Interent-konferensiyamyzdyng qonaghy  -  «Qazaqstan» RTRK  AQ Basqarma tórayymy Núrjan Múhamedjanova hanym oqyrman tarapynan kelip týsken saualdardyng alghashqy legine jauap beruin bastady. Ashyq әngime barysynda ol : «Últtyq telearna  kórermenderinin, al kórermenderi Últtyq telearnanyng ýmitin aqtady. Endigi maqsat  -  osy jetistikti bayandy etu», -  dedi.    

1. Konferensiya qonaghyna súraq qoyarda bir-birimizdi oqyp baryp súraq qoyalyqshy. Nege deseniz saualdarymyz qaytalanyp jatady. Osyny eskereyik. Mening súraghym: Qazaqstan Últtyq arnasyn shekaralas memleketterde túryp jatqan bauyrlaramyz kóre alady ma?

- «Qazaqstan» últtyq telearnasynyng tehnikalyq әleueti Respublika aumaghynyng 100 payyzyna juyq, kórshiles Resey Federasiyasy, Qyrghyzstan, Ózbekstan, Týrkmenstan, Mongholiya jәne QHR-dyng Shynjan-Úighyr avtonomiyalyq audany ónirlerine habar taratugha mýmkindik berip otyr. Osy elderde túratyn barlyq qazaq tildi kórermender bizdi túraqty týrde kóredi, әri jii habarlasatyndar da bar.

Interent-konferensiyamyzdyng qonaghy  -  «Qazaqstan» RTRK  AQ Basqarma tórayymy Núrjan Múhamedjanova hanym oqyrman tarapynan kelip týsken saualdardyng alghashqy legine jauap beruin bastady. Ashyq әngime barysynda ol : «Últtyq telearna  kórermenderinin, al kórermenderi Últtyq telearnanyng ýmitin aqtady. Endigi maqsat  -  osy jetistikti bayandy etu», -  dedi.    

1. Konferensiya qonaghyna súraq qoyarda bir-birimizdi oqyp baryp súraq qoyalyqshy. Nege deseniz saualdarymyz qaytalanyp jatady. Osyny eskereyik. Mening súraghym: Qazaqstan Últtyq arnasyn shekaralas memleketterde túryp jatqan bauyrlaramyz kóre alady ma?

- «Qazaqstan» últtyq telearnasynyng tehnikalyq әleueti Respublika aumaghynyng 100 payyzyna juyq, kórshiles Resey Federasiyasy, Qyrghyzstan, Ózbekstan, Týrkmenstan, Mongholiya jәne QHR-dyng Shynjan-Úighyr avtonomiyalyq audany ónirlerine habar taratugha mýmkindik berip otyr. Osy elderde túratyn barlyq qazaq tildi kórermender bizdi túraqty týrde kóredi, әri jii habarlasatyndar da bar.

2. Osy uaqytqa deyin bir memlekettik arnamyz tolyq memlekettik tilde bolmaghan edi, biraz uaqyt ótip ketti. Degenmen "eshten kesh jaqsy", Últtyq arnany týgelge derliktey qazaq tiline kóshiru qiyn bolghan joq pa? Naqty súrayyn degenim, qarsylar kóp bolghan joq pa?

-   Elbasymyz N. Nazarbaevtyng tikeley tapsyrmasymen  2011 jyldyng 1 qyrkýieginen bastap 100 payyz qazaq tilinde aqparat tarata bastaghan «Qazaqstan» telearnasy býginde últ mýddesine qyzmet etuding jana bir belesine  shyqty desem artyq aitqandyq emes. Ózderinizge mәlim, qazirgi kezde  qazaq tiline  ózge úlys  ókilderining de qyzyghushylyghy erekshe artyp keledi.  Qarsylastardan góri taza qazaq tilinde aqparat taratyn arnanyng ashyluyna mýddelester kóp boldy.  Múny til mýddesi ýshin  jýrgizilip kele jatqan Elbasynyng syndarly sayasatynyng shynayy jetistigi dep aitqan abzal. Bizding kórermenderimizding arasynda ózge últ ókilderi de bar bolghandyghy quantady. Múny bizge habarlasqan kórermenderimiz ben jazylghan pikirler arqyly  kórip otyrmyz. Sonday-aq, medianaryqtaghy TNS Gellap mediazertteu agenttigining zertteulerine sýiensek – kórermenderding otandyq telearnalardy kóruge degen  qyzyghushylyghynyng arta týskenin jәne qazaq tilindegi tól televiziyalyq ónimderge degen kópshilik súranysynyng artqanyn atap aitar edim.  

3. Óziniz "Qazaqstan" arnasyn qolgha alghaly beri, ana tilimizde kóptegen baghdarlamalar shyghyp ýlgerdi. Siz ýshin sonyng ishinde eng tanymaly qaysysy?

