Suretterde jazushy Satttar Erubaevtyng qabirindegi qúlpytastyng kórinisteri

Jeksenbide 1937 jylghy 2 mausymda dýniyeden ótken jazushy Sattar Erubaevtyng qalalyq zirattaghy qúlpytasyna taghzym ettik. Eskertkish 1994 jylghy 2 mausymda, jazushynyng tughanyna 80 jyl tolar qarsanda qoyylghan edi...

Ne kóp – dýniyetanymyndy, ómirge kózqarasyndy qalyptastyrugha jәrdemdesken kitap kóp. Kórkem shygharmalarmen onasha syrlasugha shamang jetken shaqtan beri janyna qajet ruhany nәr alghan  kitaptardy sanap tauysu qiyn. Búlardyng qatarynda kenes әdebiyetining de, әlem әdebiyetining de tandauly tuyndylary bar.  Solardyng ishinen jan dýniyene airyqsha әser etkenderin ghana tizip shyghudyng ózi onay sharua emes. Balalyq shaqta tabysqan  key shygharmalardy qayyra oqyghan sayyn alghashqy әserinnen ainymay, rizashylyqqa bólenesin. Solardyn, ózimdi ghúmyr boyy ystyq sezimge bólep kele jatqan qymbat kitaptardyng aldynghy legine men, mәselen, senimdi týrde «Mening qúrdastarymdy» qoyamyn. Búl roman men ýshin adal, berik dostyqtyng simvolyna ainalyp, naghyz janseriging sekildenip ketken.  

Suretterde jazushy Satttar Erubaevtyng qabirindegi qúlpytastyng kórinisteri

Jeksenbide 1937 jylghy 2 mausymda dýniyeden ótken jazushy Sattar Erubaevtyng qalalyq zirattaghy qúlpytasyna taghzym ettik. Eskertkish 1994 jylghy 2 mausymda, jazushynyng tughanyna 80 jyl tolar qarsanda qoyylghan edi...

Ne kóp – dýniyetanymyndy, ómirge kózqarasyndy qalyptastyrugha jәrdemdesken kitap kóp. Kórkem shygharmalarmen onasha syrlasugha shamang jetken shaqtan beri janyna qajet ruhany nәr alghan  kitaptardy sanap tauysu qiyn. Búlardyng qatarynda kenes әdebiyetining de, әlem әdebiyetining de tandauly tuyndylary bar.  Solardyng ishinen jan dýniyene airyqsha әser etkenderin ghana tizip shyghudyng ózi onay sharua emes. Balalyq shaqta tabysqan  key shygharmalardy qayyra oqyghan sayyn alghashqy әserinnen ainymay, rizashylyqqa bólenesin. Solardyn, ózimdi ghúmyr boyy ystyq sezimge bólep kele jatqan qymbat kitaptardyng aldynghy legine men, mәselen, senimdi týrde «Mening qúrdastarymdy» qoyamyn. Búl roman men ýshin adal, berik dostyqtyng simvolyna ainalyp, naghyz janseriging sekildenip ketken.  

 ...Biz romannyng bas keyipkeri Rahmetti únattyq. Qazaq tehnikalyq intelliygensiyasy ókilining ómirin qyzyqtadyq. Jeti atasynan mal baqqan jalshy úlynyng zamanauy tәrbie alyp, institut bitirui, odan respublikamyzdyng alghashqy industriya oshaghynda enbek etui turaly sýisine oqyp, onyng kómir ónerkәsibinde ózin bilikti iynjener retinde ghana emes, alypty kóterip jatqan dala jastary arasyna jana sana-sezim, ozyq mәdeniyet әkelgen dәuirding alghashqy shamshyraghy keypinde de kóringenine bek qatty riza boldyq.

Biz Leningradtyng ýlken ghalymynyng qyzy, әueli student, odan qaraghandylyq injener Lizany keremet jaqsy kórdik...

Rahmet pen Lizanyng mahabbaty bizding jýregimizge tereng úyalady...

Biz dәriger Yqylastyng adam aityp jetkizgisiz adamgershiligi men erligine qayran qaldyq...

Bizding romandy sýiip oquymyz osynday baghyttarmen mejelendi.

Bir ghajaby, bertinde, ilik izdey oqyp, kemshin tústardy birinen song birin tapsam da, «Mening qúrdastarymnyn» maghan әseri bayaghy qalpynda boldy. Ghajap: bayaghysha qandy qyzdyryp, jýrekti tulatty.

Nelikten búlay? «Mening qúrdastarymnyn» jetkinshek, jasóspirim, jas bitkendi bylay qoyghanda, jasamysqa da «qúrdas» bolyp qala beru syry nede jatyr? Onyng tartymdylyghynyng qanday qúpiyasy bar?

Taptym: «Mening qúrdastarymnyn» basty kýshi – adal kónilden, shyn jýrekten jazylghanynda bolyp shyqty. Mәsele – «Mening qúrdastarymnyn» sezimindi terbeytininde jatyr eken. Bas әrippen jazylatyn shynayy adamgershilikti, jana dәuirding jana adamyna tәn bolmaq asqaq ta әsem, eng adamgershil sezimdi qozghaytynynda jatyr eken.

