Jemisbek Dulatbekúly. El qaymaghyn búzbaghan
1. suret:«Qazandyq» bólmesindegi tizim
2-3. suret: Mәrmәr tas stelladaghy tizim
(Qaptaghayda Bóribay, kenje-matay Toqpanbet)
HVIII ghasyrdaghy matay elining úrany - Bóribay, tanbasy – bóri, qylysh. Jonghar jaugershiliginde Bóribay batyr qasha kóshken eldi bastap Altaydan Alataugha, Jetisudan Syrgha, odan Arqa, Atbasar, Sarysu boyyna kóshiripti. Sarysu boyynda qalmaq qolyn bógep, batys jaqqa ótkizdirmepti. «El qaymaghyn búzbaghan Qaptaghayda Bóribay, Qojabergen «Elim-ay» túnghan derek berip-ay» demekshi, Tolybayúly Qojabergen jyraudyng «Elim-ay» jyrynda:
«Qazaqtar qasha kóship, úrys saldy,
Betpaqta (Betpaqdala) adastyrdy qalmaqtardy.
Edil-Jayyq, Arqagha qazaq auyp,
Shu, Talas, Syr, Qaratau jauda qaldy.
Bostyryp jalayyr men naymandardy,
1. suret:«Qazandyq» bólmesindegi tizim
2-3. suret: Mәrmәr tas stelladaghy tizim
(Qaptaghayda Bóribay, kenje-matay Toqpanbet)
HVIII ghasyrdaghy matay elining úrany - Bóribay, tanbasy – bóri, qylysh. Jonghar jaugershiliginde Bóribay batyr qasha kóshken eldi bastap Altaydan Alataugha, Jetisudan Syrgha, odan Arqa, Atbasar, Sarysu boyyna kóshiripti. Sarysu boyynda qalmaq qolyn bógep, batys jaqqa ótkizdirmepti. «El qaymaghyn búzbaghan Qaptaghayda Bóribay, Qojabergen «Elim-ay» túnghan derek berip-ay» demekshi, Tolybayúly Qojabergen jyraudyng «Elim-ay» jyrynda:
«Qazaqtar qasha kóship, úrys saldy,
Betpaqta (Betpaqdala) adastyrdy qalmaqtardy.
Edil-Jayyq, Arqagha qazaq auyp,
Shu, Talas, Syr, Qaratau jauda qaldy.
Bostyryp jalayyr men naymandardy,
Altay men Alataudy qalmaq aldy.
Jalayyr, nayman, qonyrat Bóribaygha erip,
Sarysu boyyna kep qonystandy», - delinedi. Búdan úgharymyz «isi bar myng jigitke jeke tatyr» degendey, «aqtaban shúbyryndy, alqa kól súlamada» Bóribay batyr jalayyr, nayman (matay, sadyr, tórtuyl), qonyrat elderin jonghar joyqynynan amaldap, qyrghyngha úshyratpay, aman alyp qalghandyghy. Arttarynan qughan qalmaqty Betpaqdalada adastyryp ketkendigi. Istegen isi ghalamat. Qonysty Sarysugha aparyp ornalastyrghandyghy. Auyp, qasha bosqan elding kóshin erekshe úiymdastyryp, bereke-birlik jasatqan ozyq ekendigi.
«Qalmaqtar Jetisudy kóktey ótip,
Qaratau baurayyna keldi jetip.
Jan alyp, jan berisken kóp úrysta,
Bóribay er týspedi attan seltip», - dep bayandaytyn suretteme jyr da bolghan eken. Qayrany tolyq núsqada jetpegeni.
Bóribay batyr basqarghan el Qaratauda bas qolbasy Qojabergen Tolybayúly men qanjyghaly Bógenbay batyr qosynyna, qazaqtyng jaysan-jaqsylarymen qosylady. Bóribay batyr qazaq jerin jau qolynan azat etu isine bel sheshe kirisip, eldi jaudan qorghaudy da qolgha alady. Qazaq qoldarymen birlesip Bóribay batyr 1724 jyly Týrkistandy jau qolynan azat etuge qatysady. 1725 jyly qazaq qoldarymen jaugha birigip attana shabu әreketterine is-qimyl әreket, aila-tәsil, aqyl-kýshin ayanbaydy. Otyrar, Sayram, Týrkistan aimaghyn jau qolynan azat etude eren erlikterimen tanylady. Qarataudaghy Terekti alqabynda, Boraldaydyng salasynda, Sadyr-Qamalbúlaq degen shaghyn ózende qalmaqtardyng qalyng qolyn qazaqtyng birikken qolymen talqandaydy. Jaudyng qashqandaryn Ýlkentúz tauyna quyp tyghyp joyady. 1726 jylghy Ordabasyndaghy alqaly jiynda jaudy jenu ýshin kýsh biriktiruding qajettiligin týsinip, ózine qarasty elge, sarbazdar týisimine úqtyrady. 1728 jylghy Úlytau etegindegi Qarasiyr Búlanty nemese Bileuti ózenderi aralyghyndaghy shayqasta múzday qarulanghan jaudy jenuge talay erjýrekterding basyn qosyp, el men jerdi qorghau ortaq is ekenin úqtyryp, «sen túr, men atayyn» degen ozyqtardy júmyldyra bilgen sayypqyran. 1730 jylghy tamyz aiynyng ayaghynda ótken Ile ózenining Anyraqay aghysy túsyndaghy shayqasqa Bóribay batyr qosaghymen atqa qonyp, «etekten tartyp bóridey antalaghan» jaudy nayzasynyng úshyna mingizgen batyl. 1732 jyly jeti myng qoldan túratyn jonghar әskeri Orta jýzge shabuyl jasaydy. «Qysqa kýnde qyryq shapqan» qalmaqqa zor toytarys beriledi. Bóribay batyr bel sheshpey, Er Toqpanbet ekeui búl shayqastan syrttap qalmaydy.
Qasyq qany qalghanynsha jongharlarmen ayanbay kýresken batyr babalar turaly naqty, shynayy zertteulerding әli kýnge deyin jýzege asyrylmay kele jatqanynan bolar, shejireler men qúimaqúlaq dana atalardyng aitularyna, olardyng artyna qaldyrghan qoljazbalaryna tirek artyp, «estigen qúlaqta jazyq joq» dep Mәshhýr Jýsip Kópeev aitpaqshy, halyq auyz әdebiyetine sýienetimiz de sol.
Jongharlar 1739 jyly 10 myng qolmen jәne 1742 jyly 20 myng qolmen Orta jýz jerin qayta oirandaydy. Zenbirekten oq atyp qazaq qolyn talqandaydy. Soghan qaramastan jonghargha toytarys beriledi. Osy toytarys soghystarda Bóribay batyr eren erlik, úiymdastyru qabyletimen erektenedi. Eldi Betpaqtyng dalasyna jasyryp aman alyp qalady. 1745 jyly jongharlar ýlken qolmen orta jýzdi taghy shabady. Biraq, búl joly zenbirekteri bolmaydy. Osy soghysta bedeldi qazaq batyrlary men biyleushileri jekpe-jek úrysty talap etip, úrys maydanyna shyghady. Bóribay batyrdyng jongharlyq qolbasy Qapaldy jenui osy soghysta bolyp, sodan Abylay hannyng búiyruymen esimi úrangha ainalghan dese bolady. Óitkeni, kenje-matay Er Toqpanbet jekpe-jek úrysynda maydangha qatarynan ýsh mәrte shyghyp, qarsylas jonghar batyrlaryn jenip, Abylay hannyng «ósimtal bol» degen batasyn alyp, bas qolbasy Bógenbay batyr bir týmen jasaqty basqarugha taghayyndaghany osy soghysta bolghan. Er Toqpanbet (Qolaghash) esimi matay-kenje elining úranyna ainalghan. Er Toqpanbet jekpe-jek maydanyna matay eli atynan Bóribay batyrdan keyin ekinshi bolyp úrysqa shyqqandyghy aiqyndalghan jәiit.
Jongharlar men qazaqtar arasyndaghy eki jaqty batyrlardyng jekpe-jek úrysynda Abylay han men bas qolbasy Bógenbay batyr qazaq batyrlaryna aqyldarymen bastútqalyq jasap, ret kezegimen әr elding batyrlaryn maydangha shygharyp, ruhty dem, núsqaular berip otyrypty. Jengenderinin jenisin baghalap, jenilgenderining ornyna kelesi maydangha shyghatyn batyrgha kek aludy kóksete jigerlendiripti. Jekpe-jek maydany keyde kóp kýndik úrysqa sozylatyny belgili. Biraq, jonghar-qalmaqtar ondaydy jaratyp, qalamaghany tarihtan ayan.
- Matay eli atynan maydangha kim shyghady? – degende, jongharlyq qolbasy Qapaldyng namysqa tiyer sózi men qylyghyna nazalanyp, basqa batyrlargha jolyn bermey, eng alghashqy bolyp matay eli atynan qolbasy Bóribay batyrdyng ózi jekpe-jek maydanyna shyghyp, jeniske jetip, mert qylghan Qapaldyng er-túrman atyn jetektep, esen oralady. Abylay han Bóribay batyrdyng erlik jenisin joghary baghalap, handyq jarlyghymen búiyra: «Esiming Matay elining úrany bolsyn!» - depti. Des bermes, qaysar erligi ýshin Bóribay batyr esimi Abylay hannyng úigharuymen nayman-matay elining úranyna ainalghan. Bәigeden aty ozghan bala «Bóribaylap» kelgen. Jaugha shapqan úlan «Bóribaylap» shapqan. Kenes ókimetining ospadar ozbyr ústanymyna qarsy 1930 jyly Aqsu ólkesinde matay elining «Bóribay» atauly kóterilisi bolghan. Kóterilisting úrany «Bóribay» bolghandyqtan el jappay, shashau qalmay, tayly-tayaghymen kóteriliske shyqqan. Shejire jinap-tergen shejireshi Espenbetov Namazbek atagha Bóribek Telibayúlynyng jazdyrghan:
«Domalaq oq qazaqty qyrar bolghan,
Qojabergen «Elim-ay» jyr, әn bolghan.
Jekpe-jek úrysynda jenip shyqqan,
Bóribay ýsh Mataygha úran bolghan», - degeni de Bóribay batyrdyng esimi úran bolghanyn aighaqtap túr. Shumaqta keltirilgen «domalaq oq» degen tirkeu sózdi kópke deyin týsinbey kelgen edim. Sóitsem, zenbirekting oghy eken. Tegi Bóribay batyr esimi ýsh Matay elining úrany boluyna sebepker tek jekpe-jek maydanynda jauyn jengen órligi emes, jonghar joyqynyna qarsy iygi erligining óresin Abylay han baghalaghan desek, naqty bolady. «Aghyndy mening Aqsuym» tarihy derekter, qújattar, estelikter kitabynda: «Jekpe-jekte jenilip kórmegen qalmaqtyng eng bir qandy qol batyry Qapaldy shygharady. Sol uaqyt tәrtibi boyynsha qolbasygha qarsy qolbasy shyghuy jol bolghan. Otyzgha tayanghan Qapal ózinen egdeleu kóringen Bóribaydy jenemin dep eseptese kerek. Biraq, bәri kerisinshe boldy», - dep derekteledi. Shejire bilgir Rahym Núrahmetov, Birqúrman Sadaqbaev degen danalardyng aituynda: «Bóribay soghys taktikasy men strategiyasyn jete mengergen sheber qolbasy bolghan», - delinedi. Bóribay batyrdyng erlikteri jayly kezinde Segizseri, Dәstem sal, Jankisi jyrau dastandar shygharypty. Izdeu sap, múraghattar qoynauynan tapsa, núr bolar edi. Qytaydaghy qyzay eli ishinde «Bóribay batyr» turaly jyr baryn Mәtkәrim Nýsipbay, Dәulethan Qonyrbay rastaydy. «Mamaniya» kitabynda: «Qaptaghaydyng (Kelmenbettin) úrpaghy Bóribay batyr 1723-1740 jyldary matay elin biylep basqarghan», - dep jazylady. Qazaqstannyng halyq aqyny Quat Teribaev:
«Qarakerey Qabanbay, er Bóribay,
Ejelden el namysyn bermegenin,
El ýshin janyn qighan qanymenen», - dep tolghapty. Búrynyraq ómirden ótken qúimaqúlaq, zere aqsaqaldar:
«Qarakerey Qabanbay,
Qanjyghaly Bógenbay.
