Býgin Abai.kz oqyrmandaryna Qazaqstangha kóship kelip, anau jyly Qytaygha mәjbýrlep shaqyrtyp alyp, sonda qaytys bolghan aqyn Seyit Qambasovpen ótkizgen súhbatty úsynbaqpyz. Súhbat 2011 jyly alynghan. Ol kisi Qúljagha barghannan keyin ýsh jyl jatyp qalyp, qaytys bolghan. Otbasy 2019 jyly týgel elge oraldy.

«Atajúrtym, tәuelsiz otanym – Qazaqstan!»

«Qayda deme, qayda sening túraghyn,
Qay jer túraq bolsa sonda túramyn.
Babam jortqan shyghystaghy taulardyn
Shatqalynda úzaq jatqan túmanmyn.

Sol shatqaldan aidap shyqqan bir aghyn,
Men әli de shuatylghan túmanmyn.
Túmandatyp jýrmin mine taghy da,
Tútqiyl kep Túmanbaylar túraghyn.

Túmannan da nil jútady shól, jazyq,
Mening nilim – mening jyrym eng nәzik.
Jәrkenderden qonyr samal esedi,
Sharshaghan ghoy túmandy jyr kóp jazyp.

Qaldym talay mýshayradan qúr qalyp,
Oqylmaghan, tyndalmaghan jyr gharyp.
Iliyas, Maghjan, Múqaghaly basyna,
Jylaghym kep túrghanyn-ay bir baryp.

Túman-túman shatqalda da asqarda,
Jerding beli qayyspaydy ol barda.
Jadyrasa túman kónilim eger de,
Aqsha búlt bolyp qalyqtar em aspanda.

Aq janbyr bop tógiler em jas talgha», – dep jyrlaghan lirik aqyn Seyit Qambasov baqilyq bolypty. Aqyn ózi óleninde: «Sol shatqaldan aidap shyqqan bir aghyn, Men әli de shuatylghan túmanmyn» dep aitqanday babalary jortqan taularda úzaq shógip jatqan túmanyn bir kýsh aidap kelip Qazaq elinde biraz uaqyt shóktiredi... Biraq ayaq astynan úitqyghan dauyl Alataugha shógip jatqan aqyn túmanyn shyghysqa qayta qalqytyp alyp ketededi. Ókinishke oray, aqynnyng túmany tarihy otanyny men ózining tughan jerinde shuatylyp mәngilikke shógedi. Qazaq eline qayta orala almay qalghan aqyn aghamyz S.Qambasov 2018 jyly jaz aiynda Ile qazaq avtonomiyaly oblysynyng ortalyghy Qúlja qalasynda, 76 jasynda qaytys bolady.

Aqyn S.Qambasov Ile qazaq avtonomiyaly oblysy әdebiyetshiler birlestiginin, Shynjang Jazushylar odaghy men QR Jazushylar odaghynyng mýshesi bolatyn. Úzaq jyl Qúljada shyghatyn «Ile gazeti» mekemesinde tilshi, redaktor, audarmashy jәne basshylyq qyzmetter istep, zeynet demalysyna shyqqannan keyin Qazaq eline qonys audarghan. Múnda aqynnyng «Suat», «Óris» degen ólender jinaghy, «Taghdyr» degen ómirbayandyq romany men «Kýldir kýldir kisinetip...» atty maqalalar jinaghy jaryq kóredi.

Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýshesi, Halyqaralyq «Alash» syilyghynnyng iyegeri, jazushy Jananat Ahmady aqyn S.Qambasovtyng Almatyda jaryq kórgen «Óris» degen ólender jinaghyna alghy sóz jazghan eken. Sol alghy sózding bir jerinde qalamger J.Ahmadi: «Aqyn Sekeng qasiyetti Qazaqstannyng jәne ózining tәuelsiz otanyna oralyp, ruhany órisining keneye týskendigin aqiqatpen aptap, kórkemdikpen kýptep, aq sezimmen shynayy jyrlaydy. Oghan osy jinaqtaghy tәuelsizdikting 20 jyldyghyna arnalghan «Alatau» poemasy men «Tәuenlsizdik jyry», «Jolaushygha madaq» qatarly tuyndylary aiday anyq» («Óris», 6-bet) dey kelip, atalghan ýsh ólenge ghylymy saraptama jasapty.

