Qúrmetti Ermúrat Seytqazyúly!

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyng «Ádiletti Qazaqstannyng ekonomikalyq baghdary» atty Qazaqstan halqyna Joldauyn jasap jatyp, «...bir mandatty okrugtan saylanghan deputattar da júmysqa belsene kiristi. Olar kóptegen zang jobasyna bastamashylyq etip, ózekti mәselelerdi batyl kótere bastady.»-degende, mening oima birden Baqytjan Bazarbek ekeuiniz oraldynyzdar.

Baqytjan Júmabekúly – kәsiby zanger.

Siz Tәuelsiz Qazaqstannyng tarihynda otyz jylgha juyq oppozisiyada jýrgen kókjal sayasatkersiz. Eshkimge bas iymegen, qanday qauypty kezenderdi bastan keshirseniz de ústanymyn ózgerpegen túlghasyz.

Úly kósh qúrdymgha ketip bara jatqanda, Ózinizge arqa sýiedim!

Qasym-Jomart Toqaevtyng «Jana Qazaqstan qúram!» degen izgi niyetin qúptap, Ol kisige kómektesu maqsatynda Mәjiliske keldiniz.

Búl sheshiminizdi qúptap, tilektes boldyq.

Óziniz óte jaqsy bilesiz, men de Qasym-jomart Kemelúlynyng qoldaushysymyn.

Dau joq, Mәjiliste de, Perziydent aitqanday, ózekti mәselelerdi batyl kóterip kelesiz. VIII shaqyrylymnyng birinshi seksiyasynda bir jaghynan boyynyzdy ýiretseniz, ekinshi jaghynan Ózinize bitken sol minezinizben otyz jyldan beri eshkim atamaghan familiyalardy atap, Mәjilisting әrin kirgize bildiniz.

Biz sol ýshin de Sizge sheksiz rizamyz!

Qúrmetti Ermúrat Seytqazyúly!

Jana sayasy mausym bastaldy. Preziydentimiz Qasym-Jomart Toqaev «Ádiletti Qazaqstannyng ekonomikalyq baghdary» atty Qazaqstan halqyna kezekti Joldauyn joldady.

«...biz birtindep jana ekonomikalyq ýlgige ótuimiz kerek. Búl júmysty batyl jýrgizuimiz qajet. Basty maqsat – qaghaz jýzindegi biyik jetistikterge qol jetkizu emes, shyn mәninde halyqtyng túrmys sapasyn jaqsartu bolugha tiyis.»-dedi, Preziydent óz Joldauynda.

Sonday-aq, Qasym-Jomart Kemelúly taghy da «Azamattardyng mýddesi men súranysy – Qazaqstannyng ekonomikalyq damu strategiyasynyng ózegi.» ekenin de erekshe atap ótti.

Joldau turaly kórneti sayasattanushy Dosym Sәtbaev «azattyq.org» saytyna súhbat berip jatypy, «...preziydent jaqsy bastamalar kóteredi, biraq ony jýzege asyru boyynsha naqty mehanizmder úsynbaydy. Aytylghan tapsyrmalardy oryndaugha qanday qúrylym ne túlgha jauapty ekeni belgisiz. Naqtylyq joq.»-depti.

Jasyratyny joq, men de osy pikirdemin.

Sebebi, Qazaqstan ekonomikalyq jaqta әli sol TIMUR QÚLYBAEV PEN KÁRIM MÁSIMOV QÚRGhAN SHEMAMEN ómir sýrude.

Mening songhy eki jyldyng kóleminde «Dat», «Jas Alash» gazetterine bergen súhbattarym men әleumettik jelidegi jazbalarymda Qasym-Jomart Toqaevtyng «Zannamalyq retteuding shegi naqty aiqyndalghanyna qaramastan jekelegen mәselelerding manyzyn joghary qon ýshin belgilengen shekterdi búzugha degen úmtylystar әli de oryn aluda. Sonyng saldarynan zang shygharu qyzmeti taqyryptyq jaghynan tarylyp, zandar arqyly vedomstvolyq, salalyq, ónirlik jәne basqa da memlekettik auqymnan tys mýddelerdi qanaghattandyru ýrdisi tuyndap otyr.»,-degen bir sózin ýnemi qaytalaumen kele jatqanymdy Óziniz jaqsy bilesiz. Mine, býgin taghy qaytalap otyrmyn.