Qaptaghayda Bóribay,
Er Toqpanbet-Qolaghash,
Tentek matay Qalybay», - dep aruaqtaryna syinyp, qúrandaryn baghyshtap otyratyn edi. «Altyn úyam – Aqsuym» kitabynyng «Jerding aty – tarihtyng haty» aidarymen berilgen tarauda: «Taras jerining atauy Bóribay batyrdyng jongharmen qantógissiz pәtuagha kelip, eki jaqtyng soghyssyz tarasqanynan atalghan», - dep jazylypty.
Bóribay batyr 1699 jyly tuyp, 1756 jyly auyr jaraqattan Sarysu ózeni boyyndaghy shayqasta qaza bolypty. Jazushy Qabdesh Júmadilov «Daraboz» romanynda: «Bóribay batyrdyng bir ózi onshaqty qalmaqtyng qorshauynda qalyp, erlikpen mert boldy», - degen derek keltiredi. Esqojaúly Tórebay aqyn: «Qalmaqtarmen soghysta qaza tapqan,
Osal dep biz aitpaymyz Bóribaydy.
Aruaqty er Bóribay nayzagha úshyp,
Qayghyryp matay, sadyr zar eniregen.
Basshysyz Sarysuda qalghan kezde,
Júrtyndy bizding batyr bastap kelgen.
Esimi sol batyrdyng Ghayyp eken...
Sol batyr Bóribaygha sýieu eken,
Qaryndasyn alghan song kýieu eken», - dep derekteydi. Yaghny Bóribay batyr nayza tiygen jaraqattan qaza bolghandyghyn aitady. Ghayyp batyr qyryq tuysynan aiyrylyp shettep jýrgen, eli kishi jýz, alshyn bolady. Áyeli Bóribay batyrdyng qaryndasy, esimi Ayghansha. Ghayyp Bóribay batyrgha tughan kýieu bala bolyp keledi. Bóribay mert bolghandyqtan Ghayyp batyr matay-qaptaghay, sadyr qoldaryn basqaryp ketipti. Saryarqa jerindegi Sarysu ózenining boyyndaghy «Tanbaly tas» degen jerge Bóribay batyrdyng sýiegi 1856 jyly «amanat» qoyylyp, 1760 jyly matay eli batyr ata mәiitin Týrkistangha aparyp, Ahmet Yasauy mazaryna, jaqsy jaygha jerlepti. M.Túyaqbaevtyng «Qoja Ahmet Yasauy kesenesinde jerlengen qazaq handary men súltandary» maghlúmaty boyynsha kesenede jerlengen batyrlar tiziminde Bóribay batyr № 89 bolyp kórsetilip, 1699 jyly tughan delinedi. Telibaev Bóribek, Dosbaev Janatbek, Elubaev Janatbek, Espenbetov Namazbek, Týitebaev Túrlybek atalar: «Bóribay batyr 57 jasynda ómirden ótti», - dep aityp, erlikterin әngimelep otyrushy edi. «Egemen Qazaqstan» gazeti, 1993 jyl, 29 nauryz, Qazaqstan sәuletshiler odaghynyng mýshesi Manat Beysenbaev: «Bóribaydyng kesenesi «Telikól» manynda, Qyzylorda-Jezqazghan jolynan 40 shaqyrym búrylysta, dónes jerde ornyqqan. Bóribay kesenesi mandayshasyndaghy jazudy óz kózimizben kórip edik, qazir ol belgi joq. Zirat syrtynan tórt búryshty, ishine kirseng segiz búryshty», - dep jazghany bar. Naqtylasaq, Bóribay batyrdyng sýiegi «amanat (uaqytsha)» bes jyl qoyylyp, saqtalghan zirat orny osy bolghan. Bóribay batyrdyng ol kesenesi turaly derekte: «Bóribay batyr kesenesi – HVIII ghasyrdan saqtalghan sәulet óner eskertkishi. Bóribay kesenesi 6 h 19 h 33 sm