Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Áne, kórding be? 2353 20 pikir 28 Shilde, 2023 saghat 12:18

Abaevtyng jana synaghy: Ana tilining janashyryna ainalghan sheneunikter

Songhy kezderi qoghamnyng qazaq tiline degen talaby kýsheyip túr. Onyng tereng ishki әri syrtqy sebepteri bar ekeni belgili. Birneshe jyl búryn til patruliderining ózge últ ókilderinen memlekettik tilde sóileudi talap etkeni ýlken rezonans tudyrdy. Teristik kórshimizding resmy sayasy túlghalaryna deyin Qazaqstandaghy rusofobiya jayynda mәsele kótere bastady.

Sol kezde Aqparat ministri bolyp túrghan Dәuren Abaev til janashyrlarynyng belsendiligin «ýngirdegi últshyldyq» dep baghalap, Kremliding yghyna jyghylyp, qolayyna jaghatyn pikir bildirgeni júrt esinde. Sóitken Abaev tayauda ghana Kazaqstannyng Reseydegi ókiletti elshisi bolyp taghayyndaldy. Ormanday orystyng ortasynan bir-aq shyqqan Abaevtyng taghy da «ýngirdegi últshyldyqpen» kýresetin týri bar. Búl joly oghan onay soqpayyn dep túr. Olay deytinimiz, búl jolghy memlekettik tilde sóileudi talap etushiler qoghamdaghy qara qazaq emes, bildey bir oblysty basqaryp otyrghan iri sheneunikter.

Aldynda Shyghys Qazaqstan oblysyn basqarghan Danial Ahmet ózine qolaysyz súraq qoyghan orys minezdi jurnalist Ashat Niyazovqa «Memlekettik tildi – ana tilindi nege bilmeysin?» dep әngime taqyrybyn basqa arnagha búrghan edi.

Búl joly Aqtóbe oblysynyng әkimi Eraly Toghjanov myrza tili oryssha shyqqan jurnalistke «Súraghyndy qazaqsha qoy!» dep memlekettik tilge janashyrlyq tanytty. Mәskeuge jana barghan Abaevtyn, orys últshyldarynyng múnyng bәrin bilip otyrghany aidan anyq.

Ana tilining mereyin kótergisi kelgen qatardaghy belsendini orysqa jyghyp beruding Abaevqa qaptan qúrt alghanday onay sharua ekenine kózimiz jetken. Al sheneunikterding anau-mynau emes, ózin airyqsha bilermen sanaytyn atyshuly jurnalisting ana tilin bilmeytinin betine basyp, memlekettik tilde – qazaq tilinde sóileudi talap etuin Kremlige ne dep týsindireri qyzyq bolyp túr.

Osynyng aldynda ghana Qyrghyz biyligi memlekettik qyzmetkerlerge ana tilin biludi mindetteytin zang qabyldaghanda orys biylik ókilderining qalay tulaghanyna kuә boldyq. Reseyding Syrtqy ister ministri «ol zangha qayshy» dep te kópirdi. Abaevtan da qazaq sheneunikterining ana tiline erekshe janashyrlyq tanytyp, ne sebepti «til patruliderinin» qataryna qosylghanyn týsindirudi talap eteri anyq.

Osylaysha «elbasy» dep ardaqtalghan túnghysh preziydent Nazarbaevtyng kezinde memlekettik til mәrtebesin alghanymen Ata zanda resmy baylanys tili retinde shegelenip jazylghan orys tilining tasasynda qalyp kele jatqan qazaq tilining jyry janasha sipat alyp otyr.

Sheneunikter el ishinde de, syrtynda da Nazarbaevtyng sarabdal sayasatynyng saldarymen betpe-bet keluge mәjbýr boluda. Qazir «Habar» men «Qazaqstangha» telmirip otyratyn zaman emes. Ghalamtor damyghan zaman. «Divan batyrlarynyn» ekpini memlekettik dengeyde sóz boluda. Qazaq tilining mýshkil hali әleumettik jelining ózekti taqyryptarynyng birine ainaldy. Oghan «Muhoryapov isi» dәlel.

Elsin zamanynday emes qazir Kremliding qara niyeti qabynghan kezen. Putinning Ukrainagha josyqsyz soghysyn býkil әlem aiyptap otyr. Orys tilin imperalistik pighylynyng jamylshysy etip alghanynnan da habardar. Ótken 30 jylda Nazarbaev hakim Abay biyik kórkemdik dengeyge kótergen, Alash arystary ghylymnyng tiline ainaldyrghan ana tilimizdi biznestin, sandyq tehnologiyanyng tiline ainaldyrghanda qogham men biylik te býgingidey tartys bolmaytyn edi.

Sóz sardary Sherhan Múrtaza kezinde halyq qalaulysy bolyp túrghan kezde parlament minberinde qazaqtyng eski әdebiyetining tarihyn jazghan jazushy Nemat Kelimbetovtyng ana tilin bilmeytin úly, eski Qazaqstannyng beldi qarjygerlerining biri bolghan Qayrat Kelimbetovty bir silkip alghan. Eraly Toghjanov myrza she? Tәuelsizdikpen qúrdas bolsa da ana tilin bilmeytin jas sheneunikterge de jurnalistke qoyghan talabyn qaymyqpay qoya ala ma, әlde «qargha qarghanyng kózin shoqymaydy» dep ýnsiz jýre bere me?!

Esbol Ýsenúly

Abai.kz

20 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3259
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5566