Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4284 0 pikir 7 Mamyr, 2013 saghat 09:27

Qúdiyar Bilәl. Kvanttyq mehanika jәne diny tanym

Kvanttyq mehanika jaratylystyq bolmys mәnin týisine bastaghannan keyin ghylym da, diny týsinik te ózindik damu biyigine kóterilip, aqyry bir-birimen bettesti. Nәtiyjesinde ghylym qalamasa da Alla aldynda minәjat etuge mәjbýr boldy. Al din osy uaqytqa deyin toqtausyz aityp kelgenderining shyn mәninde aqiqat ekendigin sezinip, soghan endi ghana mәn bere bastady. Áytse de ghylym men dindegi búl ahualdy, kópshilik qauymdy bylay qoyghanda, ghylym shynyna kóterilgen akademikter men (tipti Eynshteyn de) ghúlama dindarlardyng ózi týgeldey úghyna qoyghan joq. Sebebi búl «ahual» osy uaqytqa deyin bar qúpiyasyn ishine býgumen keldi. Sondyqtan ghalymdar da, dindarlar da ol «ahualdyn» atyn bilgenimen  mәnin týsingen joq. Bizding «ahual» dep otyrghanymyz, ghylymy tildegi kvanttyq mehanika. Kvanttyq mehanikanyng jay-japsaryn taratyp aitu ghalymdar enshisindegi jayt. Biz sol mәselening tek dinge qatysty jaghyn ghana qauzay ketkendi jón kórdik. Sonymen...

Kvanttyq mehanika jaratylystyq bolmys mәnin týisine bastaghannan keyin ghylym da, diny týsinik te ózindik damu biyigine kóterilip, aqyry bir-birimen bettesti. Nәtiyjesinde ghylym qalamasa da Alla aldynda minәjat etuge mәjbýr boldy. Al din osy uaqytqa deyin toqtausyz aityp kelgenderining shyn mәninde aqiqat ekendigin sezinip, soghan endi ghana mәn bere bastady. Áytse de ghylym men dindegi búl ahualdy, kópshilik qauymdy bylay qoyghanda, ghylym shynyna kóterilgen akademikter men (tipti Eynshteyn de) ghúlama dindarlardyng ózi týgeldey úghyna qoyghan joq. Sebebi búl «ahual» osy uaqytqa deyin bar qúpiyasyn ishine býgumen keldi. Sondyqtan ghalymdar da, dindarlar da ol «ahualdyn» atyn bilgenimen  mәnin týsingen joq. Bizding «ahual» dep otyrghanymyz, ghylymy tildegi kvanttyq mehanika. Kvanttyq mehanikanyng jay-japsaryn taratyp aitu ghalymdar enshisindegi jayt. Biz sol mәselening tek dinge qatysty jaghyn ghana qauzay ketkendi jón kórdik. Sonymen...

Eger adam balasy kóterilip otyrghan mәsele mәnin osyghan deyin úghyna alghanda býtkil ómirin basqasha qúrghan bolar edi. Búl - aqiqat mәnin ózimiz týsingennen keyingi oi. Bolmasa búghan deyin eshtene bolmaghany siyaqty búdan keyin de eshtene ózgermeydi. Adamdar ómirden sol bәz-bayaghy beygham qalyptarynda joq nәrsening sonyna týsip, sony qyzyqtap,  soghan aldanyp ótedi. Ókinishti. Biraq ol ókinish adamgha kóz júmghannan keyin baryp keledi. Iya, ómirden qalay ótedi, tura sol sәtte aqiqat aiqyndalady. Búl jayt  Qúran ayattary arqyly bekitilgen. Biraq biz ol ayattyng shynayy mәnin úghyna alghanymyz joq. Ras, ókinishting bolatynyn bildik. Alayda biz ol ókinishti Allany tanymaghandyqtan, ghibadat-qúlshylyqty jasay almaghandyqtan bolady dep bildik. Búl - diny úghymdy qabylday alghan adamnyng týsinigi. Al dinsizge... Iya, olargha bәri bir. Joq. Bәri bir emes. Endi bәri bir emes. Kvanttyq mehanika ateister týsinigining de byt-shytyn shyghardy. Jә, ol bólek әngime.

