Býgin Abay atyndaghy Qazaq últtyq akademiyalyq opera jәne balet teatrynda Qazaqstan jazushylarynyng kezekti XVI qúryltayy ótti. Jiyngha respublikanyng әr ónirinen kelgen 538 juyq aqyn, jazushylar qatysty. Qúryltay bastalmas búryn zalgha jinalghan qauym 5 jyl ishinde ómirden ozghan qalamgerlerdi bir minut ýnsizdikpen eske aldy.

Jazushylar odaghyn 2018 beri basqaryp kele jatqan aqyn Úlyqbek Esdәulet Týrki dýniyesi jazushylar odaghynyng tóraghasy bolyp saylanuyna baylanysty qyzmetten ketti.

«Qazaqstan Jazushylar odaghynyng basshylyghynan ketkenimmen, odaq mýsheliginen, әdebiyetten ketip jatqan joqpyn. Qashan da óz qatarlarynyzda qalamdas, ýzengiles bolyp qala beremin. Qolymnan kelgenshe әdebiyet jýgin arqalay bermekpin»,- dedi Úlyqbek Esdәulet.

Odaqtyng eks-tóraghasy 5 jyldan beri atqarylghan sharualar turaly esep beru bayandamasyn jasady.

«Jazushylar odaghynyng mýshelerin jasartyp, tamyrynan jas qan jýgirtuge úmtyldym. Jastardyng jolyn ashugha kýsh saldym. Ol ýshin oblystyq filial basshylarynyng úsynystaryna kóbirek kónil bólindi. Janadan ashylghan Týrkistan, Abay, Úlytau, Jetisu oblystarynda, Qonaev qalasynda odaq filialdary júmys istep jatyr»,-dedi Úlyqbek Esdәulet.

Jiynda sonday-aq Memlekettik syilyqtyng laureattary, jazushylar Dulat Isabekov, Kәdirbek Segizbaev, aqyn-dramaturg Iranbek Orazbaev, Mәjilis deputaty, aqyn Qazybek Isa jәne basqalar sóz alyp, әdebiyetting tolghaqty mәselelerine toqtaldy.

Qúryltaydan song basqarma jiynynda jazushy, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri Mereke Qúlkenov Qazaqstan Jazushylar odaghy basqarma tóraghasy bolyp saylandy. Odan basqa kandidat bolghan joq.

Sonday-aq onyng orynbasarlary belgili boldy. Tóraghanyng birinshi orynbasary bolyp aqyn Núrjan Quantayúly taghayyndaldy.

Abai.kz tilshisi jiyngha qatysushy birqatar qalamgerden pikir alyp kórdi.

Anar Shamshadinova, aqyn:

-  Jaryssózge shyqqandar búrynnan osy odaqtyng tóraghalarymen júmystas bolyp jýrgen, osy tónirekte jýrgen aghalarymyz. Aymaqtardan kelgen nemese janadan mýshe bolghan jastar tarapynan eshkim bolghan joq. Bayaghy әngimeler aitylghan siyaqty. Basqarma hatshylary turaly aitqym kelip túr. Manghystau oblysy boyynsha, meni qosqanda, 4 adam basqarma mýshesi boldyq. Býgin tórteumizding de familiyamyzdy jәne bizden basqa da 7 mýshesi bar Manghystau filialynyng birde-bir mýshesining familiyasyn estigen joqpyn. Tek qana odaq filialynyng tóraghasy bolady degendi ghana estidik. Degenmen búrynghy basqarma mýshelerinen birde-bir adamnyng bolmauy, әsirese, aimaqtardan kelgen, alystan kelgen aqyn-jazushylardyng basqarma mýsheligine enbeui, olardyng sanyn 100 adam dep shektep qongy, sonday-aq jaryssózding ýstinde mynany qosu kerek, anany úmytyp ketti dep, sol jerde otyryp qosyp otyrghanyn dúrys dep eseptemeymin. Aldyn-ala jazylghan tizim bolsa, ony odaq mýshelerimen aqyldasyp sheshu kerek edi. Men ózim búl tizimnen qalys qaldym. Odaqtyng otymen kirip, kýlimen shyghyp jýrgen qalamger aghalaryma, әriptesterime eshqanday aitar synym joq. Degenmen Núrlan Orazalinning kezinde odaqtyng júmysy búdan da qarqyndyraq boldy dep esepteymin.