shiyki kirpishten túrghyzylghan portaldy qúrylys», - delinedi. Múhamedjan Tynyshbaev: «Kesene Bóribay batyrgha arnap salynghan. Onyng negizi 6,40 h 6,68 metr sharghygha juyq. Ishki jaghy segiz qyrly. Ár qyrynda bólek-bólek itarqaly quys bar. Boylyq jәne kóldeneng beldeulerindegi quystar tik búryshty. Biyiktigi 1,15 metr. Kýmbez barabangha óter tústa birinen-birin ozdyra qalanghan qos qatar sóre barabangha negiz bolghan. Ghimarat qaldyqtaryna qaraghanda kesene tóbesi kýmbezben kómkerilmegen. Kiretin esik ontýstik qabyrghadaghy quystan shygharylghan. Oghan tirkestire jebening úshy siyaqty ýshkirlep jabylghan, úzyndyghy 1,75 metr dәliz salynghan. Qúrylys sylanbaghan. Soltýstik qabyrghadaghy bólmede jartylay kómilip qalghan saghana saqtalghan», - dep derekteydi. Sonda Bóribay kesenesin alghashqy zerttegenning biri Múhamedjan Tynyshbaev bolghan. Bóribay kesenesin Almaty sәulet jәne qúrylys institutynyng ekspedisiyasy, jetekshisi E.Bәitenov, 1988 jyly múqiyat zerttegeni taghy bar.
Matay eli әr týsken oljadan úrangha esimi shyqqan Bóribay batyr aruaghynyng qúrmetine «Bóribay sybaghasy» dep erektep, berige deyin bólip otyrghandary ýsh Matay eline әigili bolatyn. «Qara qyldy qaq jarghan» kitabynda Ótepbergen Aqypbekúly: «Bóribay sybaghasy jeke bólinetinin jastay kórip ósken Qydyraly bi: «Ou, aghalar! Bóribay sybaghasyn maghan berinder?» - dep qolqalapty. «Tobyqtay bolyp sybagha súraytynday, mynau kim» degenderge, Qydyraly bi: «Tobyqtaydyng da taylyq kúny bar,
Taydyng da túlparlyq syny bar.
«Dúldúl tastyn» tegindey,
Tenbil kók tarpang tay eken,
Taqymyma say eken.
Qalauym osy halayyq!» - dep tenbil kók taydyng jalyna qol salyp, qarghyp minip alyp: «At jalyn men de tartayyn,
Saurangha sauyn aitayyn.
«Tanbaly tasqa» tәu etip,
Sarysu baryp qaytayyn,
«Aqsýiek» bolmas ermegim,
Jaq sýiekke salmaq artayyn!» - dep shaba jónelipti. Múnda aitylghan «Dúldúl tas» Naymannyng әkesi Er Qaptaghaydyng Ázireti Álimen jolyqqan jeri, qazirgi Sarqan audany jaylauynda ornalasqan. Tenbil kók taydy Ázireti Álining aishylyq jerdi eki-aq attaytyn Tenbilkók atyna úqsatady. «Saurangha sauyn aitayyn» deui, matay Qaptaghay (Kelmenbet) atanyng sýiegi Saurangha jerlenipti. «Tanbaly tas» Sarysu ózenining boyynda, onda Qydyralynyng әkesi Bóribay jerlenip, «amanat» saqtalghany belgili. «Aq sýiek», «jaq sýiek» dep aitqany, «erte eseydim, elge biylik aitugha jaradym» degendigi bolypty. Qydyraly aldynan hәm biyligi búzylmaghan, «men sheshenmin» degenning tilin bughan, aqyly júrttan asqan by bolghan. Ol kýnde Qydyralydan asqan kisi bolmay, әkesi Bóribaydyng jolyn quypty. Qydyralynyng balasy Dos ta by bolyp, ýsh nu naymandy biylepti.