Sonymen ólgen adamda ókinish bolady dedik. Ol qanday ókinish? Mәselen biz ómirde at basynday altyngha ie boldyq delik. Sol at basynday altyngha ie bolghanymyz ýshin biz qúrmet biyigine kóterildik. Júrttyng qyzghanyshyn oyattyq. Ózimizdi mәrtebeli jan sezindik. Soghan maldandyq. Sonyng buyna masattanyp, kýpinumen ómirimizdi ótkizdik. Endi ómirden ozghannan keyingi jayt. Baqsaq, tau da,tas ta, tipti ainalamyzdaghy qolgha ústaugha bolatyn nәrsening bәri altyn eken. Biz sol altynnyng ortasynda jýrip, qolymyzdaghy altyndy әldeqanday kórippiz. Shyntuaytyna kelgende onyng kók tiyndyq qúny joq eken. Ólgennen keyingi aqiqat bizge sony úghyndyrdy. Ókinishti me? Áriyne, ókinishti. Búl - mәselening ber jaghy. Endi at basynday altyndy obrazdy týrde baghamdap kóreyik. Ómirge kelgennen keyingi atqarghan is-әreketin, jetken jetistigin, talpynghan armanyn, shyqqan biyigin, odan da basqa qol jetkizgen jetistikterin,

bir sózben aitqanda barlyq sýrgen ómiring - әlgi at basynday altyn siyaqty eshqanday qadiri joq ekenin bilgende bar ghoy... Búl endi shynayy ókinish. Joq, biz aiqyndalghan aqiqatty әli de dóp basyp tanyta almay jatyrmyz.

Basy ashyq jayt. Ómirimiz bosqa ótken eken. Jaraydy, kóp nәrseni atqara almappyz. Altyn degenimiz jez bolyp shyqty. Bәlkim odan da qúnsyz. Biraq búl sonshalyqty ah úratynday ókinish pe? Shyntuaytyna kelgende ókinish - biz aityp otyrghan nәrseler emes. Ol - ózing ómir boyy sonyna týsken qúndylyqtyng ózge emes, ózing ekendigi. Ómirde sen neni armandadyn, nege qol jetkizging keldi, sol - sening ózin. Búl - biz aita beretindey, «Bizding eng basty qúndylyghymyz - adam» deytin týsinik emes. Úghynyqtylyq ýshin әueli bir ghana jaytty aitayyq. Álgi at basynday altyndy kóterip jýrgen adam ózining qoly tiygen nәrsening bәri altyngha ainalyp kete beretinin bilgende qanday kýy kesher edi?! Aqiqat aiqyndalghanda әlgi adam ózining sonday qabiletke ie ekendigin biledi. Ókinishke qaray búl aqiqatty ólgennen keyin baryp aiqyndalady dedik. Sonymen aqiqat aiqyndaldy. Biz ólgen adam ókinishte bolady degende osy jaytty aitqymyz keldi.

Endi osy aitqandarymyzdy tarqatayyq. Eng bastysy - kvanttyq mehanika men býgingi diny týsinik ólgennen keyin aiqyndalatyn әlgi aqiqatty ómir shyndyghyna ainaldyrdy. Kvanttyq mehanika altyn men jay tasta eshqanday aiyrmashylyq joq ekendigin úghyndyra alsa, býgingi diny tanym adam mýmkindigining sheksiz ekendigin әigiledi. Shyntuaytyna kelgende búl ghalymdardyng da, dindarlardyng da jetistigi emes, uaqyt jemisi.  «Uaqyt jemisi» degen qanday úghym? Ol - qogham men zaman talaby. Mәselen payghambarlardyng ómirge keluin «uaqyt jemisine» jatqyzugha bolady. Dәuir, zaman, qogham sol sәtti kýtedi. Soghan oray osyghan deyin býrkelip kelgen kóptegen syrlar ashylady. Qazir sonday kezen. Ghalymdardyng payymdauynsha búl kezeng 1999 jyldan bastau alady. Ras, kvanttyq mehanikanyng alghashqy nyshany 1900 jyldan bastap belgi berdi. Sol siyaqty dinde de búl týsinik әu bastan bar bolatyn. Biraq ol týsinik qoynauyna eshkim tereng boylay alghan joq.