Men taghdyry talay ret talqygha týsken, ómiri kýrdeli aqynmen 2011 jyly qarasha aiynda Almatyda kezdesip suhbattasqan edim.

- Seyit agha, sizdi Qytay qazaqtary sary taban saqa jurnalist, aytuly aqyn, belgili audarmashy retinde tanyp qúrmetteydi eken. Osynday qúrmetke qalay qol jetkizgeniniz turaly qysqasha aita ketseniz?

- Men Qytaydyng eng joghary oqu oryndarynyng birinen sanalatyn Shynjang uniyversiytetining filologiya fakulitetin 1964 jyly bitirgem. Biraq, osy oqu ornyn bitiru qarsanynda-aq maghan «keri tónkerisshi elemet», «jergilikti últshyl» degen sekildi qaljyrlardy moynyma baylap jiberdi. Sodan tabany kýrektey on jyl sayasy qughyn-sýrgin qúryp, enbekpen ózgertu maydandarynda (konslagerlerinde) bolyp, 1970 jyldyng orta sheninde ghana aqtalyp, ataq-abroyym qalpyna kele bastaghasyn, qoghamdyq júmystargha aralasugha mýmkindik taptym. Alghashynda orta mektepte til-әdebiyet oqytushysy, artynsha audandyq radio tilshisi qatarly mindetterdi ótep júrdim. 1983 jyly Ile qazaq avtonomiyaly oblysynyng «Ile gazeti» mekemesine auysyp kelip, osynda úzaq jyl tilshi, redaktor jәne audarmashy qatarly kәsiptik mindetter ótumen birge qazaq redaksiya bólimining jauaptylarynyng biri boldym. Demek, mening negizgi mamandyghym filologiya bolghanymen qyzmettegi kәsibim – jurnalist jәne audarmashy boldy. Al, ónerim – aqyn-jazushylyq deuge bolady. Baspasóz salasynda Qytaydyng jurnalisterge beretin eng jogharghy dәrejesi (ataghy) –  «tete agha redaktor» (dotsent dәrejeli) degen ataghyn alsam, audarma salasynda qytay tilinen qyruar habar-maqala tәrjymalaudan tys, bes telefilim jәne qytaydyng osy zamanghy әdebiyet tarihynyng 4 tomdyq oqulyghynyng audarmasyna qatystym. Sondyqtan ol jaqtaghy elding meni tanymal audarmashy retinde biletini de ras.

- Endi aqyndyq, jazushylyq ónerindegi basqan jolynyz ben shyqqan biyiginiz turaly toqtala ketseniz?