Aqyn Saramen aitysynda Tórebay aqyn: «Maqtasang Bóribayday erdi ardaqta», - dep Bóribay batyrdy erek sanaydy. Bóribay batyrdyng jeke basynyng qasiyetterine toqtalsaq, búrynyraq ótken zereli ýlkenderding aituynsha: az sóilep, kóp tyndaytyn, mәseleni eki-aq auyz sózben sheshetin kóshbasshy bolghan. Zamanynyng kózi ashyq, mysy basym alghyr, saraptar taqua el aghasy, arda bolghany aiqyn. Ajdahanyng kómeyi sekildi ózine kópti tartatyn qúdireti de bar bolypty. Jaugha shapsa qasqayyp qol bastap, artyna erligimen sóz tastaghan, jaudyng shebin búzghan qaymyqpas túlgha ekendigi anyq. Artynan jau, aldynan qiyndyq qysqanda eldikting erligin kórsetip jol tapqan, jonghar-qalmaqtan kek alugha dýiim júrtty úmsyndyrghan nayza bolat, pәruar pir qolbasy bolghany shyndyq. «Nayman bolsang - Matay bol» degendey, ormanday kóp Orta jýzden shyqqan belsendi tirek bop tanylghan. Tu baylap jaugha shapqan. El men jerdi qorghap, ólimnen qoryqpay basyn baylaghan, Betpaqtyng eng bir shólinen tótelep jýrip jol salghan, el tútastyghyn qorghaghan naghyz kózel, jauynyng ensesin týsirip alasartqan, azattyqtyng qaharmany Bóribay batyrdy el bolyp esimin ardaqtap qúrmetteuge layyqty. 1928 jyly tómengi (qúmdaghy) matay jәne bes bolys sadyr eli qaraytyn Bóribay batyr esimimen atalghan Bóribay audany qúrylady. Ony Ólkelik Komissiya (OGPU) óktemdigi 1930 jyly taratyp tynady.
Bóribaydyng әkesi Sary by daladaghy jәne elaralyq qoghamdyq isterge Áz Tәuke han túsynda aralasqan tarihy túlgha. «Ýsh ghasyr iyininde» atty maqalasynda belgili tarihshy Ábdikәrim Hasenov: «Matay Bóribay batyrdyng әkesi Sary by 1688-1689 jyldary Qazaq elshiligin basqaryp orysqa barghanynda orys ókimet oryndary olardy ústap qalady. Sary by ýsh-tórt jyldan song oralady», - dep jazady. Qoja Ahmet Yasauy kesenesinde jerlengen túlghalar atty aidarymen 2011 jyly shyqqan «Tәuke han» kitapshasynda: «1683-1693 jyldar aralyghynda Tәuke han Reseyge bes ret elshilik jibergen. Tәuke hannyng elshileri: Sary, Kóldey, Túmanshy batyr, Qabay batyr (noghas), Qúltybay Atalyqov degender. Olar osy kezende Resey men Qazaq handyghy arasyndaghy baylanystardy jýrgizude belsendilik tanytqandar», - dep qanyqty jazylghan. Qoljazba shejiresinde Músabek Ataghoziyn: «Bóribay batyrdyng Altyn, bәibishesi Biyken, ony el «Biken» dep ataghan, «biken eli» osy әielden taralghan úrpaqtar bolady. Ýshinshi әielining esimi Jabay», - dep jazypty. Bóribay batyrdyng kindiginen negizinde on segiz úl tuypty. «El yrysy Bóribay, jer tynysy Bóribay, on segiz úl kindikten mandayyna beru-ay» - degen el ishinde naqyldy sóz de qalypty. Búdan Bóribay batyr - elding yrysy, qút qamqory, jer bilgir tynysy bolghandyghy angharylady. Úrpaghy Aytúly Júmabek ata qoljazba shejiresinde: Qydyraly, Qúlshan, Esenaly, Elshen, Bayembek, Qalibay, Seyitqúl, Biyken әielinen alty úl dep, on ýsh úl taraghanyn ghana jazypty. «Aghyndy mening Aqsuym» kitabynda: «Bóribaydyng әieli Biyken Qontәjining qaryndasy, nәsili qalmaq», - delinedi. Qalmaqtyng sol tústaghy hany Qaldan Seren (Boshaqtu) bolghany