AZA KÝNINDE BIRGE BOLAYYQ, BAUYRLAR!
1921-22, 1931-33 jyldardaghy ashtyq pen 1937-38 jyldardaghy sayasy qughyn-sýrgin qazaq halqyn qynaday qyryp, bauday oryp týsirdi. Sovet ókimetining últymyzgha jasaghan qasaqana qastandyghy - jappay asharshylyqtan qaza bolghan qazaqtyng sany әli kýnge deyin naqtylanbay keledi.
1897 jyly Resey imperiyasynda alghash ret halyq sanaghy jýrgizilgen. Sanaq nәtiyjesinde qyrghyz - 201 myn, tәjik - 350 myn, týrkimen - 281 myn, ózbek - 726 myn, qazaq - 4 million 84 myng adam dep kórsetilgen. Kýlli Orta Aziya halqy qazaqtyng jartysyna da jetpegen. 1911 jylghy sanaqta qazaqtyng sany 8 millionnyng ýstinde edi. Arada jiyrma segiz jyl ótip, 1939 jylghy sanaqta týrkimen - 760 myngha, qyrghyz- 750 myngha, tәjik - 900 myngha shyghyp, ózbekting sany 3 million 900 myngha jetken. Al qazaq nebary 2 million 300 myng ghana bolypty.
31 mamyr - sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn eske alu kýni. Osy kýni bir top azamat qoghamdyq bastama kóterip, ashtyq pen sayasy represiya qúrbandaryn eske alu is-sharalaryn ótkizbek.
Tómende sol is-shara jayly aqparat pen Erkin Raqyshevting «Asharshylyq» derekti filiminen ýzindi jәne rejisser Qalila Omarovtyng «Nәubet», «Habar» arnasy týsirgen ashtyq turaly derekti filimderding tolyq núsqasyn jariyalap otyrmyz.
Abai.kz
AZA KÝNINDE BIRGE BOLAYYQ, BAUYRLAR!
1921-22, 1931-33 jyldardaghy ashtyq pen 1937-38 jyldardaghy sayasy qughyn-sýrgin qazaq halqyn qynaday qyryp, bauday oryp týsirdi. Sovet ókimetining últymyzgha jasaghan qasaqana qastandyghy - jappay asharshylyqtan qaza bolghan qazaqtyng sany әli kýnge deyin naqtylanbay keledi.
1897 jyly Resey imperiyasynda alghash ret halyq sanaghy jýrgizilgen. Sanaq nәtiyjesinde qyrghyz - 201 myn, tәjik - 350 myn, týrkimen - 281 myn, ózbek - 726 myn, qazaq - 4 million 84 myng adam dep kórsetilgen. Kýlli Orta Aziya halqy qazaqtyng jartysyna da jetpegen. 1911 jylghy sanaqta qazaqtyng sany 8 millionnyng ýstinde edi. Arada jiyrma segiz jyl ótip, 1939 jylghy sanaqta týrkimen - 760 myngha, qyrghyz- 750 myngha, tәjik - 900 myngha shyghyp, ózbekting sany 3 million 900 myngha jetken. Al qazaq nebary 2 million 300 myng ghana bolypty.
31 mamyr - sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn eske alu kýni. Osy kýni bir top azamat qoghamdyq bastama kóterip, ashtyq pen sayasy represiya qúrbandaryn eske alu is-sharalaryn ótkizbek.
Tómende sol is-shara jayly aqparat pen Erkin Raqyshevting «Asharshylyq» derekti filiminen ýzindi jәne rejisser Qalila Omarovtyng «Nәubet», «Habar» arnasy týsirgen ashtyq turaly derekti filimderding tolyq núsqasyn jariyalap otyrmyz.
Abai.kz
AZA KÝNINDE BIRGE BOLAYYQ, BAUYRLAR!
Qazaqstan Respublikasynda memlekettik dәrejede resmy bekitilgen - «31-mamyr - sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn eske alu kýnine» baylanysty qoghamdyq negizdegi bastamagha ýles qosugha shaqyramyz.
Árqily sayasy zobalandar kezinde qúrban bolghan bauyrlarymyzdyng ruhyna taghzym etu - perzenttik paryzymyz. Búl Aza kýnin jalpyúlttyq dengeyge jetkizu, elge birlik, úrpaqqa tәlim sharasyna ainaldyru óz qolymyzda.
31 mamyr kýni biz Sizderdi Qazaq halqynyng eski jәne jana tarihynda sayasy repressiyalardyng qúrbany bolghan barsha azamattardy birlese eske alu jiynynda kýtemiz.
Sharalar barysy mynanday bólimderden túrady:
12:30 - Tarihy fotosuret kórmesi, «Asharshylyq» derekti filimining kórsetilimi. Rejisseri Erkin Raqyshev. «SEZAR» kinoteatry. Almaty, Furmanov-Jibek Joly kóshelerining qiylysy
14:30 - Asharshylyq qúrbandaryna eskertkish belgilengen oryngha gýl qoi, Qúran baghyshtau. Almaty qalasy, Nauryzbay batyr men Bógenbay batyr kóshelerining qiylysy.
Aza kýnine arnayy dayyndalghan qaraly taspalar taratylady. Qyz-kelinshekterden shelpek pisirip әkeludi ótinemiz.
Sayasy qughyn kórgender barsha aimaqtarda, әrbir auyl-qalalarda boldy. Elimizding barlyq ónirlerindegi belsendi bauyrlardy búl iske ýles qosugha shaqyramyz.
Qoghamdyq bastama mýsheleri:
Múhtar TAYJAN
Qasym AMANJOLÚLY
Aydos SADYQOV
Samat NÚRTAZA
Aydos JÚQANÚLY
Janat ESENTAY
Abzal QÚSPAN
Berik ShADGhALIY
Aman MÁMBETÁLI
Duman KÁKIM
Maqsat ILIYaSÚLY
Baqyt MÚHTAR
Erjan ALASh
Aygýl MAZAQBAY
Aygýl ÓTEP
Edige AHMET
Áliby ÁRIP
