Juyrda Abai.kz aqparattyq portalynyng tilshisi Astana qalasyndaghy úighyr etnomәdeny birlestigining ókili Nargizam Mahmudy hanymmen az-kem súhbat jasap, elishilik oqighalar tónireginde әngimelesken edi. Atalghan súhbatty oyqrman talqysyna úsynamyz...

- Nargizam, ózinizding alghash Assambleyagha qalay kelgeninizdi  aityp berinizshi. Sol uaqyttan beri ómirinizde qanday ózgerister oryn aldy?

- Barlyghy óz elimning qoghamdyq ómirining belsendi qatysushysy boludy armandaghan bala kezimnen bastaldy. Men әrqashan sayasat pen әleumettik mәselelerge qúmar boldym jәne Qazaqstannyng damuyna ýles qosqym keldi.

Birte-birte men Qazaqstan halqy Assambleyasy mening arman-maqsattarymdy jýzege asyru ýshin tamasha oryn ekenin týsine bastadym. Assambleya mýshelerining sheshim qabyldaugha yqpal etu, óz bastamalary men úsynystaryn joldaugha mýmkindigi bar.

Degenmen, Assambleyagha mýshe bolu ýshin qiyn joldan ótu kerek. Alghashynda sayasatta tәjiriybe jinaqtau, elde bolyp jatqan ýderisterdi bilu maqsatynda student kezimde jastardyng sayasy úiymyna kirudi úighardym. Men talqylaulargha, mәdeny is-sharalar men nauqandardy úiymdastyrugha belsene qatystym.

Odan keyin qoghamdyq júmystargha aralasyp, kommersiyalyq emes úiymdarda júmys istep, jastardy qoldaugha, bilim salasyn damytugha baghyttalghan jobalargha qatystym. Búl mening bilimim men biliktiligimdi keneytuge, sonday-aq sayasy saladaghy bedeldi adamdarmen baylanys ornatugha mýmkindik berdi.

Birte-birte belsendiligim bayqalyp, týrli konferensiyalar men forumdargha qatysugha shaqyrylyp, ózekti mәseleler boyynsha óz oilarymmen bólisetin boldym. Nәtiyjesinde Qazaqstan halqy Assambleyasyna mýshelikke qabyldandym. Sol kezde QHA ómirimning mәnine ainalatynyn oilamappyn da.

Qazaqstan halqy Assambleyasyna qatysuym óz pikirimdi bildirip qana qoymay, elimizding qoghamdyq ómirine naqty ózgerister engizuge mýmkindik berdi. Men komiytetterding júmysyna belsene qatysamyn, ómirding әrtýrli salalaryn jaqsartu boyynsha týrli jobalar men úsynystar әzirleymin.

- Siz ýshin QHA-nyng manyzy qanday?

- Jogharyda aityp ketkendey Qazaqstan halqy Assambleyasy býginde ómirimning mәnine ainalyp ketti. Onyn  mýshesi bolu – ýlken jauapkershilik. Mening sheshimderim men әreketterim milliondaghan adamdardyng ómirine әser etui mýmkin ekenin týsinemin, sondyqtan men әrqashan jan-jaqty saralanghan sheshimder qabyldaugha tyrysamyn.

Jalpy, Qazaqstan halqy Assambleyasyndaghy jolym keyde qyzyq, keyde auyr, sonysymen de erekshe boldy. Biraq men óz maqsatyma jetkenimdi maqtan tútamyn. Ár adam tabandy, maqsatty, enbekke dayyn bolsa, óz elining damuyna ýles qosa alady dep oilaymyn. Qazaqstan halqy Assambleyasy – óz armandaryndy jýzege asyratyn, el ómirine naqty ózgerister engizetin oryn.

- QHA etnomәdeny birlestikterining qoghamdy damytudaghy róli qanday?

- Qoghamnyng damuyndaghy Qazaqstan halqy Assambleyasy (QHA) qúramyndaghy etnomәdeny birlestikterding róli óte manyzdy jәne eleuli. Búl birlestikter әrtýrli etnostardyng mәdeny múrasyn saqtau men damytuda sheshushi ról atqarady, sonymen qatar qoghamdaghy últaralyq kelisim men toleranttylyqty nyghaytugha ýles qosuda.

QHA-daghy etnomәdeny birlestikter eng aldymen Qazaqstan aumaghynda túratyn әrtýrli etnostardyng mýddeleri men qajettilikterin bildiredi. Olar әr etnostyng biregey mәdeny dәstýrlerin, tilderin, әdet-ghúryptary men dinin saqtaugha jәne nasihattaugha kómektesedi. Búl elimizding mәdeny salasyndaghy әraluandylyq pen pluralizmge septigin tiygizip, týrli etnostardyng tatu-tәtti ómir sýruin nyghaytady.