- «Qoghamdyq bolymys, qoghamdyq sanany biyleydi» degen qaghidagha sýiensek, Qytay elining әr dәuirdegi qoghamdyq, sayasy bolymysy mening de qoghamdyq sanamdy biylep-tóstegen, Qytayday qazaq ziyalylarynyng birimin. Deytúrghanmen, men azdy-kópti alghan bilimderimnin, azamattyq ar-újdanymnyn, tughan halqymdy jan-tәnimmen sýietin qanshyldyghymnyn, әrqanday qoghamdyq, әleumettik ózgeristerge ózimshe oy jýgirtip, zertteu jýrgize alatyn ishki mýmkindikterimning arqasynda, belgili bir sayasy toptyng kózqaras, dәriptemelerinin, belgili bir «izm», «aghymdardyn» jetegine erip shylauyna týsip ketpedim. Olargha syrttay baghynsam da, ishtey tabynbadym. Búl arada men ózimdi elden erek jaralghan danyshpan, bilgir sanap otyrghan joqpyn. Tek ózimning adamdyq bitimim men minez-qúlqym, talghamym solay. Anyghyn aitqanda «qynyr minezben» ósken janmyn demekshimin. Osynday ruhany bolymysymnyng iytermeleuinde qoghamnyng qaqty-soqtysyn kóp kórip, taghdyr tauqymetin de kóp tarttym. Sondyqtan men azdy-kópti jazghan poeziyalyq, prozalyq shygharmalaryma ózimning kýrdeli basylghan ómir jolym men quanysh-qayghysy qoy aralasqan kýrdeli jan dýniyemdi qapysyz sinirip kele jatqan siyaqtymyn. Qytayda «Qos qayyn», «Qonyr qasqa hikayasy» atty eki jyr jinaghym jaryq kórdi. Qazaqstanda ótken jyly «Suat» degen óleng toptamam jaryq kórip oqyrmandarmen endi-endi júzdesip jatyr.

- Siz negizinen aqynsyz ghoy?

- Men negizinen aqynmyn. Al songhy jyldary, prozadaghy tәleyymdi synap kóru ýshin «Taghdyr talqysynda» degen ómirbayandyq roman jәne « Mahabbat janghyryghy» atty povesti jazdym. Ótken jyly «Er shekispey bekispedi» degen povesti jazghan edim, bir qalamdas inimning kókeyge qonymdy pikiri boyynsha, ony yqshamdap әngimege ainaldyryp, jaqynda bir jurnalgha berip qoydym.

- Bayqaymyn, siz aqyndyqty qoyyp, jazushylyqpen ainalyp ketuiniz әbden  mýmkin eken ghoy?

- Olay bola qoyy eki talay. Óitkeni, mening prozalyq shygharmalar jazugha jasymnan mashyghym az bolghandyqtan, ol jaghyn mandyta alar emespin. Dese de, ómir bolsa oida jýrgen prozalyq taqyryptar barshylyq...

- Sizding oqyrmandarynyz «aytaryn aitpay qoymaytyn ashyq oily,  ómirshen, syrshyl aqyn» dep baghalaydy eken. Al ózinizding poeziya turaly ústanym, talghamynyz qanday?

- Men negizinen qazaqtyng qara ólenining asyl qasiyetterin boyyma, oiyma sinirip, osy dәstýr formasynan kóz jazbay ólendetip kele jatqan aqynmyn. Jәne búl dәstýr formasyn býgingi tandaghy qazaq oqyrmandarynyng oy órisine, ruhany qajetine, estetikalyq talghamyna eng ýilesimdi «dәstýr formasy» dep oilaymyn. Óitkeni, qazir Qazaqstandaghy qazaqtardyng bolsyn, alys-jaqyn shetelderde jasap jatqan qazaqtar bolsyn tili de, dili de, ruhany mәdeniyeti de qoyyrtpaqtanyp túrmay ma?! Men osy qoyyrtpaq dýniyelerding ishinen poeziya ýshin dәstýrli әdebiyetimizding qúndylyghynan artyq qúndylyq kórip túrghanym joq. Áriyne, zaman talabyna say janasha mazmún men forma engizuge nege bolmasyn?! Keshegi, Júmeken Nәjimedenov, Omarghazy Aytanúldarmen býgingi aramyzda jýrgen Oljas Sýleymenov, Serik Qapshyqbay jәne bir bólim orta buyn men jas aqyndardyng janashylyq tabystaryn qol soghyp qúptaugha tatidy. Biraq «janashyl bolamyz» dep el týsinbeytindey, halyqtyng kókeyine qonbaytynday dәrejede astarlap, júmbaqtap, tilsimdendirip jiberuge bolmas. Al, mening poeziyadaghy ústanymym, Abaydyn:

