Sәrsenbi, 1 Aqpan 2023
Janalyqtar 4628 0 pikir 31 Shilde, 2013 saghat 10:35

Sәken Sybanbay. Jauap núsqalaryn jattaghysh úrpaq

Adam adamnan nesimen artyq bolady? Búl súraqqa әrkim әrtýrli jauap berui mýmkin – danq-dәrejesimen, tek-tamyrymen, kórik-kelbetimen, tipti aqsha-baylyghymen... Biraq kópshiligi «bilim-biligimen» degen uәjge toqtaytyn-aq shyghar. Rasynda da, adamdy adamnan, kerek deseniz, eldi elden, últty últtan ozdyryp, abyroyyn asqaqtatyp túrar bilimdilik pen mәdeniyettilikten asqan ne bar?

 

Múhtar Shahanov – «jas aqyn»

Zaman ilgerilep, uaqyt zyrlap ótken sayyn adam balasynyng bilim dengeyi de biyiktep, óse týseri týsinikti. Mәselen, keybiri azdap hat tanyp, keybiri mýlde sauat ta asha almaghan ata-әjelerimizdi eske alayyqshy. Olardyng dәuiri solay edi, sondyqtan tek ómir mektebinen ghana sabaq ala aldy. Kópshiligi soghystan keyingi jyldary mektepke barghan әke-sheshelerimiz ýsh synyptyq, jeti synyptyq bolsa da, әjeptәuir bilim aldy, kózi ashyq, kókiregi oyau boldy. Elimizde ilim-bilim keninen qanat jayghan kezende ómir sýrgen bizding buynnyng tipti baghy bar eken, bilim tenizinen molynan susyndaugha mýmkindik aldy. Al biz ózimizden keyingi úrpaqtyng dýniyetanymy búdan da joghary, búdan da keng boluyn armandap, dәl solay bolaryna shýbә keltirgen joqpyz.

Adam adamnan nesimen artyq bolady? Búl súraqqa әrkim әrtýrli jauap berui mýmkin – danq-dәrejesimen, tek-tamyrymen, kórik-kelbetimen, tipti aqsha-baylyghymen... Biraq kópshiligi «bilim-biligimen» degen uәjge toqtaytyn-aq shyghar. Rasynda da, adamdy adamnan, kerek deseniz, eldi elden, últty últtan ozdyryp, abyroyyn asqaqtatyp túrar bilimdilik pen mәdeniyettilikten asqan ne bar?

 

Múhtar Shahanov – «jas aqyn»

Zaman ilgerilep, uaqyt zyrlap ótken sayyn adam balasynyng bilim dengeyi de biyiktep, óse týseri týsinikti. Mәselen, keybiri azdap hat tanyp, keybiri mýlde sauat ta asha almaghan ata-әjelerimizdi eske alayyqshy. Olardyng dәuiri solay edi, sondyqtan tek ómir mektebinen ghana sabaq ala aldy. Kópshiligi soghystan keyingi jyldary mektepke barghan әke-sheshelerimiz ýsh synyptyq, jeti synyptyq bolsa da, әjeptәuir bilim aldy, kózi ashyq, kókiregi oyau boldy. Elimizde ilim-bilim keninen qanat jayghan kezende ómir sýrgen bizding buynnyng tipti baghy bar eken, bilim tenizinen molynan susyndaugha mýmkindik aldy. Al biz ózimizden keyingi úrpaqtyng dýniyetanymy búdan da joghary, búdan da keng boluyn armandap, dәl solay bolaryna shýbә keltirgen joqpyz.

«Armanymyz aldaghan joq» desek te bolady. Qazirgi balalardyng rasynda da bilmeytini joq. Qarshadayynan kompiuterding «qúlaghynda oinaydy». Bizding buyn onyng tek bir ghana qyzmetin – mәtindi terip, basyp shygharudy ghana mengerse, balalarymyz «tórtbúryshty siqyrly qobdishanyn» basqa da san-sapalaq funksiyalaryn iygerip alghan. Ghalamtordy olay da, bylay da sharlap, qalaghan mәlimetin qas qaghymda-aq tauyp alady. Ózge tehnikanyng da tilin jaqsy biledi. Búryn qazaqqa tansyq bop kelgen tosyn mamandyqtardy mengere bastady.

Alayda, jalpy alghanda, býgingi jas úrpaqtyng bilim dengeyin «biz kýtken biyikten kórinude» dey almaytynymyz da ras. «Biyiginiz» bylay túrsyn, key-keyde «búlardyng talayy bayaghy biz bilgenning ózinen beyhabar ma, qalay?» dep te dýdәmaldanyp qalamyz. Búghan sebep – jasóspirimderimizding qazir eshtene oqymaytyny shyghar, sirә...

Telearnalardyng birinde tilshi bolyp isteytin tanysym mynaday bir kýlkili jaytty aityp berip edi. Oghan qazirgi joghary synyp oqushylarynyn, studentterdin, jalpy jastardyng bilim dengeyin, kózqaras kókjiyegin, dýniyetanymyn zertteu ýshin saualnama jýrgizu jýktelipti. Operatoryn ertip, mektepter men jogharghy oqu oryndaryn betke alghan jurnalist «Qazirgi jas qazaq aqyn-jazushylarynan kimderdi oqisyz, kimderdi bilesiz?» degen saualdy aldynan kezdesken jastargha qoyghan eken, әlgiler qatty oilanypty. Aqyrynda biri «Abay» (oybay!), ekinshisi «Múqaghaliy» (súmdyq-ay!), ýshinshisi «Múhtar Shahanov» (byltyr ghana 70-ke toldy!) dese, keybiri «Toqtar Serikov» (kýlemiz be, jylaymyz ba?) dep, aidalagha laghypty.

«Keyingi oqyghan әdeby kitabynyz qaysy?» degen súraqqa da jastardyng deni «týk taba almay», aqyry әlde shynymen-aq oqyghan, әlde júrttan atyn estigen «Abay joly» men «Mahabbat qyzyq mol jyldardy» aityp qútylypty. Tipti biri óte «originalino» jauap beripti – «Biologiya»!

– Bizge jastar óte siyrek keledi, – deydi kitaphanashy bolyp isteytin taghy bir tanysym. – Onda da basym bóligi «Garry Potter» sekildi sheteldik kitaptardy súraydy. Ótkende bir qyzyq boldy. Qyzyq emes, súmdyq dese de bolady. Bir bozbala kelip, shamasy, student bolsa kerek, «Ghabit Mýsirepovtyng ólender jinaghy bar ma?» deydi. Týsinbey qalyp, qayta súradym da, úrsyp berdim: «Aynalayyn-au, Ghabeng – aqyn emes, jazushy ghoy! Tym bolmasa, sony bilip alyp kelmeysing be? Bizde ol kisining romandary, hikayattary, әngimeleri, jalpy tandamaly tuyndylary bar, biraq ólender jinaghy joq!». «Onda basqa avtormen shatastyrghan shygharmyn, anyq-qanyghyn bilip, erteng kelermin» dep ketken, sol kýii joq...

Búl neni bildiredi? Búl – jas úrpaq kitap oqudan, óz dýniyetanymyn keneytuden mýlde maqúrym qalyp barady degen sóz.

 

Gogoli – «izdeushi sayt»

Rasynda da, qazir biz tehnikanyng tilin «shashqanymen», kompiuterdi iygergenimen, kýni-týni ghalamtor aqtaryp, mayl-agentten shyqpay otyrghanymen, әdebiyetten, mәdeniyetten, ónerden, tarihtan, әlemdik órkeniyet nyshandarynan esh habary joq úrpaq tәrbiyelep otyrghandaymyz. Olar Qúrmanghazyny – Qobylandymen, Aymanovty – Aytmatovpen, Shvesiyany – Shveysariyamen, Avstriyany – Avstraliyamen, kinologty – kinotanushymen, genealogiyany – giynekologiyamen shatastyrady. «Bernard Shou degen kim?» degen súraqqa «sheteldik shoumen shyghar» dep jauap bergen studentti de kórgenbiz. Búlar Miykelandjelo men Rafaelidi de qaybir jyly telernalardan jappay kórsetilgen osy attas «nindzya-tasbaqalar» dep qana biletin shyghar...

Álgi bir anekdot esinizde me?

– Sen Gogolidi bilesing be? – dep súrapty student birge oqityn dosynan.

– Áriyne! – depti sonda anau. – Ol – mening internettegi eng kóp qoldanatyn izdeushi saytym!

Búl da – әzilinen әjuasy basym, býgingi buyngha qarata aitylghan sóz.

Al biz múnday halge qalay dushar boldyq? Kezinde qazaqty eng kóp oqityn últtardyng qataryna jatqyzushy edi, sonda qazir bәri kerisinshe bop ketkeni me?

Áriyne, sebepterding biri retinde teledidar men ghalamtordy aitugha bolady. Búryn, kenes zamanynda, ainaldyrghan eki-aq arna (Mәskeu men Almaty) bolghandyqtan, júrt teledidargha kóp ýnile bermeytin. Ghalamtor degen ol kezde elding týsine de kirgen emes-ti. Sosyn adamdar kitappen dos boldy, syrlas boldy. Bir-birining tughan kýnine kitap syilau dәstýr edi. Kitap jinaudy bәsekege ainaldyrghandar da kezdesti. Al býginde ekining birining ýiinde kabelidi teledidar bar. Onyng 70 arnasyn aralap shygham dep otyryp-aq kesh batyp, týn bolghanyn bayqamay qalasyz. Odan qalsa, búryshta kompiuter túr. Ghalamtordy aqtaryp otyryp, dýniyening aqparatyn alugha mýmkindiginiz bar.

