Júma, 22 Qarasha 2024
Ádebiyet 2484 2 pikir 28 Tamyz, 2023 saghat 13:12

Jastardyng balqaymaq jyrlary

Ádeby prroseske kelip qana qoymay, oghan óz ýlesin eselep qosyp jatqan ini buyn turaly, olardyng sәtti de, әtegen-ayly izdenisteri turaly jazu әri onay, әri qiynnyng qiyny. Onay bolatyny janr tabighatyn aiyryp, kórkemdigin ekshep sydyrtyp, dәstýrli standartpen kónil jyqpastyq jasap digidik qasqalap jaza salu. Endi qiyn bolu sebebine toqtala keteyik.

Jalpy, bizding әdeby proseske «Mәtin әlemi» jәne «Avtor ólimi» degen eki konsepsiya katoliktik-ateistik Batystan qanghyp kelip, gumanitralyq kenistigimizge myqtap irge tepti. Tepkeni qúrysyn poeziyanyng túnyghyn laylap bitti. Irgesi berik proza búghan qasqayyp qarsy túra aldy. Túratyn sebebi de bar.

Bizde bir qate týsinik bar. Prozany tek kórkem tuyndy dep tanu. Al, poeziya taza kórkem tuyndy. Oghan shәk keltire almaysyz. Prozany tek kórkem tuyndy ghana dep tanushylyqqa qazaq esh kinәli emes. Kenestik-otarshyl jýie kinәli. Olar gumanitarlyq ghylym salasyndaghy oqyghandarymyzdyng sanasyna mysaldy hәm ýlgini tek Europadan aludy mysqyldap sinirgeni sonday. Ghúlama Maghjannyng «Biz ýirenetin Europa bir molda emes, myng molda» degenin tars ruhaniy-mәdeny jadymyzdan shygharyp aldyq. Sanasy qúldanbaghan elder ózgelermen ózin salystyrmaydy, tek syn kózben qarap qúptaydy, ne teristeydi. Biz siyaqty sonday boluymyz kerek dep, Mysal almaydy. Ám alghan mysalyn óz últtynyng әdebiyetine tanbaydy.

Endi basynda sóz etken proza nege tek qana kórkem tuyndydan túrmauy  kerek degen pikirimizge toqtalayyq. Prozada eki shyndyq bar: realdy jәne beyrealdy. Beyrealdy shyndyqty jazatyndar bar, realdy shyndyqty jazatyndar bar. Mysaly, tek shyndyq faktiler men avtorynyng batyl boljamdaryna qúrylghan tarihiy-ghylymy proza bar da,  tarihy taqyrypqa jyzylghan kórkem tuyndy bar. Ádebiyet tarihynda óshpes iz qaldyrghan nemese әdeby proseske at salysqan tanymaldyghy onsha emes qalamger jayly jazylghan enbekti prozagha jatqyzamyz. Nege Batys bizge zorlyqpen tanyp otyrghan mәtin әlemin qazaqsha, músylmansha úghynu ýshin. Batys bәrin bólshektep tastaydy. Ári shybynnyng bir ayaghyn júlyp alyp, onyng býkil denesi boyynsha zertteu jýrgizedi.

Bizding shybyn janymyz – әdebiyet. Ol ólgen kýni qazaq óledi. Biz nege óz shybyn janymyz bolghan әdebiyettegi prozany tek qana kórkem tuyndy dep tanuymyz kerek. Qazaq prozasy: realdy – Tarihiy-ghylymi, derekti, tehnikalyq-ilimi, filosofiyalyq-estetikalyq  dep taramdalyp bolghan song ghana, tek qiyalgha erik beretin kórkem proza dep jeke daralanady. Al, ómirde bolmaghan oqighagha júrtty ilandyru qalamgerlerimizge bergen Allanyng syiy.

Mәtin әlemi últtyq prozada shyndyq pen qiyaldyng oryn aluyna qaray osylaysha bóline bastady. Endi búghan internet shygharmashylyq qosyldy. Onda daryn iyesi tehnikalyq jetistik pen kórkem qiyaldy qatar órbitip jana túrpattaghy óner týrin últyna syilady. Óz qalamynyng qúdiretin oqyrmanyna kózbe-kóz tanyta alatyn boldy. Búl tamasha mýmkindik. FB paraqshalary, ýitýb arnalary oqyrmandy ózine tarta bastady.

Proza ghylymgha beyim, poeziya sezimge beyim. Esh aqyn qansha jerden daryndy bolsyn ólenmen fentezy jaza almaydy. Júrt sezimge emes, ghylymgha (kәsipke) den qoyady. Osy joghyn әnnen emes, realdy prozadan tabady. Pir tútqan marksizm iydeologiyasy tas-talqan bolghan bolghan son, qazaq әdebiyettanuy adasty, eshqayda bastamaytyn soqpaqtyng jolyna týsti. Bәrimiz de Batys kókke kóteretin modernizm men postmodernizmmen auyrdyq ony ataqtysy bar, ataqsyzy bar qalamgerlerden izdep әidә bir jiniktik. Aqyry onyng bar bolghany týrkilik Qútty Bilikten bastau alatyn estetikalyq-filosofiyalyq «Dәstýr men janashyldyq» sanaty ekenin úghyna bastadyq. Batystyng ilim degeni týrki músylman ghalymdary ýshin «aqyldy aqymaqtyn» Batystyq qozy qoyyrtpaghy eken, nәziragóiliktegi «shygharmashylyq әlemdegi belgili avtorlar tarapynan eskini janasha týletuin» katoliktik anysta úghynu eken, ózgening shoqparyn beline qystyrghan Batystyng ghylymy әngýdiktigi eken.

Ári búl qazirgi әdeby prosess barysynda әdebiyettanushylar men әdebiyet tarihshylarlary әm әdeby synshylary jylap kórisetin muzeylik eksponat qúbylysqa ainaldy. Qazaq poeziyasynyng mәtin әlemi jastardyng «dәstýr men janashyldyqtyn» baybyna barmaushylyqtyng aqyry keybir óleng ólkesindegi pysyqaylardyn  Bylyqqan Batystyng bylamyq jyrlaryn intellektualdyqpen barymtalap, óz ólenderin jyr sýier qauymgha kóje-qatyq etip úsynuynan ayaq alyp jýrgisiz shygharmashylyq kepteliske әkep soqtyrdy.

Osynday Qodarlar keptelisinen boyyn aulaq salghan Aydyn Bayys siyaqty daryndar ózderining janashyldyghymen әdeby ortany jastar talantyna tәnti etti. Shymqalalyq daraboz Erlan Jәdigerúly Aytbaydyng bir ólenning qauyzyna syidyrylatyn utty satirasy men oily jyrlary jastardyng arasynda tasjarghandar bar eken-au degizedi.

Ádebiyettanu aiyqqanymen, jastar poeziyasy aiyqpay otyr. Postmodernizm dep aidary taghyp alyp, shygharmashylyq inkubatorlarynan bylamyq jyrlardy «poeziyalyq prozanyn» ada qara dýrsin búrqasynyn shildedegi qarly jauyngha ainaldyrdy. Últtyq tóltuma jyr joldarymen jylap kórisuge ainaldyq.

Keybir tehnojyrly pysyqaylar Tipti ózderin dәripteytin orta da, әdeby jora-joldas ta jasaqtap ýlgerdi. Biraq olargha «әy der әje, qoy der qoja» әdeby synnan tabylmay túr. Endi búl tehno jyr jampozdyghy qazaq poeziyasyn tamyr teginen aiyra ma dep qorqa da bastadyq. Biraq әiteuir qúdaydyng kózi týzu eken. Últtyq mәnerde janasha izdenip, janasha qazaq ólenin týrlendirushi eki esimdi osy orayda aita ketking keledi. Aqyndy qazir kitaby emes, әlemjelidegi jyrlary tanytatyn zaman bolghan son, Aydyn Bayystyng qara qayystay ólenining shanyna qosylatyn Múnylyq-Zarlyq tabyldy. Onyng biri – Júldyzay  Ysqaqtyn:

Qalghanmyn qalys qay júrttan,
Qalamgha jýrmin jýk artyp.
Qúnyghyp jetken baylyqtan,
Qúiylyp týsken jyr artyq.
Shaqsa da múnyn ómirge,
Shókpedi boyda kónil-nar.
Shirengenderge mening de,
Shalqaya qarar jónim bar.
Tartsa da ne kýy búl bes kýn,
Týnekti bastym shuaqpen.
Tórt qúbylam tendey kýn keshtim,
Tórt joly týgel shumaqpen.
Alystamadym ardan men,
Alashtyng bildim qúnyn bek.
Aspannan atym bolghanmen,
Aspandap ketken týgim joq.
Ózimdi baptap besikten,
Ózgening jyrtpay jaghasyn.
Ómirdi kelem keship men,
Ólenmen ólshep baghasyn!

Bolsa, ekinshisi – Manarbek Qydyrbayúlynyng kompozisiyagha qúrylghan tórtemdik-rubayattyq (qara ólendik) kompozisiyagha qúrylghan «BÓROYNAQ» óleni.

Qazaq poeziyasyna әkelgen janalyqtargha:

1. Qytaylyq naqylshyldyq. Shyndyq ómirde bir-birine sorpasy qosylmaytyn dýniyelerden ómirlik-pәlsәpalyq naqyl tudyru istili.

2. ANASIKL men REVERS-tik tarmaq-shumaqtylyq oqylym. Europalyq ondy-soldy sóz rәsuәlau emes. Biz jinaghyna alghysóz jazyp otyrghan Manarbek Qydyrbayúly bauyrymyzdyng «Bórioynaq» óleni osy tarmaqtyq-shumaqtylyq aumaly-tókpelikti tamasha tanytady. Biz tútas ólenning әr shumaqtarynyng tek birinshi tarmaqtaryn ghana tómende tizip otyrmyz. Mys:

Kýngeydegi kýmis qardy Kýn jalap...
Áppaq týtek.
Aru bórte Aygha joldap arly әnin,
Qorqyt dauyl qarashyghyn qalqalap,
Kókshulandar ýnin kókke sozady,

jәne әr shumaqtyng songhy shumaqtaryn tizbektep berip otyrmyz. Mys:

Teriskeyding teri ishigin júlmalap.
Kempir qystyng úntaqtalghan dalabyn.
Asyghady kóru ýshin ardaghyn!
Serigi ýshin – BÓRILERGE JAN talaq!

Osy atalghan songhy mysaldy tómennen joghary qaray oqysaq ta avtordyng aitar oiyna selkeu týspeydi.

Osylaysha, Manar bauyrymyzdyng ólenin oqyp, ondaghy últtyq ANASIKL men REVERS-tik qoldanystargha tәnti boldyq.

Batysta búl oiynshyqqa ainalghan dýniye. Ári TMD әdebiyettanuynda ANASIKL-ge onnan-solgha, joghary-tómen, soldan-ona, tómen-joghary birdey oqylu.

REVERS әueli ong keyin teris birdey oqylu dep, al, týrki poeziyasynda bizde shumaqtyq-tarmaqtyq ne satylay (jogharydan tómen), ne jotalay (tómennen-jogharghy qaray oqylushylyq) dep atalady.Manarbek bauyrymyz sóz siqyn búzbaytyn osy mәnerdi shynyna jetkizsin dep tileyik!

Jastar-au, «bylamyq jyrlarynmen Alash Poeziyasynyng Iran Baghyn shoshqa qoragha ainaldyrmandarshy!!!» dep jar salghyng da keledi. Sonymen, qazaq klassikalyq әdebiyetining qoryna Artyghalidyng Qarshyghasynyng qanatynyng susyly jelpigen «Múnylyq-Zarlyq» qosyldy. Jastarda sәtti de, óz buynyna ýlgi bolarlyq Balqaymaq Jyrlar Barshylyq. Biz solardy bayqamay, Batystyng qansyghyna oranghan oramjapyraqtyq shalajansar poetikalyq izdenesterdi ýlde men býldege orap madaqtap jýrmiz. Búl madaqtau marafonyn kilt ýzbesek, әdebiyetimizge Qúlager taghdyr syilaymyz!

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1460
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3228
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5290