«Tilge jenil, jýrekke jyly tiyip,

Teptegis júmyr kelsin ainalasysy», – degen sekildi óleng jolynday bolsa, kórkemdik oy týiindeudegi filosofiyalyq negizderim, halyqymyzdyng ghasyrlar boyy oy eleginen ótkizgen dalalyq dana taghylymdary men maqal-mәtelderi. Al, men jana shylyqty jaqtaghanda, oi-sezim janalyghyn, yaghny janasha oilau, janasha sezinudi jaqtaymyn. Biraq ólende oy men sezim, kónil kýy men týisik qabyspay jatsa, onda ol ólendi qansyz, nәrsiz, jansyz jalandyqqa aparyp soqtyrady. Óitkeni oi, kónil, qiyal – ólenning jýregi, jany, al sezim-týisik – ólenning qany, boyauy bolmaq.

- Osy arada jatqa biletin bir óleninizdi oqy ketiniz?

- Bir jyldyng aldynda jazylghan «Eng qiyn» degen ólenim bar edi. Sony oqyp bereyin:

Tirlik ýshin týrli tәsil qoldanghan,
Árbir adam әr baghytqa jol alghan.
Búl dýniyede jaqsy, jaman adam bar,
Biraq ózin jaman deytin joq adam.

Búl dýniyede minsiz adam bolmaghan,
Men aqymaq, sen aqyldy, ol nadan...
Qúralsa da adam toby osylay,
Biraq ózin jaman deytin joq adam.

Bireu sóiler bilgirsinip, kósemsip,
Bireu sóiler dilmәrsinip, sheshensip.
Bәri shetten parasatty, aqyldy,
Aynaldy sen bylaysyng deseng syrt.

Bolyp jýrmiz sen qiyn da, men qiyn,
(Danyshpan dep ataghan ghoy el biyin).
Menshe ózin týsingender danyshpan,
Biraq ózin týsinui eng qiyn.

- Oqyrmanyn ózine tartyp әketetin filosofiyalyq iyirimi kýshti óleng eken. Qazirgi aqyn әriptesterinizding poeziya tili qay dengeyde dep oilaysyz?

- Men oqyp jýrgen arghy bet, bergi bettegi kóptegen aqyndardyng óleninde til jútandyghy basty kinarat. Sodan baryp ana tilimizdi, әsirese, әdeby tilimizdi qaytadan túghyryna qondyrudy asa armandap ketemin. Sol ýshin de men «Ana til ardyng dastany» degen dastanymnyng sonyn:

Osynday til әlsiz be ei, aqymaq,
Kótermeymin tilimdi men aqylap.
Qajettilik tuylmay damymas til,
Osy bop túr qazirgi eng aqiqat.

Hannan tartyp sóilese qarashagha,
Birge sayrap ketpey me bala-shagha.
Qazaq eli qazaqsha dýrildese,
Bolar edi nedegen tamasha, ә! – dep, týsirippin. Múny óz ólenimdi ózim maqtayyn dep aityp otyrghanym joq. Maqtaytynday onsha kórkem shumaqtar da emes. Tek qazirgi ana tilimizding jaghdayy jónindegi janayqayym bolghasyn, mysalgha keltirip otyrghanym ghoy. Al, mening poeziyalyq tuyndylarym turaly Qytaydaghy birqansha aqyn-jazushylar men synshylar merzimdi baspasózderge syn maqalalar jazyp, ózderining kózqarastaryn aityp, jaqsy baghalaryn berdi. Al, ishinara ólenderime auyr syndar aitushylar da boldy. Al, Qazaqtanda shyqqan «Suat» atty tandamaly jyr jinaghyma aqyn Dәuletpek Baytúrsynúlynyng atalmysh baspanyng atynan jazghan andatpasynan, ol mening aqyndyq ónerime dәl diyagonoz qoghanday oi-sezimde boldym. Óitetin de jóni bar. Mening osy jinaghymnyng qol jazbasy onyng qorjynynda belgili sebeptermen ýsh jylday túryp qaldy. Osy barysta Dәuletpek mening qol jazbamdy birneshe mәrte zerttep-zerdelep oqyp shyqqany mәlim bolyp túr. Al osy jinaqtyng aldyna «Kýldir-kýldir kisinetip...» degen maqala jazghan aqyn-jazushy Serik Qapshyqbayúly aghamyzdyng qolynda da qol jazbam birtalay uaqyt boldy. Sondyqtan ol kisi de mening ómir-óner joldarym turaly edәuir bas qatyryp, tolghamdy maqala jazghany, әdil baghalar bergeni kórinip túr. Osy orayda osy eki aqyngha taghy bir ret alghysymdy aita ketudi jón sanap otyrmyn.