Qasym-Jomart Kemelúly búl sózdi Preziydent bolmay túrghanda,   Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Senatynyng Tóraghasy bolyp otyrghan kezinde, 2018 jylghy 24 qyrkýiekte ótken Ýkimet saghatynda aitqan bolatyn.

Áne, sol Qasym-Jomart Kemelúly aitqan «...taqyryptyq jaghynan tarylyp, vedomstvolyq, salalyq, ónirlik jәne basqa da memlekettik auqymnan tys mýddelerdi qanaghattandyru» ýshin arnayy qabyldanghan zandar da, sonday zandardyng negizinde qúrylghan  aksionerlik qoghamdar da jetkilikti jәne olardyng múrty  búzylghan joq.

Sonday aksionerlik qoghamdardardyng kósh basynda «Áleumettik-kәsipkerlik korporasiya» túr.

Áleumettik-kәsipkerlik korporasiya - onyng jalghyz qúryltayshysy Qazaqstan Respublikasynyng Ýkimeti bolyp tabylatyn aksionerlik qoghamnyng úiymdyq-qúqyqtyq nysanynda qúrylghan zandy túlgha.

2008 jylghy 30 mausymdaghy №660 Qaulysy arqyly sol kezdegi Qazaqstan Respublikasynyng Premier-Ministri K. Mәsimov «Áleumettik-kәsipkerlik korporasiyalar turaly» Zanynyng jobasyn bektip, ony qabyldatugha әreket jasapty.

Qay perishte qaqty eken, Qúday qoldap, әiteu sol zang qabyldanbay qalypty.

Biraq, onyng qyzmeti «Aksionerlik qoghamdar turaly», «Memlekettik mýlik turaly», «Agroónerkәsiptik keshendi jәne auyldyq aumaqtardy damytudy memlekettik retteu turaly» jәne QR basqa zandaryna sәikes jýzege asyryluda.

Eger, auyl azamattary kooperativ qúryp, Ýkimet bólgen qarajattan iygilikteneyin dese, ol kooperativting qúramyna osy әleumettik-kәsipkerlik korporasiya kiredi de, qyryq toghyz payyzgha deyingi ýleske ie bola ketedi.

Bar KILTIPAN osy jerde bolyp túr.

Sóitip, Ýkimet auyl sharuashylyghyn órkendetu ýshin ong qolymen bergen  qarajatyn әleumettik-kәsipkerlik korporasiya arqyly sol qolymen qaytaryp aluda.

Óziniz kórip otyrsyz, Ýkimet taghynan jyljymay kele jatqan Álihan Smayylov búl Áleumettik-kәsipkerlik korporasiyanyng kezinde qanday maqsatpen qabyldanghanyn bilmeydi emes, biledi. Óte jaqsy biledi. Bile túra, eski jýieden qalghan jemqorlyqqa danghyl jol ashyp qoyghan osy Áleumettik-kәsipkerlik korporasiyany joigha nemese ózgertuge qúlyqty emes. Qayta, soghan sýienip júmys atqaruda.

Joi, ózgertu bylay túrsyn, halyqtyng tabysyn arttyru maqsatynda Memleket basshysynyng tapsyrmasymen Jambyl oblysynda jolgha qoyylghan pilottyq joba dәl osy Áleumettik-kәsipkerlik korporasiyagha sýienip jýrgizilude.

Demek, «Áleumettik-kәsipkerlik korporasiya» Álihan Ashanúlynyng da qolayyna jaqty degen sóz.

Aytpaqshy, «Amanat» partiyasy attay qalap Mәjiliske әkelgen deputat ininiz әri әriptesiniz Rinat Zayytov ta «Qasqa Jol» Youtube arnasyna bergen súhbatynda Joldau turaly toqtalyp, «Tolyq oryndalyp jatyr dep, ótirik aitugha bolmaydy. Kerisinshe, qazir Preziydentting tapsyrmalary ary ketse, 30-40 % ghana oryndalugha endi ghana jaqyndap jatyr. Búl óte ýlken ókinish.»-depti.

Men Preziydentting tapsyrmalarynyng qansha payyzynyng oryndalmay jatqanyn naq bilmeymin. Eger, Rinat Rifhatúlynyng sózi shyn bolsa, Preziydent tapsyrmasynyng 60-70%-ti shynymen oryndalmay jatsa, onda oghan kezinde Timur Qúlybaev pen Kәrim Mәsimovting yqpalymen jobasy jasalyp, Sizderden búrynghy Parlament deputattary notarius retinde bekitip bergen, qazir de bir әribi ózgermey qoldanysta túrghan osy «Áleumettik-kәsipkerlik korporasiya» sekildi AQ-dar men eski zandardyng kedergi jasap otyrghany anyq.

Sonday-aq, Preziydentimiz Qasym-Jomart Toqaev 2023 jylghy 19 sәuirde ótken Elimizding әleumettik-ekonomikalyq damu mәseleleri jónindegi Ýkimetting keneytilgen kenesinde sóilegen sózinde, «Ókinishke qaray, әkimder sony bile túra, aldaghy qiyndyqtardy uaqtyly baghamday almaydy. Jauapkershilikti ózine alyp, der kezinde sheshim qabyldaudan qashady;» dey kelip,  esinizde bolsa, «2019-2021 jyldary ónim óndeuge berilgen subsidiyany alayyq. Búl qarajattyng teng jartysy subsidiya alam deu¬shilerding 10 payyzynyng ghana qolyna tiygen; Subsidiya alghan keybir pysyqaylar óndiristi órkendetuding ornyna budjet qarjysyn qaltasyna basyp, shalqyp ómir sýrgen. Al qarapayym sharualar ýshin subsidiya alu – qiyametting qiyny;» - degen edi ghoy.

Mine, osy kelensizdikti tudyryp otyrghan da sol bayaghy  Áleumettik-kәsipkerlik korporasiyalar.

Osy jerde, Qasym-Jomart Toqaevtyng «Jana jaghdaydaghy Qazaqstan: is-qimyl kezeni» atty 2020 jylghy Joldauyndaghy «Negizgi problema atqarushy biylikting әr qadamynyng zanmen shektelip, adymynyng ashylmauynda bolyp otyr. Biz ministrler men әkimderge zor talap qoyamyz, biraq olardyng ókilettikteri zandar men qaulylardyng naqty normalarynyng ayasynda shekteledi. Búl jaghday memlekettik apparattyng ghana emes, Parlamentting de júmysyn qiyndatady.» - degen sózi taghy eriksiz eske týsedi.

Qúrmetti Ermúrat Seytqazyúly!

Deputattar shetke zansyz ketken aqshalardy elge qaytaru turaly dýrkin-dýrkin mәsele kóterumen keledi. Olardyng alghy sapynda Óziniz de barsyz.

Óte dúrys!

Úrlanghan aqsha elge qaytarylyp, halyqtyn, memleketting iygiligine júmsaluy kerek! Qúdaygha shýkir, jaqsy-jaman bolsyn, ol turaly Zang qabyldanyp, milliardtaghan aqsha Otangha oraldy.

Biraq, jogharyda aitylghan, «...taqyryptyq jaghynan tarylyp, vedomstvolyq, salalyq, ónirlik jәne basqa da memlekettik auqymnan tys mýddelerdi qanaghattandyru» ýshin arnayy qabyldanghan eski zandar men sonyng negizinde qúrylghan Áleumettik-kәsipkerlik korporasiyalar arqyly kezinde shetke zansyz shygharylghan sol aqshagha para-par memleket qarajatynyng dittegen jerine jetpey, kóz aldymyzda tonalyp jatqanyn da eskerip, oghan tosqauyl qoylarynyz kerek!

Ony sheshuding birden-bir joly – halyqtyng tabysyn arttyru maqsatynda Memleket basshysynyng tapsyrmasymen Jambyl oblysynda jolgha qoyylghan pilottyq joba ayasynda auyl sharuashylyghy kooperativterine beriletin ósimi 2.5 payyzdyq nesie sekildi jenildetilgen kómek aqshalardy kimderge berudi Áleumettik-kәsipkerlik korporasiyanyng «Mamandandyrylghan kenesi» arqyly emes, auyldyq okrug әkimderi men alda halyqtyq saylau arqyly qúrylatyn Auyldyq kenesting bekitiui arqyly sheshilui tiyis.