Romannyng eresen әserli boluy – aq jýrekten aqtaryla jazylghandyghynda. Aq jýrekten aqtaryla jazylghandyqtan da zamana ruhy shaghyn romangha qarapayym sózdermen, sondyqtan da estetikalyq әseri airyqsha pәrmendi bolyp, qaz-qalpynda syiyp ketken. Aq jýrekten aqtaryla jazylghandyqtan da «Mening qúrdastarym» syr shertetin otyzynshy jyldar jastarynyng boyyndaghy tamasha qasiyetter kýni býginge deyin bizding túla-boyymyzdy shymyrlatyp, ghajap kýige bóleydi, sýisintedi, eliktetedi.

Búdan seksen jylday ilgeride ómir sýrgen jas júmysshylar men intelliygentterding internasionaldyq sana-sezimi netken әserli surettermen berilgen. Ol, sóz joq, óskeleng úrpaqtyng talay buynyna ýlgi bola bermek. Al sonau jasampaz qadir-qasiyetting tereng tamyry revolusiyagha deyingi shahterler beyneleri arqyly qanday dәl kórsetilgen.

Qalay sýzip oqysaq ta, jaghymdy keyipkerlerding sol shaqtaghy ozyq ilanymdy bekem ústanuy qayran qaldyrady. Romandaghy jastar ómiri – tónkeris algha tartqan dәstýrlerge adaldyqtyng naqty kórinisi. Shyntuaytqa kelgende, tuyndyny mәngi jas etip aishyqtap túrghan ólmes órnek sol ghoy.

«Mening qúrdastarymdy» jastardyng janserigi dәrejesine kóterip túrghan ólmes órnek Sattardyng auzymen «jana sezim» dep atalghanyn kórdik. Al, «jana sezimdi týsine bilu ýshin synshyl bolu, sayasatshy bolu az eken, sol sezimning denendi duyldatyp, jýregindi tulatyp tolqytuy qajet eken. Bylayynsha aitqanda, jana sezimmen boyynnyng tendes boluy kerek eken». Keremet dәl baylam. Múnyng dәldigi sonda – sol aitqandaryn Erubaev óz basynan ótkergen, sondyqtan da ózi tizgen qajettilik, ózi tauyp qoyyp otyrghan shart onyng tereng senimine, ilanymyna ainalghan.

Ómirden qyrshyn ketken mәngi jas Sattar Erubaev ótken ghasyr tereninen,  «Mening qúrdastarymnyn» lirikalyq keyipkerining auzymen bylay deydi: «Qarap túrsang tónkeriske, otanyna, tariyhqa, Adamdaghy qymbat qasiyet – berilgendik halyqqa. Býkil halyq maqsaty bir, barlyghynda bir niyet, Otan ýshin basty beru bәrinde bar qasiyet... Mening qanym millionnyng tamyrynda aghady. Bir jýregim millionnyng jýregi bop soghady... Mening baqytym, quanyshym býkil eldik bolady, Men jasasqan jana ómir jaynap ósip, janady!» – Mine, «Mening qúrdastarymnyn» taqyryby da, mazmúny da, әserliligi de, ózinizben zamandastyghy da, mәngi ólmestigi de osynda. Ol alghash jaryq kórgeli bergi jetpis tórt jyldan  astam uaqyttan beri talay buynnyng asyl sezimin úshtaugha septesip keledi, búdan әri de solay bola bermek...

«Mening qúrdastarym» – mәngi jas tuyndy. Ol halqymyzdyng ótken ghasyrdaghy otyzynshy jyldardan bergi birneshe jas tolqynyna әrdayym qúrdas, syrlas, jolbasshy, jetekshi bolyp keledi, keleshek úrpaqqa da tap solay qyzmet eteri dausyz aqiqat. Osynau ghalamat romannyng avtory, jastar jazushysy Sattar Erubaev pen onyng aqtyq әnine, aqqu әnine ainalghan, beyne-bir ózine, ózining tamasha zamandastaryna qoyghan ólmes eskertkishi syndy «Mening qúrdastarymy»  әrqashan bizding aramyzda. Demek, ol ózining tuyndysymen birge mәngi tiriler qatarynda. Bizding óskeleng úrpaghymyzdyng senimdi tәrbiyeshileri qatarynda.

Bizge «Mening qúrdastarym»  úrpaqtar zerdesine imandyq-iydeyalyq sananyng әri kórkem eskertkishi, әri pәrmendi oqulyghy retinde jasay beretindey kórinedi. Biraq tónkeris dәuiri tәrbiyelegen  osynau albyrt aqynnyng jan syryn býgingi tәuelsiz elimizding jas úrpaghy paryqtay ala ma degen de kýdik bar. Halqymyzdyng әldeneshe úrpaghynyng ruhany tәrbiyesine sebi tiygen onyng tuyndylaryn qazirgi jastarymyz janserik ete me, joq pa? Oilanatyn súraq...

Biz Sattar qúlpytasy aldynda basymyzdy iyip, ruhyna taghzym ete túryp,  keler jyly osynau tamasha jazushynyng tughanyna  bir ghasyr bolatynyn oiladyq...

Abai.kz