- Siz jana «ishnara ólenderime auyr syndar aitushylar da boldy» dediniz. Siz olardyng synyn oqyghanda qanday kónil kýide boldynyz?

- Syn dúrys niyetpen, әdil aitylsa ony qabyldamaugha haqyng joq. Ol synshynyn: «Seyit aqynnyng tilshilik júmysty kóp istep, auyl janalyqtaryn kóp jazatynyna baylanysty bolsa kerek, onyng keybir ólenderi úiqasqa týsirilgen jaghymdy janalyqtargha úqsap qalghan...» degen mazmúndaghy syn maqalasyn alghash oqyghanymda, oghan narazy bolyp, biraz uaqyt tulap jýrgen jayym bar túghyn. Keyin sol tústa jazghan keybir ólenderime ýnilip kórsem, onyng dúrys synaghanyna kózim jetip, óz minimdi týzep, oghan ishtey alghys aityp jýrdim. Halyqymyzda «syn týzelmey, min týzelmeydi» degen keremet maqal bar ghoy. Bizding әdebiyetimizge әdil syn auaday qajet-aq. Arghy bet, bergi bette bolsyn, merzimdi basylymdarda jariyalanghan syn maqalalardyng bir talayyn oqyghanmyn. Keybir syn maqalalar synshy men syndalushynyng arasyna syzat týsirip qoyghany da jasyryn emes. Meninshe múnyng eki jaqty sebebi bar. Biri, synshy syn maqalasyn qanday niyetpen, qalay jazghanyna baylanysty bolsa; endi biri, syndalushy ol syn maqalany qalay qabyldap jýrgenine baylanysty. Áriyne, dýniyejýzinde minsiz zat, minsiz adam bolmaytyny siyaqty, aqyn-jazushylarda, synshylarda ózderining jazghan shygharmalarynda «eshqanday min joq» dep aita almasa kerek. Sondyqtan synshy da, syndalushy da keng peyildi, baysaldy, әdil pozitsiya ústanghany jón. Tek synshy men syndalushy ghana emes, barlyq әdebiyetshiler «әdebiyet – arldyng isi» degen mәiekti tújyrymdy berik ústanuy tiyis. Sonda ghana bizding әdebiyetimiz dúrys jolmen algha qaray ýzdiksiz damityn bolady. Búlar mening syn jóninde tolyq paymdalmaghan kelteleu oilarym ghana...

- Ansaghan atajúrtynyzgha kelip qonys tepkeninizge de biraz jyl boldy. Sizding songhy jyldary jazyp jýrgen poeziyalyq tuyndylarynyzdan jan keyistigin ashyq jayyp salatyn, múnly saryn basymdau ekeni bayqalady. Múny qalay týsinuge bolady?