Qysqasy, Áleumettik-kәsipkerlik korporasiyalardyng qyzmetin auyldyq okrug әkimderi men alda halyqtyq saylau arqyly qúrylatyn Auyldyq kenesting qúzaretine bergen dúrys.

Ol ýshin, Mәjilis qarauynda jatqan «Qazaqstan Respublikasyndaghy jergilikti memlekettik basqaru jәne ózin-ózi basqaru turaly» Zany ayasynda auyldyq okrug әkimining qúzyretin taghy da tómendegidey ýsh baghyt boyynsha keneytu kerek dep esepteymin.

Birinshi, ózi jetekshilik etetin auyldyng jerin ózi basqaru;

Ekinshi, audandyq, oblysyq jәne respublikalyq budjetten bólinetin qarajatty ózi basqaru jәne auyldyq Kenesting kelisimin ala otyryp iygeru;

Ýshinshi, auyl túrghyndaryna beriletin subsidiyalardyn, granttardyng jәne qaytarymsyz nesiyeler men tómen ósimdi nesiyelerding kimderge beriletinin aldyn-ala belgilep, jogharygha úsynu. Sóitip, memleketten bólingen kómek qarajattardyng iyesine birden jetuin qamatamasyz etu.

Qúrmetti Ermúrat Seytqazyúly!

Óziniz jaqsy bilesiz, ýstimizdegi jyldyng 1 mamyrynan bastap, auyldyq okrug әkimining qúzyretin taghy da ýsh baghyt boyynsha keneytu turaly mәsele kóterip kelemin.

Osy barysta Preziydent Ákimshiligine 64 betten túratyn hattar jazyppyn. Qysqasy, búl mәseleden Preziydent Ákimshiligining Basshysy Oljas Bektenov pen Memlekettik Kenesshi Erlan Qaprinnen bastap, barlyq basshylary habardar. Sonymen birge búl úsynys Últtyq ekonomika, Auyl sharuashylyghy, Sauda jәne integrasiya, Ádilet ministrligi syndy tórt ministrlikke, onyng komiytetteri men departamentterine deyin jetti. Eki viyse-ministrding qatysuymen eki ministrlikte arnayy talqy úiymdastyryldy...

 Osyghan qarap, osy jolghy Preziydent Joldauynda osy mәsele eskeriletin shyghar dep, ýmittengen bolatynmyn.

Ókinishke oray, ýmitim aqtalmady. Úsynysymnyng Memleket Basshysyna jetpegeni belgili boldy.

Demek, Preziydent Ákimshiligi men Ýkimetting Timur Qúlybaev pen Kәrim Mәsimov qúrghan búl JEMQORLYQ SHEMANY búzugha qúlqy joq degen sóz!

Sol ýshin Sizge osy hatty arnayy jazyp otyrmyn.

Siz osy jemqorlyq jýieni shaghu ýshin otyz jylgha juyq búrynghy biylikpen toqtausyz, ayausyz kýrestiniz. Endi, osy mәseleni sheshu ýshin Mәjiliske keldiniz!

Eger, Áleumettik-kәsipkerlik korporasiyalardy joyyp, onyng «Aksionerlik qoghamdar turaly», «Memlekettik mýlik turaly», «Agroónerkәsiptik keshendi jәne auyldyq aumaqtardy damytudy memlekettik retteu turaly» jәne QR basqa zandarymen bekitilgen qyzmetin auyldyq okrug әkimi men alda qúrylatyn Auyldyq keneske alyp berip, auyldyq okrug әkimining qúzyretin atalghan ýsh baghyt boyynsha keneytuge Óziniz bastamashy bolyp yqpal etseniz, búl – Sizding otyz jyldyq kýresinizding bir zor jenisi, Mәjiliske kelgendegi bir ýmitinizding aqtalghany bolar edi!

Sóitip, Qasym-Jomart Kemelúly Joldauynda aitqanday, «Bәrine birdey mýmkindik beretin órkeniyetti el – Ádiletti Qazaqstandy qúramyz!».

Búl kýreste de men Sizben birgemin, ardaqty Ermúrat agha!

Auyt Múqiybek

Abai.kz