QR Memlekettik hatshysy Marat Tәjinning Vedomstvoaralyq komissiyada Qazaqstan Respublikasynyng últtyq tarihyn zerttep bilu mәselesi jayynda jasaghan bayandamasyna oray

Memlekettik hatshynyng últtyq tarihty zertteu jayyndaghy bayandamasy barshamyzdy serpiltti. Ol Preziydentting songhy Joldauyndaghy baghdarmalyq sózderinen tuyndata kele, últtyq tarihtyng týiindi mәselelerin týgel atap aitty. Kýmәn joq, shynayy últtyq tarih jazylu kerek. Sol shynayy últtyq tarih negizinde zaman talabyna say últtyq sana, últ­tyng jana tarihy dýniyetanymy qalyptastyrylugha tiyis.  Memhatshy  búl ýshin tarih zertteushilerin jana әdistememen qarulanugha shaqyrdy.

QR Memlekettik hatshysy Marat Tәjinning Vedomstvoaralyq komissiyada Qazaqstan Respublikasynyng últtyq tarihyn zerttep bilu mәselesi jayynda jasaghan bayandamasyna oray

Memlekettik hatshynyng últtyq tarihty zertteu jayyndaghy bayandamasy barshamyzdy serpiltti. Ol Preziydentting songhy Joldauyndaghy baghdarmalyq sózderinen tuyndata kele, últtyq tarihtyng týiindi mәselelerin týgel atap aitty. Kýmәn joq, shynayy últtyq tarih jazylu kerek. Sol shynayy últtyq tarih negizinde zaman talabyna say últtyq sana, últ­tyng jana tarihy dýniyetanymy qalyptastyrylugha tiyis.  Memhatshy  búl ýshin tarih zertteushilerin jana әdistememen qarulanugha shaqyrdy.

Shynayy últtyq tarih bizding memlekettigimizding odan әri nyghaya týsuinde, shyn mәnindegi qazaqtyng últtyq memleketin qúryp, myng jyldyq ghúmyryn bayandy etude asa zor ról atqarady. Memhatshynyng bayandamasynan jogharghy jaqta osyghan tereng mәn berilgenin, mәseleni janasha úghynyp, mýldem janasha paryqtau әm payymdau jasalghanyn úqtyq. Algha ýlken mindetter qoyyldy. Tarihy bilim berudi damytu joldaryn qarastyru, azamattarymyzdyng bekem patriottyq sana-sezimin qalyptastyrudaghy basym baghyttardy belgileu qajettigi aityldy. Tarih ghylymynyng ókilderi ghylymdy, bilimdi, mәdeniyetti damytu salasyna, jas úrpaqty tәrbiyeleu isine belsene atsalysu kerek ekeni kórsetildi. Búl óte oryndy talap, óitkeni halyqty, jastardy tarih   arqyly tәrbiyeleu – elimizding azamattaryna, tәuelsizdik tuyn alyp jýrushilerge asa qajet otanshyldyq sezimning úshtaluyn qamtamasyz etedi. Men búdan óz basym, mәselen, ózimning kóp jyldan beri jazyp jýrgen tarihiy-tanymdy shygharmalardan túratyn «Ruh-Saray» atty toptamamnyng maqsaty dúrystyghyn kórdim.

Memhatshy irgeli mәselelerdi kóterdi. Ghalymdar tarihty zertteude jana әdistemeni paydalanbay jýr dedi. Ol qazirgi tarih ghylymyna tanym әdisterin syny túrghyda qayta qarau talaby qoyylatynyn eske saldy. Býgingi tarihshy-ghalym tek faktilerdi tizip, surettep berushi, oqighalardy týzip,  tirkeu­shi ghana emes, zertteuge alynghan naqty qoghamnyng qúndylyqtaryn, erejelerin, ahlaqy kelbetin týsinip, asha alatyn payymdaushy bolugha tiyis dedi ol.  Sonda ghana últtyq tarih ózining kýlli kýrdeli de biregeyligimen janghyryp, elimizding bolashaghyn bekemdeuge qyzmet etetin ruhany azyqqa ainala alady. Biz búghan kәmil senemiz. Solay bolugha tiyis.

 Osy orayda el Preziydentining halqymyzgha túnghysh ret 1996 jyly jasaghan Joldauynda «óz tarihymyzdy janasha oqudyng negizinde ghana  últtyq iydeyany qalyptastyra aluymyz mýmkin» ekenin atap aitqanyn eske ala ketu oryndy.  Tarih ghylymyn damytugha tәuelsizdikting alghashqy jyldarynda-aq osylaysha zor manyz berilgen. Alayda tarih arqyly últtyq iydeya qalyptastyrylypty degen habar býginge deyin estilgen joq, demek, otandyq tarih ghylymyn damytudaghy jana kezenning búl rettegi mindetterin  tereng týisinip, batyl zerdeleu paryz.

Jana әdistememen qarulanudy – sovettik dәuirdegi dәstýrlerden birjolata bastartyp, úzaq jyldar oi-sanany biylegen evrosentristik kózqarastan irgeni aulaq salu, tól tarihyndy ózinning últtyq-memlekettik mýddeng túrghysynan, jalpyadamzattyq tarih týpmәtininde, әdil, obektivti týrde qarastyru dep bilgen dúrys.

Mәselen, halqymyzdyng Úly Dalany tórt myng jyl boyy mekendep kele jatqanyn, sodan bergi әr kezende әrtýrli ataumen atalghan memlekettik qúrylymdardy týzgenin, etnostyq bet-beynesining jәne memlekettigining Shynghyshan shapqynshylyghynan keyin, Joshy úlysy kezinen jana túrpatta qalyptasa bastaghanyn, býl tarihy ýderisting Aqorda túsynda naqtylana týsip, aqyry, tarih sahnasyna býgingi óz atymen shyghudyng negizin 1456 jyly qalaghanyn týbegeyli dәiektep, batyl tújyrymdau qajet. 