Sonymen zat bólshektenedi. Atom, neytron, proton... Osy bólshektenuding eng songhy shegin monada deymiz. (Ras, monada turaly kezinde Pifagor, Diogen, Bruno, Leybnister de әrqily pikir aitqan). Al monada óndirgen zat - fraktal dep atalady. Biz biletin, bilmeytin 18 myng ghalam osy monada men fraktaldan túrady. Monada -  barlyq, fraktal - joqtyq. Ghylym kvanttyq mehanikagha deyin tek fraktaldy ghana zerttep keldi. Sóitip, iya, aidalagha laghyp ketti. Soghan oray býkil adamzat basqa jaqqa bet búrdy. Olar fraktaldyn, yaghny joqtyqtyn, illuziyanyng sonyna týsti. Bir sózben aitqanda, adam balasy bos kenistikte aua qarmap qaldy. Al aqiqatty, yaghny monadany eshkim de bar dep bilgen joq.

Úghynyqtylyq ýshin aitsaq, adamdy, kez kelgen zatty bar etip túrghan - monada. Monada ólmeydi, óshpeydi, sonday-aq joq bolyp ta ketpeydi. Ol - mәngilik. Joq bolatyn sonyng ónimi, yaghny fraktal. Mәselen shaghyn bir tasqa jip baylap ainaldyrsaq, shenber payda bolady. Tasty alyp qoysaq, shenber joghalyp ketedi. Eger biz tasty monada dep úghynsaq, shenberding fraktal ekendigin payymday alamyz. Shyntuaytyna kelgende biz kýndelikti bar dep qabyldap jýrgen nәrsening bәri fraktal. Búl túrghyda payghambarymyz myna әlemdi týs siyaqty degen. Sonda týste kórinis berip jatqan nәrselerding bәri fraktal bolady da, al týs kórushi monadalyq qyzmetti atqarady. Eng bastysy - fraktal monadasyz ózdiginen bola almaydy. Búl - ateisterge qarsy beriletin eng basty soqqy. Ókinishke qaray biz ómir boyy fraktaldyq úghym-týsinik ayasynan shygha almay kelemiz.

Ózimizde bardyn, dúrysy - ózimizdin, naqtylasaq - monadanyng mýmkindigin payymdau ýshin myna jayttargha nazar audarayyq. Monadany, yaghny әri qaray bólshekteuge kelmeytin songhy shekting materialdyq kórinisi - Sýleymen payghambardyng jýzigi men Músa payghambardyng asa tayaghy. Sýleymen payghambar jýzigi arqyly búl әlemdi de, jyndar әlemin de basqardy. Jýzik - monada. Alla taghala eki әlem monadasyn osy jýzikke baghyndyrghan. Sondyqtan alpamsaday jyndar jýzikke jútylyp ketpes ýshin Sýleymen payghambargha qaltqysyz qyzmet etuge mәjbýr bolghan. Músa payghambardyng asa tayaghy da osy tәrizdi. Sugha qaryq bolghan perghauyn әskerlerin jútqan monada - asa tayaq. Adam ólgende әlgi shenber jasady delingen «tas», yaghny monada alynady da, gәupiygen dene, yaghny fraktal birtindep joyylyp ketedi. Monadadan aiyrylghan barlyq zat dәl osylay joyylady. Sony, yaghny fraktaldy zerttep, sol zertteui arqyly ghylymy baylam jasaghan ghalymdar o dýnie joq degen úigharymgha kelgen. Shyndyghyna kelgende olardyng aityp otyrghany dúrys. Fraktal eshuaqytta qayta tirilmeydi. Al monadagha bastapqy formany qayta jasay salu týk te qiyndyq tudyrmaydy.

Fraktaldyng saltanat qúratyn jeri - jannat. Jannat nyghmetteri birynghay fraktaldan túrady. Al sol fraktaldy týzushi monada - jannattyng iyesi bolyp tabylady. Bir adamgha berilgen jannat ózge adamgha qyzmet etpeydi. Sebebi ondaghy fraktal ózge monadagha tәn emes. Ár jannat - fraktal óz iyesi - monadagha jayylyp jastyq, iyilip tósek bolyp, ony qúrmet biyigine kóteredi, sheksiz nyghmetke bóleydi. Sebebi adam jannatty, yaghny fraktaldy ózi jasaydy. Ras, Allanyng әmirinsiz quray da synbaydy. Sondyqtan aitylar oy sharighat qalybyna ýilesu ýshin  myna jaytqa mәn bergen jón. Monada - Núrmúhammed. Payghambarymyz hadiysinde aitylatynynday Alla eng әueli payghambarymyzdyng núryn, yaghny Núrmúhammedti jaratqan. Al Núrmúhammedke Allanyng esim sipattary tәn. Sondyqtan monada iyelik etetin nәrsening bәrin Alla jasady dep qabyldaghanymyz jón.

Dinde Alla 18 myng ghalamdy tarynyng qauyzyna syighyzyp jiberedi degen týsinik bar. Tarynyng qauyzy dep otyrghanymyz - monada. Ár monada ózinshe bir әlem. Negizi bir bolghandyqtan olar tútasyp túrady. Aytylghan oidy kvanttyq mehanika arqyly saralasaq, Qazaqstanda әngimelesip otyrghan eki adamnyng sózin Amerikadaghy adam eshqanday apparatsyz-aq esty alady. Sonday-aq ol adamnyng әlgilerding qasynan ayaq astynan shygha kelui de týk qiyndyq tughyzbaydy. Sebebi  ol monadalar ýndestigi, yaghny tútasuy arqyly jýzege asady. Negizinde ol ózi bir nәrse. Úghynyqtylyq ýshin aitayyq. Eger búryn eshkim esh jerde sheshpegen kýrdeli esepti Angliyadaghy ghalymdargha shyghartsaq, olar ony oilanyp-tolghanyp otyryp bes saghatta shygharsa, әlgi esep sheshimin tapqannan keyin sony sheshken ghalymdardy eshkimmen baylanystyrmay sol esepti Amerikadaghy ghalymdargha shygharugha bersek, olar ony ýsh saghatta shyghara alady. Odan keyin ony qazaqstandyq  ghalymdargha shyghartsaq olar ony bir saghatta-aq shygharugha qol jetkizedi. Osylay jalghastyra bersek әlgi esepti kez-kelgen matematik әp-sәtte týk qinalmay-aq shyghara salatyn bolady. Sebebi әuelgi aqpar, esepting angliyalyqtar tapqan sheshimi monada arqyly әlemge tarap ketedi.

Bizdegi eng basty kemshilik - ózimizdi baghalay almauymyzda. Dúrysy - tanymauymyzda. Bizding týsinigimizdegi ózimiz - fraktal. Biz ózgeni de sol fraktal arqyly baghalap, qúrmetteymiz. Búl - jalghan qúrmet. Shynayy qúrmet biyigine kóterilgen adamdar eshqashan úmytylmaydy. Olar esimi údayy janghyryp túrady. Sebebi, Alla adamdy әu basta qúrmetti etip, býtkil jaratylys, tipti perishtelerge deyin aldynda bas iyetin ózining orynbasary, halifasy etip jaratqan. Sondyqtan da býtkil jaratylys: tau-tas, orman-toghay, úshqan qús, jýgirgen an, sudaghy balyq barlyghy týgeldey adam balasyna tileules bolyp, tәkpir aityp, Alladan sol ýshin jarylqau tilep túrady. Sebebi, adam balasy bolmasa, olardyng ózderi de bolmas edi. Búl túrghyda Alla taghala tarapynan Payghambarymyzgha qarata aitylatyn «Eger sen bolmasan, myna әlemdi jaratpaghan bolar edim» delinetin hútsiy-hadis bar. Múndaghy «Sen bolmasan» delinip otyrghan - Núrmúhammed. Núrmúhammed - әuelgi jaratylys. Áriyne, onsyz ózge eshnәrse bolmaq emes. Jaratylghan ózge 18 myng ghalamnyng negizi - Núrmúhammed. Bizding monada dep otyrghanymyz da - Sol. Biz de solmyz.  Býtkil jaralylystyng bizding múnymyzdy múndap, joghymyzdy joqtap túratyndyghy sondyqtan.

Sonymen әuelgi jaratylys - monada. Diny týsinikte «Áueli gharysh jaratylghan, gharysh sudyng ýstinde bolghan» delinedi. Shyntuaytyna kelgende gharysh delinip otyrghannyng ózi - monada. Al su - fraktal. Sondyqtan da barlyq jaratylys, yaghny fraktal, negizinen sudan túrady. Búl - ghylymy dәleldengen jayt. Bizding aitpaghymyz ol emes. Gәp - monada qúndylyghyn týisinude.

Alla tendessiz asyl zat jaratty. Ol «asyl zatty» ózimizshe әspettep «Altynmenen aptalghan, kýmispenen kýptelgen» dep dәriptesek, múnymyz ol «asyl zatty» qorlaghandyq bolyp shyghar edi. Sebebi ol «asyl zatqa» Allanyng ózindik sipattary tәn. Ol sondyqtan da qúrmetti, sondyqtan da ardaqty. Ózining sol ardaqtysyna Alla taghala perishtelerding basyn iygizip, sәjde jasatty. Tek Ibilis qana әmirge baghynbady. Sebebi ol monadany, yaghny «asyl zatty» kóre alghan joq. Ibilis  adamdy jay fraktal dep qana bildi. Alla Ibiliske onyng súrauy boyynsha adam balasyn azghyrugha mýmkindik bergende, onyng «asyl zatqa» týk te jasay almaytynyn bildi. Shyndyghynda shaytan tek fraktalgha ghana shaytandyq jasaydy. Al ol - joq nәrse. Sondyqtan  shaytan ózimen-ózi әure bolyp jýredi.

Joq әlem dep otyrghanymyz - fraktal. Myna әlemning fraktal ekenin týsinu ýshin adam balasy qol jetkizgen nәrselerge mәn berip kóreyik. Mәselen, kompiuter. Kompiuterdi qostyq. Aldymyzdan jana әlem ashyldy. Aqyl-oyymyzben sonyng ishine endik. Kompiuterdi әrkim әrqalay paydalanady. Soghan tәueldi bolyp, baylanyp, ishinen shygha almay qalghan  adamdar da bar. Bayybyna barsaq, biz tәueldi bolghan ol әlem mýlde joq. Alayda biz onsyz tipti ómir sýre almaymyz. Shyndyghyna kelgende ol «bardy» biz jasadyq. Ol «bardyn» materialdyq kórinisin gallogramma arqyly baghamdaugha bolady. Mәselen kompiuterding gallogrammalyq auany (vertualinyi) klaviaturasyn basqan tәrizdi bolyp, kompiuterdi iske qosugha bolady. Sol siyaqty osy ynghayda jasalghan arnayy kózildirikti kii arqyly auany (vertualinyi) әlemge enip, ondaghy kórinisterdi bar dep qabyldap, sol әlemning qúramdas bir bóligine ainalyp ta ketesin. Múnday auany әlem týsinik arqyly qalyptasady. Myna biz tirshilik etip jatqan әlem de sol siyaqty. Biz kórip túrghan «bar әlemdi» jasaghan әuelgi jaratylys - basty monada. Al oghan biz qalay qosylamyz?

Diny ghúlamalar payymdauynsha bizding jaratylystyq bolmysymyzdyng 72 payyzy payghambarymyzdyng ruhaniyatynan, 24 payyzy óz ruhaniyatymyzdan, 4 payyzy materialdyq әlemnen túrady. Tórt payyzdyq materialdyq әlem dep otyrghanymyz - fraktal. Eger biz shyn mәninde ózimizding kim ekendigimizdi tanysaq, onda 24 payyzdyq ruhany әlemge qosylamyz. Ol әlem payghambarymyzdyng ruhaniyatymen ýndesip túrady. Al ol - basty monada. Ókinishke qaray osy «asyl zatty» 4 payyzdyq fraktal býrkep alghan.

Mynanday tәmsil bar. Arystan, qasqyr, týlki ýsheui birigip, angha shyghady. Arystan әp-sәtte bir búghy, bir elik, bir qoyandy ústap alady da qasqyrgha «Myna oljany tendey etip ból» deydi. Qasqyr «Búghy sizge, elik maghan, qoyan týlkige layyq» dep oljany ózinshe bóliske salady. Búl bóliske kelispegen arystan qasqyrdy óltirip tastaydy da, týlkige «Endi sen ból» deydi. Týlki «Myna búghyny qazir jeniz. Elikti týste jәukemdeysiz. Qoyandy jatarda tiske basar qylarsyz» deydi. Búl bóliske razy bolghan arystan týlkige «Óte dúrys. Sen ózinning oiyndy emes, mening qalauymdy aittyn. Demek sen men boldyn. Maghan eshnәrsening keregi joq. Bәri seniki» deydi de, óz jónimen ketedi.