- Búl súraghyng jan jaraqatymdy tyrnaghanday auyr súraq boldy. Mening Qytayda jazghan ólenderim bolsyn, atajúrtta jazyp jýrgen azdy-kópti ólenderimde bolsyn, jalpy múnly saryn basymdau ekeni jasyryn emes. Aqyn retinde, qogham qayratkeri retinde, meni jerjýzine taryday shashylghan tughan halqymnyng tarihy qatty tolghandyra beredi. Sonau arghy zamandarda, әsirese, «aqtaban-shúbyryndy» bolyp, ekige el airylghan qaraly kósh zamanynda dýniyege kelgen ata-babalarymyzdyng kýnirengen әn-kýileri әli de qúlaghymnyng týbinen janghyryp túrghanday sezimde jýremin. Bir halyq nemese bir últ túrghysynan aitqanda, onyng qoghamdyq týzimderi úqsamaghan memleketterde ómir sýrui sol últ, sol halyqtyng auyr qasyret-qayghysy dep oilaymyn. Osynday oi-sezimder mening jan dýiemdi jaralay beretindikten, ol mening ólenderime tabighy týrde sinbey qaytsyn?! Ózing súrap qalghan son, osyghan oray «Men әiteuir...» degen ólenimdi oqyp bereyin:

Men ózi jaltaqtaghan qanday túlgha,
Qorynam kónildegi әndi aitugha.
Shabytym shaqyrsam da shalqymaydy.
Jýrsem de aru qala – Almatyda.

Qazaqsha qalam mening dýrildemey,
Túrghasyn kónilimning kýii kelmey.
Qorynam qazaqshamdy sóileuge de.
Basqa bir tilderge onsha tilim kelmey.

Qalaysha qarttarynan qashqan órlik,
Jalynsyz qara domalaq jastar neghyp?
Alshandap jýrgeni az qazaqtardyn,
Qyzyghyn búl qalanyng basqa kórip.

Elmiz be kónip alghan mazaqqa biz?
Tómen be namysymyz, az aqshamyz?
Qúljagha qaytyp ketkim kelgenimen,
Túrghan joq onda da onyp qazaqshamyz.

Aytpayyn deseng bәrin kóz kórude,
Áyteuir ózing sorly óz jerinde.
Degendey: «Kóp qorqytyp, tereng batyrar»,
Bir qiyn taghy túrmyz kezde mine.

Týgeldey bolmasa da әlem jaryq,
Jatyr ghoy tendik alyp, әr el damyp.
Qazaqty alaqangha oinatyp jýr,
Orys pen qytay netken pәle halyq.

Tilim men qasiyetti dilim menin,
Dep maqtanyp, bóssek te kýnine myn.
Qyzghanyshym qozady, namysym da,
Kórip keyde ózbek pen týrik elin.

Sosyn keyde saghyntyp tauym, dalam,
Ketkim kelip túrady auyldargha.
Óitkeni onda qazaqtyng desi basym,
Ómir sýrgen qazaqtar qauymdana.

Jabyrqasam kóp qarap Alataugha,
Baryp qaytam oghan da ara-túra.
Qaytsam ba eken Narynqol jaqqa baryp,
Tartsam ba әlde ózimning Naratyma.

Jazghysh boldyq bәrimiz dauryghyp jyr,
Bizge qatty úrysshy, auylym, bir.
Qaladaghy qazaqtyng ýlken derti –
Qan jetispey qazaqy auyryp jýr.

Osy aurudy bolmaydy jenip almay,
Osy aurudyng tabamyz emin qalay?
Anda-sanda mýsinin kórip qaytam,
Áli renjip túrghanday eline Abay.

Oy-sezimde emes qoy әrkim birdey,
Aghat sóilep jýrmin be bәlkim bilmey.?
Kelgesin be, bilmeymin, Qytay asyp,
Men әiteuir jabygham, shalqyp jýrmey.

- Siz artynyzda qalghan qara orman halqynyzgha alandap jýrsiz be, әlde kóship kelip qonystanyp jatqan «oralmandardyn» taghdyryna alandaysyz ba?