Alayda qazirgi balalardyng deni ghalamtordy «bilmegenimdi bile týssem, dýniyetanymymdy keneytsem, әlemdik dengeydegi tarihy túlghalardyng ómiri, ataqty muzeyler, óner saraylary, mәdeny qúbylystar, halyqaralyq sayasat týitkilderi turaly mәlimetterge qanyqsam» degen maqsatta paydalanbaytyn siyaqty. Olarda bir ghana maqsat bar: ol – әleumettik jeliler arqyly qatar-qúrbylarymen әngimelesu. Qazir búl qyzmetti úyaly telefon arqyly da paydalanugha bolady. Degenmen, ondaghy «әngimelerdin» dengeyi de belgili: «priyvet», «qyzdar, tanysayyq», «95-jylghylar, hat jazyndar», «jigitter, әngime aitsandarsh», «nestebatsyn?» jәne t.s.s.

 

«Dobchinskiyding qay barmaghy auyrdy?»

Áytse de, jastarymyzdyng osynday ayanyshty kýige týsuine basty kinәli – batystyq bilim beru jýiesine kóshuimiz der edik. Testileuding bizge tiyimsiz ekenin, talapkerding bilimine әdil ólshem bola almaytynyn, sonyng kesirinen balalarymyzdyng jasyna jetpey psihologiyalyq daghdarystargha úshyrap jatqanyn últtyq BAQ aituday-aq aitty, jazuday-aq jazdy. Eng bastysy, balalar tek test jauaptaryn jattaytyn, oqyghanyn óz betinshe qoryta almaytyn beysharalargha ainalyp bara jatqany ókinishti. Olar tarihy oqighalardyng ótken kýnin, aiyn, jylyn, saghatyn dәl aityp berui mýmkin, biraq sebebi men saldaryn, qanday óris-sipat alghanyn, nemen tynghanyn bilmeydi. Yaghni, balanyng logikalyq oilau jýiesi qasandandy. Artyq oilana almaytyn aurugha úshyrady. Sondyqtan da qazir joghary oqu oryndarynyng oqytushylary key jaghdayda aldyna kelgen birinshi kurs studentterin mekteptegidey ejiktey oqytugha mәjbýr.

Jaraydy, oqushynyng naqty ghylymdargha tәn pәnderdi – matematikany, fizikany, himiyany, tipti jaghrafiyany da qalay iygergenin testileu arqyly anyqtaugha bolady delik. Tendeuding sheshui, broundyq qozghalys ýderisi, himiyalyq element qúramy, әldebir elding astanasy – test jauaptaryna emin-erkin engizuge bolatyn nәrseler. Al gumanitarlyq pәnder she? Olardy testileuding tar shenberine qalay syidyrugha bolady? Mәselen, әdebiyet – aqparat retinde ghana emes, sezimmen qabyldanyp, týisikpen úghynylatyn qúbylys emes pe? Ony shәkirtting qalay týsingenin test kórsete almaydy, búl – tek sózben bayandau arqyly ghana bayqalatyn nәrse. Demek, «Abaydyng ekinshi әielining aty kim?» nemese «Dobchinskiyding qay barmaghy auyrdy?» syqyldy saualsymaqtar balanyng bilim dengeyin emes, bolmashy detalidardyng ózin úmytpaytyn este saqtau qabiletin ghana anghartpaq.

Biraq biz Últtyq birynghay testileudi neshe jerden synap-minesek te, ony esh ózgerte almaymyz. Yaghni, bayaghy kenestik bilim beru jýiesin qayta qalpyna keltiru – ardager ústazdarymyz qansha ansap-qalaghanymen, eshqashan jýzege aspaytyn sharua. Sebebi, Qazaqstan bilim salasynda Boloniya prosesine qosylyp, sonyng mindettemelerin moynyna alghan. Al búl prosess joghary bilim beruding birynghay europalyq kenistigin qalyptastyrudy kózdeydi. Demek, elimiz bilim salasynda osy proseske sәikes kózdelgen sharalar men bastamalar, qabyldanghan mindettemeler ayasynda júmys isteuge tiyis.

Reseylik satiriyk-jazushy Mihail Zadornov jeke konserttik baghdarlamasynda bylay dep edi: «Bir mektep oqushysy mening «Birinshi dýniyejýzilik soghysta kim jendi?» degen súraghyma «Al siz maghan ol soghysqa kimderding qatysqanyn aitynyz, sonyng ishinen bireuin tandayyn» dep jauap berdi»...

Kórdiniz be, býgingi shәkirtterding tek súraqtyng dayyn jauap núsqalarynyng әiteuir birin belgiley salugha beyim ekenine taghy bir dәlel.

* * *

Batystyq bilim beru jýiesining óz artyqshylyqtary baryna kýmәn keltirmeymiz. Degenmen, onyng balalardyng oilau jýiesin әlsiretip, qiyaldau qabiletin tejep tastaytyny qazirding ózinde-aq belgili bolyp qaldy. Bizdinshe, endi qolymyzdan keletin jalghyz amal – balalarymyzdyng dýniyetanymyn, bilim kókjiyegin keneytuge mektepten tys ózimiz (yaghni, ata-ana) kýsh saluymyz kerek.

Abai.kz

0 pikir