Sonymen qatar, QHA-daghy etnomәdeny birlestikter otandastardyng jana ómir jaghdaylaryna beyimdeluine, әsirese migranttar men etnikalyq azshylyq ókilderine kómek kórsetedi. Olar әrtýrli etnikalyq toptardyng ókilderi kezdesetin әleumettik, ekonomikalyq jәne mәdeny mәselelerdi sheshude kenester men qoldau kórsetedi. Búl Qazaqstannyng barlyq azamattary ýshin teng mýmkindikterdi qamtamasyz etuge kómektesedi jәne olardyng qoghamdyq ómirge tolyqqandy qatysuyna jaghday jasaydy.

Sonymen qatar, QHA-daghy etnomәdeny birlestikter etnomәdeny múrany saqtau jәne damytu boyynsha baghdarlamalardy әzirleu jәne jýzege asyru ýshin memlekettik organdarmen jәne qoghamdyq instituttarmen belsendi yntymaqtastyqta. Olar festivalidar, kórmeler, konsertter jәne basqa da is-sharalar úiymdastyrady, onda olar ózderining mәdeniyeti men dәstýrlerin kórsetedi. Múnday is-sharalar últtyq biregeylikti, últjandylyqty, últqa degen maqtanysh sezimin nyghaytady.

QHA-daghy etnomәdeny birlestikter qoghamda etnosaralyq kelisim men toleranttylyqty qalyptastyruda manyzdy ról atqarady. Olar әrtýrli etnikalyq toptardyng ókilderi bir-birimen baylanysyp, bir-birimen tanysyp, aiyrmashylyqtardy qúrmetteytin kezdesuler, pikirtalastar jәne basqa da sharalar úiymdastyrady. Búl últaralyq baylanysty nyghaytugha, janjaldardyng aldyn alugha jәne ýilesimdi kópmәdeniyetti qogham qúrugha septigin tiygizedi.

Endeshe, Qazaqstan halqy Assambleyasyndaghy etnomәdeny birlestikterding qogham damuyndaghy rólin asyra baghalau mýmkin emes. Olar qazaqstandyq qoghamnyng ajyramas bóligi bolyp tabylady jәne әrtýrli etnostardyng mәdeny múrasyn saqtaugha jәne damytugha, sonday-aq etnosaralyq kelisim men toleranttylyqty nyghaytugha ýles qosuda.

- Úighyr etnomәdeny ortalyghynyng júmystaryna toqtalyp ótseniz

- Biyl “Qazaqstan úighyrlarynyng respublikalyq etnomәdeny ortalyghy” qoghamdyq birlestigining qúrylghanyna jiyrma jyl tolyp otyr. Búl biz ýshin aituly mereke. Juyrda Qazaqstan úighyrlarynyng respublikalyq mәdeny ortalyghynda úighyr mәdeniyetin saqtaugha jәne nasihattaugha baghyttalghan týrli sharalar ótti. Sonday sharalardyng biri – úighyr halyq muzykasynyng konsertinde daryndy kýishiler men әnshiler úighyrdyng dәstýrli әnderi men kýilerin oryndady.

Sonday-aq, Respublikalyq Úighyr mәdeny ortalyghynda úighyr ónerining kórmeleri ótip, úighyr suretshilerining qolynan shyqqan kartinalar, mýsinder jәne basqa da óner tuyndylary qoyyldy. Búl kórmeler kórermenderge úighyr mәdeniyetine tereng boylap, onyng erekshelikteri men biregeyligin týsinuge mýmkindik beredi.

Sonymen qatar, Qazaqstan úighyrlarynyng respublikalyq mәdeny ortalyghynda úighyrlardyng mәdeniyeti, tarihy, salt-dәstýrleri turaly leksiyalar men seminarlar ótude. Búl is-sharalar úighyr halqy, onyng tarihy jәne Qazaqstan mәdeniyetine qosqan ýlesi turaly bilimderin keneytuge arnalghan.

Sonday-aq Qazaqstan úighyrlarynyng respublikalyq mәdeny ortalyghynda úighyrlardyng salt-dәstýrleri men әdet-ghúryptaryna arnalghan merekelik sharalar úiymdastyryluda. Mysaly, Nauryz jәne Qúrban ait merekeleri ótkizilip, úighyrlar osy manyzdy oqighalardy atap ótu ýshin bas qosyp, otbasymen jәne dostarymen birge uaqyt ótkizedi.

Qazaqstan úighyrlarynyng respublikalyq mәdeny ortalyghyndaghy búl is-sharalardyng barlyghy úighyr mәdeniyetin saqtaugha jәne nasihattaugha, sonday-aq úighyrlar men Qazaqstanda túratyn basqa últ ókilderi arasynda tәjiriybe jәne bilim almasugha baghyttalghan. Olar últaralyq kelisim men týsinistikti nyghaytugha, sonday-aq eldegi mәdeny әrtýrlilikti damytugha yqpal etedi.

Nazerke Altayqyzy

Abai.kz