- Eki jaghy da bar. Qytaydaghy el-júrtymyzdyng qoparyla kóship kelui qazirshe mýmkin emes siyaqty. Búl jóninde «arman bolghanymen dәrmen joq» dep ózimdi juata túrugha tura kelip túr. Biraq, uaqyt úzara berse, ol jaqtaghy úrpaqtarymyzdyng tili de, dili de últtyq ruhy da barghan sayyn óshkindey beretini bayqalyp túrghany aqiqat. Búl aqiqat ekeuimiz siyaqty últ jandy azamattardy qalaysha ruhany azapqa salmasyn?! Al keybir kedergilerge, qiynshylyqtargha qaramay «elim, jerim» dep kóship kelip jatqan qandastarymyzdy qalay ornalastyru kerek? Olardyng jay-kýii qalay? Degen taqyryptaghy әngime, men bútarlap aitpasamda jiyi-jii qozghalyp jýr ghoy.

Sol әrtýrli oidyng jeteginde jýrgende jazylghan «Oylanyp jýrem ylghyi» degen ólenim bar edi.

Oylanyp jýrem ylghy da,
Bir kýnim oisyz batpaydy.
Oy tuatyn búl my da,
Úqtamay tynym tappaydy.

Úiyqtasam da týsimde,
Oy-lenta taghy da oralyp,
Ómirding syrtyn-ishinde,
Jatady migha mol alyp.

Oylarym onqay asyqtay,
Týse de bermes biraq ta.
Biraq ta jandy jasytpay,
Armanymdy aidar jyraqqa.

Mendegi oy – elden kem týspeu,
Adam bop ómir sýrgesin.
Bop qaldy denem enkishteu,
IYilip basym jýrgesin.

Oyyndy ortaq qoldasa,
Ayrylma oidan bir eli.
Saliqaly oy bolmasa,
Sәning qaytip kiredi?

Mening sәnim – ólenim,
Shattyghym, qayghym, osymen...
Oylanyp jatyp ólermin,
Ólsem de bәlkim osy men...

- Qazir Qytaydan keletin kósh toqyraugha úshyrap otyr. Múnyng sebebi nede dep oilaysyz?

- Ózimiz siyaqty azamattar aityp jýrgendey, múnyng mynanday birneshe basty sebebi bar dep oilaymyn:

Birinshiden, kósh joly rauan emes, kedergi kóp. Bastysy – qújat jinau, qaghaz bastylyq әureshiligi. Múny eki jaq Ýkimetteri shúghyl oilasyp, ynghayly, qolayly, joldardy qarastyru tiyis.

Ekinshiden, aldynghy kóship kelgen oralmandardyng materialdyq jaghdayy mәz emes. Bastysy – baspana men jer telimining ýilesimdi qamtamasyz etilmeui. Odan qalsa olardyng birtalayynyng bala-shaghalarynyng oqusyz júmyssyz qalyp jýrui. Búl turasynda, basqa emes, óz basymnan mysal aitugha bolady. Men eki balamdy kóptegen әure-sarsangha týsip jýrip, Almatydaghy eki joghary oqu ornyna týsirgenmin. Sodan olargha Abaydyn:

«Sen de kirpish dýniyege,

Ketigin tap ta bar qalan...» degen siyaqty taghylym ólender men halyqtyq pedagogikasymen tәrbiyeledim. Oqu bitirgesin tәuelsiz Qazaqstangha bir kisilik ýlesterindi qosatyn bolasyndar, jaqsy oqyndar, dep olardy oqugha, otanyn sýnge qúlshyndyryp otyrghan edim. Qazir biri – zanger, biri – temir jol salasynyng mamandyghyn alyp oqularyn nәtiyjeli tamamdaghanymen bólis bolmaghandyqtan, negizinen júmyssyz jýr. Tek әielimiz ekeuimizding Qytaydan alatyn azyn-aulaq zeynetaqymyzben qalt-qúlt kýn keshirip kele jatyrmyz. Búlay bolmaydy ghoy?! Áriyne, men Atajúrtqa oralghanyma, balalarymnyng osy elding azamaty bolghanyna әste ókinbeymin. Óitkeni búl bizding jýrek qalauymyz. Biraq «oralman» aghayyndardyng osylay, osynday jaghdaylaryn kórip janyng qalay auyrmay, jýreging qalay syzdamaydy.

Osyghan baylanysty ýshinshi sebep, «atajúrt» dep ansap kelgen qandastarymyzdyng «oralman» degen atty ghana iyelep, ógey balanyng kýiin keshkendey, shetke qaghyla beretini de zerdeley qaraghan adamgha jasyryn qúbylys emes. Búl alys-jaqyn shetelderden óz erkimen oralghan oralmandar ýshin ýlken ruhany azap. Olar shetelderden janyn bagha almay, júmys taba almay, kýnin kóre almay kelgen joq qoy. Olar jayly qonys, jaqsy júmysyn qiyp, «Atajúrtym, tәuelsiz otanym – Qazaqstan!» dep kelgeni Tәnirge de ayan. Endeshe, shetten kelgen qandastarymyzdyng osynday ottan ystyq otanshyl, patriottyq oi-sezimi qadirlense, baghalansa, tipti de núr ýstine núr bolaredi-au, әtten?!

Tórtinshi bir sebep, Qazaqstanda tabandap túryp, túrmys-tirshilik jolyn taba almaghan azdaghan jigersizdeu azamattardyng qayta kóship ketip, ol jaqtaghy el-júrttyng ottay kóniline suyq su sepkendey bolyp jýrui de qazirgi kezdegi kóshi-qonnyng toqyrap qaluyna da belgili keri yqpal jasap jýrgen siyaqty. Kóshi-qon mәselesindegi jogharydaghy kózqarastarymdy týiindenkirep aitsam: alys-jaqyn shetelderdegi qandastarymyzdy tәuelsiz Qazaqstangha tartu jónindegi memleket basshysynyn, joghary biylikting dúrys, angharymdy sayasat, sheshimderine kir keltiruge bolmaydy. Mәsele, osy dúrys sayasattyng tómengi atqarushy biylikting oblys, audan jәne auyl-aymaqtarda ala-qúla atqaryluynda túr dep esepteymin.

- Seyit agha, lrikalyq ólenderinizding bireuin oqynyz shy?

- 2010 jyly jazghan «Aygha qarap» degen ólenimdi oqiyn:

Aq sәulesi tógilgen aq shuaghy,
Týngi әlemning ózinsing sham-shyraghy.
Saghan qarap kónilim kóp tolqidy,
Saghan qarap qiyalym sharq úrady.

Bolghan mening arular – aiday kisim,
Sen mahabbat jyrynyng qaymaghysyn.
Ózing qarap túrghansyng sol bir keshte,
Sen alghashqy mahabbat aighaghysyn.

Tәkapparsyp sen onda biyik túrdyn,
Qalghanymdy bilging kep sýiip kimdi.
Búlt býrkending úyalyp aq jýzine,
Men bauyryma basqanda sýiiktimdi.

Tanisyng ba qazir sen, tanymaysyn?
Men qartaydym, sen әli aru aisyn.
Úyalsang da, sen әli qyzghansang da,
Kýnde jana jastardy qabyldaysyn.

Kórip jýrsin, aiym-au, dana, kórkem,
Mahabbattsyz kýni adam qarang eken.
Al ózinning ylghy da jýzing múnly,
Júbaysyzdyq derti ótip bara ma eken!

Ótesing be ókpelep ómirge óstip,
Jýrsin, aiym, aitshy kimdi tosyp?
Nege Tәnirim qoymady eken deshi,
Súlu aigha qyzuly Kýndi qosyp.

- Ángimenizge kóp raqmet!

Súhbatty jýrgizgen Álimjan Áshimúly

Abai.kz