrdan jylystamaghan konservatorlyghy jetti. Batys degenen shyghady  Europada islam dinin qabyldaushylardyng kýn sanap kóbeyip kele jatqany hristiandar ýshin ýlken ýrey bolyp túr. Sondyqtan olar búl ýderisti toqtatu ýshin din islamgha  «ekstremist», «terrorist», «qanypezer» degen sekildi negizsiz jalalar jauyp, el ishine  iritki saludan aldaryna  jan salmay keledi. Ókinishke qaray,  Qazaqstan islam memleketi bola túra batystyng qoldan jasaghan quyrshaq aqpararatyna aldanyp qalyp otyr. «Bizde de terroristter tolyp jýr» dep biylik el ishindegi  ekonomikalyq, әleumettik mәselelerden órshigen jaghdaylargha diny reng bergileri keledi.  Dúrysy, biylik jaudy dinnen emes, dinsizdikten (imansyzdyqtan) izdeu qajet.  Tanym biyiginen qarar bolsaq   hah islam adamzatty bekzada bolmys pen parasatqa, ghylym men bilimge jeteuleushi naghyz kórkemdikke toly progresting ózi. Osy bir aqiqatty nasihattap jeke-jeke jiliktep túryp týsindirip beru din ghalymdary  men  meshit qyzmetkerlerining mindeti edi. Ázirshe búl tilegimizding kóshi ongha basa almay, túralap túr. Imamdarymyzdyng passionarlyq mindetterin týgendemegende, meshittegi aitqan uaghyzdarynyng ózi qasang qaghidalar men siresken sholostikalyq dogmalargha toly.  Eshqanday izdenisterden ada osy uaghyzdardy tyndasang qarynyng ashady. XIX ghasyrda Abay, XX  ghasyrda  «Alash» arystary synaghan moldanyng oquy men toquy sodan beri attay  eki ghasyr ótse de eshqanday nәtiyje bermey keledi. Allanyng aldynda últ pen úlystyng bәri birdey. Demek, músylman bolu ýshin  arab bolyp dýniyege keluding eshqanday qajeti joq. Bir Allagha iman keltirip shәhadatqa til keltirip, soghan amal etken kýnnen bastap biz, qúdaygha shýkir músylmanbyz. Ókinishke qaray, osynday qarapayym ghana qaghidalardy eskermey arab  últyn ruhany aina retinde qabyldap, kýlli ghúmyryn, odan qala berdi ómir tirshiligin osy bir últpen  etene sabaqtastyratyn destruktivti toptar da joq emes.  «Adamdardy birin-biri tanuy ýshin últtar men úlystargha bóldim» degen Allanyng ayaty bar.  Demek, әrbir  últ ózining eli men jerin, jaratushy tanbalaghan osy bir últtyq  bolmysy men sipatyn mәngi saqtauy tiyis.  Ágәrәki, kez kelgen qauym  Jaratushy jazghan búl hikmetke  múryn shýiire qarap, ózge bir halyqqa elikteytin bolsa, ol últ sol kýnnen bastap Qúdaydyng qyryna ilinbek. Áytpegende bizding bәrimizdi arab qylyp jaratugha Alla-taghalanyng әmiri jetpey qalghan joq. Últ qylyp úiystyrghan son, últtyghyn saqtasyn dep jaratty. Qúlshylyghynyng  Qúdaygha ghana  layyqty boluyn tileytin әrbir músylman «Músylman tughannan ólgenge deyin ilim izdeuge  mindetti» degen payghambar ósiyetine amal etui tiyis. Óitkeni gharyshtyq tanymnyng esigi kemel iman, keng tynysty ghylymmen úshtasqanda ghana ashylyp sala bermek.

 

Súhbattasqan   Beysen Ahmetúly

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377