«Mәdeny múra» baghdarlamasy boyynsha, qazaq tarihyna qatysty orys, qytay, parsy, monghol, týrki derekkózderindegi mәlimetterding jinastyrylghany, tyng zertteulerding jaryq kórgeni mәlim. Solardy múqiyat zerdelep, qazaq memleketin basqarudyng 18-ghasyrda oryn alghan týrin әdil taldau kerek.  

Kýrdeli geosayasy ahualda úlan-ghayyr kenistikti alyp jatqan alyp  elimizdi ontayly basqaru, syrtqy kýshterge tótep berudi qamsyzdandyru maqsatynda Tәuke han jasaghan reformany dúrys taldap, týsindiru jón. Ol  ýsh ólkege ýsh han saylatty. Búl kezendi keybir tarihshylar birtútas qazaq handyghynyn ómir sýrui ayaqtalghan, búdan bylay onyng ornyna birneshe birlikting – qazaq handyqtarynyn sahnagha shyqqan kezi dep biledi. Yaghny bir memleket (handyq) ýsh bólikke (ýsh handyqqa) bólindi dep sanaydy. Alayda osylay janasha qúrylymdalu ken-baytaq aumaqty alyp jatqan elimizdi basqaru isin tiyimdi jolgha salyp, tútastyqty nyghayta týsuding birden-bir dúrys әdisi bolatyn. Osyny ózimizding últtyq-memlekettik mýddemiz túrghysynan qayta payymdau oryndy.

Bas han, úly han, qahan retinde, Tәuke han ortaq eldik mýddeni ýsh jýzding handarymen sheship otyrghan. Ol 1715 jyly dýnie salghannan keyin  ýsh ólkedegi handardyng ishindegi eresegi әri bedeldisi – Orta jýzding jәne Kishi jýzding bir bóligining biyleushisi Qayyp han – agha han, úly han retinde tanyldy. Ony 1718 jyly baqtalastary óltirgen son, osy mәrtebege Kishi jýzdi jәne Orta jýzding bir bóligin biyleushi Ábilqayyr han 1719 jyldan ie bolyp, otyz jylday ústady. Ábilqayyr qaza tapqan son, búl lauazym 1748 jyly Orta jýz hany Ábilmәmbetke ótti. (Olardy shonjarlardyng birqatarynyng agha han retinde moyyndamauy basqa әngime, bastysy – agha han instituty bolghan). Ol ómirden kóshken 1771 jyly han taghyna Abylay otyryp, on shaqty jyl agha han, úly han mәrtebesin alyp jýrdi. 1781 jyly Abylay han qaytys bolghannan keyin eshkim de agha han atalghan joq. Óitkeni patsha ýkimeti qazaq ishine han saylaudyng tizginin ózi qolyna bekem alyp, qazaqtyng tútastyghyn ydyratugha ashyq kirisken edi.   

Qazaq memlekettigin qalpyna keltiruge úmtylghan 19-ghasyrdyng 40-shy jyldaryndaghy әigili Kenesary han qozghalysy tarihtyng qaharmandyq betterin qúraytyny mәlim. Al sol ghasyrdyng basynda úiysqan Ishki Orda, yaghny Resey imperiyasynyng tike óz ishinde, óz aumaghy esepteletin jerde shanyraq kótergen qazaq avtonomiyalyq qúrylymy – Bókey handyghy – jeri de, halqy da shaghyn әri ghúmyry qysqa bolghanmen, sol kezgi órkeniyetke say, imperiya qúramynda mýmkindik berilgen dengeyde últtyq memleket ornatudyng ýlgisi ispetti-tin. Búl belesti de әdil taldaugha alu lәzim. 

Jana kózqaras, tyng әdisteme, әsirese – HH ghasyrdaghy qazaq memlekettigin janghyrtu jolyn jәne sovet ókimeti túsyndaghy ýmit pen kýdikti, útystar men útylystardy, sharyqtau men qúldyraudy, qol jetken jetistikterdi әdil tarazylap, payymdau ýshin kerek.

Eger biz últtyq tarihymyzda halqymyzdyng atamekenining qazirgi aumaqtan әldeqayda keng bolghanyn kórsetip, onyng tarylu sebepterin, qazaqtyng ekonomikalyq túrghydan tartylu ortalyghy bolyp túrghan iri qalalardan airylu sebepterin, halqymyzdyng kóp jaghdayda jasandy sipat alyp ýsh dýrkin soqqan asharshylyq syndy zúlmat saldarynan últtyq apatqa úshyraghanyn, solaysha bosatylghan kenistikte oryn tepken lagerilerde kazarmalyq sosializm kórigi qyzdyrylghanyn, jerimizge týrli jeleulermen ózge júrttyng lek-legimen kóshirip әkelingenin, tiyisinshe olardyng jergilikti el-júrttyng tarihy qúqtarynyng shekteluine janama týrde bolsa da әser etkenin  ashyp týsindire alsaq – onda tarihymyzdyng qasiretti sәtteri mol múnday әdil, shynayy betteri, sóz joq, býgingi kóp etnosty elimizding birligin arttyra týsuge  qyzmet etetin bolady.

Memlekettik hatshynyng alqaly jiynda algha qoyghan mәseleleri tarihshylardy osynday  qadau-qadau júmystar atqarugha mindetteydi.

Abai.kz