- Bireuin artyq, bireuin kem dep ózimizding tól tuyndylarymyzdy bólip-jarugha kelmes. Desek te, halyqtyng erekshe yqylasyna bólengen birneshe baghdarlamalardy atap ótuge bolady.  «Qazaqstan» últtyq arnasynan kórsetilip jýrgen «Aytugha onay...», «Jan jyluy», «Telqonyr», «Alan», «Qazaqtyng qol óneri», «Alash alyptary», «Qylmys pen jaza», «Aqsauyt», «Jarqyn beyne», «Ghibratty ghúmyr», «Iman ainasy», «Kókpar», «Jihankez» baghdarlamalary kórermen yqylasyna bólengen sәtti jobalar. Kýn sayyn kórermenderge  úsynylatyn «Janalyqtar» men «Tansholpan»,  aptalyq  «Apta.kz» baghdarlamalaryn efirge dayyndaytyn shygharmashylyq  újymnyng izdenisi quantady. Shyny kerek, kórermenderding kókeyindegi oidy dóp basugha úmtylghan taqyryptardy tanday bilu sheberlikti ghana emes, ýnemi izdenisti talap etedi. Bizding jurnalisterimiz ben tehnikalyq mamandar jana tehnologiyagha say qyzmet etuden jalyqpay enbektenude. Telearnadaghy qyzmetkerlerimiz әleumettik problemalardy kóterip qana qoymay, onyng týitkildi mәselelerin is jýzinde sheshuge baghyttalghan  manyzdy  jobalardy da jýzege asyryp keledi.

4. Núrjan! Siz halyqaralyq úiymdarda júmys istegen, salanyng әlemdik standartyn biletin mamansyz. Janalyqtar qyzmetindegi shef-redaktorlarynyzdyng qabiletteri tym tómen ekendigi kózge úryp túrady. Keybir mәtinder tipti kýlki tudyrady. Nege bilikti, tәjiriybeli mamandardy shaqyryp, pәlen jyl masyl bolyp otyrghan "qyrtymbaylardan" qútylmaysyz? Sizge aldyn ala rahmet, isiniz jemisti bolsyn!

-  Janashyrlyq pikiriniz ýshin ýlken alghys bildiremin. Ári  efir ýshin qyzmet etetin mamandardyng jauapkershiligi turaly kóterip otyrghan mәseleniz je óte oryndy. Áytse de, shyny kerek, qazirgi efir ýshin qyzmet etetin әriptesterimizding sheberligin shyndau kýn sayyn jalghasatynyn basa aitqym keledi. Mәtinmen júmys isteu, eng aldymen, ana tilimizding tildik normalarynyng dúrys qoldanyluymen tikeley baylanysty ekeni ras. Osy orayda, siz aityp otyrghan janalyqtarda qyzmet etetin әriptesterimiz óz isterine jauapkershilikpen qaraugha tyrysady demekpin.  Eger siz naqty mysal aitasanyz, mýmkin oilanugha bolady ::J))

5. Sәlemetsiz be, Núrjan Jalauqyzy! Merekenizben! Biyl Qazaq teledidaryna 55 jyl tolyp otyr ghoy. Soghan oray Qazaq teledidarynyng arhiyvin aqtaryp, onyng tarihyndaghy tandauly telehabarlardy, el esinde qalghan baghdarlamalardy, telearna ózi múryndyq bolghan bastamalardy, arnanyng abyroy-bedeli ýshin ayanbay enbek etken sanlaq túlghalardy eske alyp, qaytadan janghyrtyp, keybir ýzdik kórsetilimderdi qaytalap kórsetuge bolar edi ghoy. Mәselen, 80-jyldary Aqseleu Seydimbek jýrgizgen әdebiy-ruhany habarlardy, Saghat Áshimbaevtyng "Paryz ben qaryzyn", Núrtileu Imanghaliyúlynyng "Kókparyn", bayaghy eski "Tamashalardyn" tandauly shygharylymdaryn, oblysaralyq ýzdik aitystardy, 1984 jyly Kenenning 100 jyldyghyna arnalghan alaman aitysty, t.b. halyq saghynghan dýniyelerdi Qazaq teledidarynyng mereyli jylynda jyl boyy aptasyna bir ret berip otyrugha bolmas pa edi? Áli de kesh emes qoy, osy tarapta oilanyp kórsenizder qalay bolady? Álde arhiv saqtalmaghan ba?

Seyit, Almatydan

– Óte oryndy súraq. Rahmet. Viydeomúraghat, әriyne, bar.  Últtyq telearnamyzdyng 55 jyldyghyna oray «Teleghúmyr»  baghdarlamasy  arqyly telearnamyzda әr jyldarda shyqqan jobalar men qyzmetkerler turaly kórermenderge jaqsy bir syy jasadyq. Qaytalauy da boldy efirde. Kórmegen boluynyz mýmkin. Aldagha uaqytta da búl taqyrypqa oralatyn bolamyz. Pikirinizdi eskeremiz.

6. Últtyq arnany memlekettik tilge kóshirgen Núrjan Jalauqyzy emes, búqaramen eseptesken memleketting ózi. Núrjangha jalghyz saual: últymyzgha mәngýrttenuden ózge týk bermeytin týrik serialdaryn ekrannan qashan alyp tastaysyndar?

– Áriyne, tәuelsizdigimizding alghashqy 20 jylynda qoghamnyng ruhaniyat salasynda bolghan ong ózgerister «Qazaqstan» telearnasyn memlekettik tilge kóshiruding alghysharttaryna bastaghany belgili. Elbasynyng tapsyrmasymen telearnanyng qazaq tiline kóshui shygharmashylyq jәne tehnikalyq mamandardyng újymdyq júmysynyng jemisi. Men Korporasiyanyng basshysy retinde osynday tarihy sәtte osy tapsyrmany oryndaushy bolghanymdy maqtan etemin. Búl mening jurnalistik, menedjerlik qabiletimning jana bir qyrynan kórinuine mýmkindik bergeni sózsiz. Aqparattyq kenistiktegi aluan týrli habar taratatyn ózge telearnalardyng bolghandyghyna qaramastan ana tilimizde habar taratatyn Últtyq telearnamyzdyng kórermenderding yqylasyn jaulap aluyna  naqty qadamdar jasadyq. Otandyq tól ónimderding sany artty, sapasy jaqsardy. Álemdik televiziyalyq ýrdisterding baghytyn eskere otyryp, otandyq tok-shou men baghdarlamalardyn, derekti filimder men telehikayalar jelisining sapaly týrde óndiriluine qol jetkizdik.  Ýstimizdegi jyldyng basynan beri  sheteldik teleónimderdi satyp aludy qysqartudy bastadyq.   Degenmen, biz sheteldik ónimderdi baghdarlamalar kestesinen birden kesip tastay almaymyz. Sol sebepti, týrik telehikayalaryna qatysty pikirinizge oray aitarym, men de, siz sekildi bizding telearnamyzda tek óz ónimderimiz bolsa eken degen oidamyn. Biraq, mindetti týrde, barlyq kórermenderding pikirin eskeruimiz kerek. Medianaryqtyng damu zandylyghy da ekonomikalyq zandargha say ekenin jaqsy bilesiz. Súranys úsynysty retteydi. Ázirge, qazaq kórermenderining basym bóligining súranysy sheteldik ónimderdi óz ana tilimizde kórsek degenge sayady. Áriyne, siz búghan aituynyz mýmkin, kórgisi keletinder kabelidik jýiedegi Reseyding bolmasa basqa otandyq telearnalardan kórsin dep. Últtyq telearna elimizdegi birden bir  qazaq tilindegi habar taratatyn telearna bola otyryp, aqparattyq kenistiktegi barlyq telearnalarmen bәsekelestikke qabiletti boluy shart.   Eng aldymen, qabiletti boluymyz ýshin telearnanyng tól ónimderining sany men sapasyn birtindep   arttyruymyz kerek. Árbir televiziyalyq joba jana tehnologiyalyq standarttargha say dayyndalsa, әri formaty da, jýrgizushisi de kórermenning talghamyna say bolsa telearnanyng kórsetkishteri de jogharylaytyndyghy sózsiz.  2011-jyldyng qyrkýieginen beri  telearna elimizdegi 100 mynnan astam túrghyny bar eldi mekenderde 6+qazaq tildi auditoriyada 5-orynnan 3-oryngha kóterildi. Atap aituym kerek, búl óte jaqsy kórsetkish. Eng bastysy, Últtyq telearna  kórermenderinin, al kórermenderi Últtyq telearnanyng ýmitin aqtady. Endigi maqsat  -  osy jetistikti bayandy etu.      Jahandanu ghasyrynda әlemning ozyq jetistikterin iygere otyryp, ózinning últtyq qúndylyqtaryndy saqtap qalugha enbek etuing kerek. «Qazaqstan» últtyq telearnasy búl túrghydan kelgende óz kóreremenderine óte adal qyzmet atqaruda degen berik ústanymdamyn.

Jalghasy bar.

Abai.kz 

P.S. Qúrmetti oqyrman, internet-konferensiya qonaghy Núrjan Múhamedjanovagha qoyatyn saual toqtatyldy. Endi ol kisining tek jauaby ghana jariyalanady.