Múndaghy arystan dep otyrghanymyz - 72 payyzdy qúraytyn basty monada, al týlki - ruhany әlem. Qasqyr - 4 payyzdyq materialdyq әlem. Eger biz 4 payyzdyq materialdyq әlem tәueldiliginen, yaghny fraktaldan ajyray alsaq, onda ruhany әlemge, yaghny monadagha qosylamyz. Sonda jaratylys әlemi (arystan) bizdi (týlkini) ózine baurap, fraktaldyng (qasqyrdyn) byt-shytyn shygharady. Óitkeni barlyq nәrseni biz emes, sonyng ózi isteydi. Búl jerde «biz» dep otyrghanymyz - fraktal. Al «ózi» - monada. Shyn mәninde búghyny da, elikti de, qoyandy da aulaghan Sonyng ózi ghoy. Sol siyaqty myna ómirde biz jasaghan siyaqty kórinetin nәrsening bәrining iyesi - Sol. Ókinishke qaray sonyng bәrin «qasqyr» bauyryna basyp, óz menshigi etip alghan. Ol «qasqyrda» «týlki» men «arystan» turaly úghym da, týsinik te joq. Fraktal ardaq tútylghan kezde ylghy osylay bolady.   Osy jerde «Onda myna ómirde qanday mәn, qanday qajettilik bar?» degen zandy súraq tuyndaydy. Ghúlamalarymyz aitqanday, búl ómir - aqyretting jemisi. Bizdegi monada kýndelikti atqaryp jýrgen amaldarymyz arqyly aqyrettegi mәngilik mekenimizdi bezendiredi. Búl ómirding әr sәti bagha jetpeytin qúndylyq. Diny amaldardan basqa bala-shagha qamy ýshin atqarghan is-әreketter, jaqsylyq jasau niyetinde basylghan әr qadam, tipti sәlemdeskenimiz de monada arqyly jannat nyghmetterine ainala beredi. Búghan kýndelikti kórip, biraq sabyrlylyq tanytyp jatqan beynetterimiz ben auru-syrqau, ózge de auyrtpalyqtarymyzdy qossaq, mәngilik mekenimizding monada arqyly qanshalyqty aishyqtala týsetindigin baghamdaugha bolady. Búl túrghyda bizge ata-babalarymyzdyng ómir salty ónege bola alady. Jer betinde monadany qazaq siyaqty týsingen, qazaq siyaqty baghalaghan, qazaq siyaqty qúrmettegen el joq. Qazaqtyng býkil ómir salty monadany әspetteuge qúrylghan. Sebebi qazaq týsinigindegi monada - әruaq. Shyndyghy da sol. Keybireuler qazaqty ómir sýruge beyim emes dep kýstanalaghysy keledi. Iya, qazaq ómir sýruge beyim emes. Sebebi, olar fraktaldy ómir dep qabyldamaydy. Qazaqy úghymdaghy fraktal - jalghan. Sondyqtan da bizding ata-babalarymyz bes kýndik fraktaldyq qyzyldy-jasyldy әlemge aldanbay, bar ómirin mәngiligin bezbendeuge arnaghan.

Mynaday bir tәmsil bar. Eskendir Zúlqarnayyn týngi joryqtan qaytyp kele jatqan әskerine «Ayaqtaryna tiygen zatty dorbalaryna salyp alyndar» dep әmir beripti. Bireu әmir bolghan song ayaqqa oratylghan zattan kópteu alsa, sharshap-shaldyqqan keybireuleri azdau alyp, al jalqaulanghandar mýlde almay tandy atyrypty. Tang atqan song bayqasa, alghandarynyng bәri altyn eken. Ásker týnde altyndy alqaptan ótipti. Alghandar odan da kóp almaghanyna, almaghandar bos qalghanyna ókinish bildirgen eken. Sol siyaqty biz de altyndy alqaptan ótip baramyz. Búl ómir - Allanyng bizge bergen sheksiz nyghmeti. Tek sonyng qadirine jete almay jýrgenimiz ókinishti.

Qoryta aitqanda, kvanttyq mehanika - altyn ghasyrdyng kilti. Altyn ghasyrda ghylym men din tútasady. Oghan deyin... Iya, Mәdi men tajal betpe-bet keledi. Mәdi - monada, tajal - fraktal. Fraktalgha baylanghandar tajaldyn, monadany qabyldaghandar Mәdining sonyna eredi. Ázirge búl ekeui ajyramay birge túr. Mende, sizde, bәrimizde. Biraq prosess jýrip jatyr. Ajyrau prosesi. Biz tek sony kópshilikting qaperine salghymyz keldi.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377