Arman Álmembet, jazushy:

- Bolyp jatqan siyez osyghan deyingi siyezderding ishindegi eng tynyshy siyaqty. Búryn bәri «Orazalin ketsin» degen tilekpen keldi ghoy búl jerge. Kinoda «antagonist» deydi ghoy jaghymsyz keyipkerdi, búl joly jaghymsyz keyipker kim ekenin ózderi de bilmey qalghan siyaqty. Bәri bir tarap boldy. Bir bayqaghanym, jazushylardyng deni osy iynersiyamen kete beruge beyildi eken. Sondyqtan da bir ózgeristing syrttan keluine búl kisiler jol bermeydi. Ózderi soghan riza, jalpy alghanda. Osydan 10 jyl búryn «memleket jazushylargha qamqorlyq jasasyn, memleket qarauyna alsyn» degen sóz sol kezde de aitylghan. Sol sóz әli aitylyp jatyr eken. Ol bolmaytyn sharua. Tәuelsizdik alghan kezde «ýkimet shygharmashylyq odaqtardyng noqtasyn sypyryp, bostandyqqa jibere saldy. Sony memleketke qaytarsa eken» degen pikir aitylghan. Adam kerisinshe noqtany sypyrghangha quanu kerek. Memleket erkindik berip túrghan kezde, quanyp, júmysty jýrgizip ketuiding ornyna búl kisiler qaytadan sol noqtagha úmtyldy. Búl syrt kózge óte bir sýikimsiz nәrse.Biraq ony kimge aityp týsindiresin?

Endi hatshylyqtyng rólin kýsheytu kerek. Qansha kiris kirdi, qansha shyghyn shyqty, qanday júmystar jýrip jatyr? Hatshylyq aldynda toqsandyq esep berilui kerek dep oilaymyn. Tóraghany baqylap otyratyn dengeyge shyghuy kerek. Sodan keyin Jazushylar odaghy naryqqa júmys isteu kerek. Memleketten aqsha aludy qoy kerek. Memlekettik tenderlerge, basqa jobalargha qatysqan kýnning ózinde basqa qoghamdyq úiymdarmen teng dәrejede qatysuy kerek. Odaqty erekshelep, memleketten jaqsylyq kórgen sayyn, ýkimetke tәueldi bola týsedi.

Naghashybek Qapalbekúly, jazushy:

- Búl siyezdi kópten kýtken edik. Búnyng ereksheligi jiynnyng aldynda jazushylar óte belsendilik kórsetti. Ózderining úsynys-tilekterin aldyn ala әleumettik jelilerde, gazetterde jariyalady. Baghdarlamalar úsynyldy. Búryn qansha siyezge qatystym, biraq múnday belsendilik kórmedim. Býgingi jiyngha kelgen delegatttardyng pikirine qarasam, bәri de býgingi әdiletti, jana Qazaqstangha sәikes Jazushylar odaghynyng janasha qúru jóninde óz pikirlerin úsynyp jatyr. Býgingi sóilegender, bayandama jasaghandar, arnayy kelgenderding sózi osy pikirge sayady. Búl óte dúrys. Býgingi qazaq әdebiyetin jasaghan egde adamdar. Sondyqtan olardy ysyryp tastaugha, «búlar qarttar, ýlkender» dep aitugha bolmaydy. Olar osy әdebiyetke kýsh-jigerin júmsaghandar. Olargha qúrmet kerek, biraq jastardy da úmytpauymyz kerek. Sondyqtar auyl-auyldan talantty jastardy shaqyryp, osy jerde seminarlar ótkizetin baghyttardy damytuymyz kerek.Búl siyez júmysty jana baghytqa ózgertedi dep kәmil senemin.

Abai.kz