mәlim. Qazaqtar onyng esimin Qontәji han dep atapty. Jetisudaghy Qaratal ózeni bastau alatyn Qora shatqalynyng tórindegi eng biyik qarly shoqy Qontәji dep atalady. Anyz boyynsha Qontәji han osy shoqynyng manynda ómirden ótkendikten Qontәji atymen atalghan eken. Qontәjining etegindegi Qyzyl dep atalatyn jaylau Qapal ónirine qarasty. Áz Tәuke hannyng júmsauymen Taykeltir by bastaghan, batyr Bóribaydyng әkesi Sary by qostaghan qazaq elshiligi Týrkistan manynan Alatau jýiesi Qapal ónirindegi Qyzyl men Qora jaylauyn jaylap otyrghan Qontәji ordasyna 1685 jyly kelgeni tarihta bar. Osy elshilik bilistikting arqauy bara-bara Qontәjining qaryndasy Biykendi Bóribay batyrdyng әkesi Sary balasyna aittyryp әpergen. Basty saldary «Qontәji qazaqpen qúdandaly bolsa, qazaqty shappay, tiymy bolar» degen dәmeli ýmit bolghan tәrizdi. Dәuit Quatbekovtyng әkesi qaldyrghan shejire derekte: «Biykennen alty úl taraghan», - dep Júmabek atanyng shejiresine sәikes quattaydy. Múhamedjan Tynyshbaev: «Matay Bóribay batyr úldarymen 1740-1745 jyldary Sarysu boyynda, Atbasar ónirinde jýrgen», - dep derekteydi. Búl derek naqty zerttelip jazylghan. Óitkeni, sol kezende Aqmola atrabynda sany 21 myng shanyraq nayman eli ornyghypty. Onyng 17 myny shanyraghy qarakereyler, ýsh myng shanyraghy mataylar, bir myng shanyraghy tórtuyldar bolypty.
Elbasy Núrsúltan Nazarbaev: «Kemenger ghúlamanyng qabyry basyna Ámir-Temir túrghyzghan kesene eng qasiyetti oryn. Kesene manyna qazaq elining airyqsha pir tútqan tekti túlghalary: han, bi, batyr, begim, sopylar jerlengen», - dep baghalauy teginnen emes. Endeshe, tekti túlghalar matay-qaptaghay Bóribay batyr, matay-kenje Er Toqpanbet (Qolaghash) Túnghatúly Týrkistandaghy Qoja Ahmet Yasauy kesene-qorymynan jaqsy jaydan oryn alynyp jerlengeni qazirgi kezde ghylymy tújyrymdalghan. Ghylymy dәleldenip, Mәdeniyet jәne aqparat ministirligi bekitip jasalghan «Qoja Ahmet Yasauy kesenesinde jerlengen qazaq halqynyng el biylegen handary, biyleri men batyrlary iygi jaqsylary» degen tizimde eki batyr túlghanyng esimderi men ómir sýrgen jyldary altyn әrippen Ahmet Yasauy kesenesining «Tayqazan» túrghan bólme qabyrghasynda jәne Almaty alleyasyndaghy bas qaqpanyng qarama-qarsy túsynda mәrmәr tastan jasalghan stellada qashalyp jazylghan. Altyn әrippen jazylghan Ahmet Yasauy kesenesindegi «Tayqazan» túrghan bólmedegi tizimde matay-qaptaghay Saryúly Bóribay batyr (1699-1756-60 j.j.) № 45, al Er Toqpanbet (Qolaghash baba) Túnghatúly (1705-1801 j.j.) № 108 bolyp kórsetilgen. Eki batyrdyng Týrkistandaghy Qoja Ahmet kesenesine jerlenui – olargha degen qúrmet. Úrpaqqa ýlgi-ónege bolsyn degen ruhany túrghydaghy baylanys. Halqyn sýiip, el men jerine adal qyzmet etken, Otan ýshin janyn bergen Bóribay batyrdyng ózi ólse de, aruaghy ardaqtalghandyghynyng belgisi. «Qazaq Sovet ensiklopediyasy» 8 tomynyng 262 betinde: «Qalmaq basqynshylaryna qarsy kýreste aty belgili Bóribay batyr naymannan shyqqan», - dep jazylypty. Bóribay batyrdyng shyqqan tegi: Nayman – Belgibay – Sýgirshi – Tolymbek - