Nege? Endi aitqan oiymyzdy naqtylayyq. Bizdi tildik túrghydan ekige bólu ylatyn jazuyn tek qazaq tildilerge qatysty bólekteuden bastaldy da. Nәtiyjesinde qazaq tildiler qwerty-shiler men dәiekshilerge bólinip shygha keldi.

Búl bir problema jәne nәtiyjesinde bitip bolmaytyn 3 últtyq әlipby qabyldanyp ýlgerdi. Áli qanshasy qabyldanatyny belgisiz. Búdan shyghudyng joly orys tildilerdi de ylatyngha kóshirip, «Bir últ bir jazu» konsepsiyasyn qazaq qoghamyndaghylardyng sanasyna siniru qajet.

Búnyng bәri KSRO kezinde barlyq últtardy gýrji men әrmennen basqasyn ylatyngha kóshiretin ylatyn әripi orys tiline de Yakovlev әlipbiyining bolghandyghyn orys tildi otandastarymyzgha týsindirmeu qoghamdy ekige jardy. Orys tildilerge arnap 42 әripke әripke negizdelgen ylatyn jazuy kerek. Ol qoghamda talqylanugha tiyis.

«Bir últ bir jazu konsepsiyasy» ayasynda RF, ózbek, hanzu, týrkimen jәne manghúl elderinde túryp jatqan qazaq tildilerdi qoldaytyn «Bir alash týrli memleket» atty mәdeni-aghartushylyq qozghalys qúrylugha tiyis.

Tilimizding orfoepiyalyq erekshiligining últtyq audarmada bir izge týsuin   ózbek, hanzu, týrkimen jәne manghúl tilderinen audarma jasap jýrgen ózge eldegi alash audarmashylarymen birlesip, 28 dybysqa negizdelgen Til Irepormasyn jasap, bolashaq ylatyngha qinalmay kóshu ýshin qazirgi kirildi 28 әripke negizdelgen últtyq jazugha ainaldyrudy osy bastan qolgha alugha jaghday jasau.

Audarma tili jolgha qoy ýshin orfografiyagha baghynbaytyn zandylyqtar barlyghyn qazaq qoghamyna úqtyryp, týp negizgi grek pen ylatyndyq sóz aldy, sóz sony júrnaqtaryn tilimizge beyimdeuding jolyn audarmada jýrgen tәrjimashylar bolyp qarastyru baghytynda júmystar jýrgizilse, kóp nәrse onalady.

Qazaq tilining basty erekshiligining biri qazaq sózinde eki dauysty dybys qatar kelmeydi, biraq, kakao, koala... siyaqty sózder tilimizge enip ketti. Búlar tilimizge qalay beyimdeledi?

n, e, i, u, l jәne r dybystarynan sóz bastalmaytynyn jәne juan men jinishke dauystylardyng bir sózding boyynda úshyraspaytynyn eskerip, e, i, u, l jәne r dybystarynan bastalyp sózdikterge kirip ketken orys tili arqyly engen terminderdi jappay qazaqsha әuezeuge kóshudi tәrjima isinde qolgha alu.

Eng bastysy qazir qazaq audarmasyndaghy purister (qyltimashylar//samaldyqtar) men jәditshiler (28 dybysqa negizdelgen orfoepiyalyq erekshilik boyynsha sóz qabyldaushylar: pәdiiyez/bәlkónshiler) arasynda últtyq týsinistik ahualyn qalyptastyrugha qol jetkizu.

QHR audarmashy aghayyndarmen birlesip «Shәkirt» baspasyn qúrugha talpynys jasaugha kirissek, әste tәsh bolar edi. Serik Erghaly aghamyz baryn salyp jýrgen audarmashylar qauymdastyghy qúryla ma? Búl saual endi uaqyttyng enshisinde.

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz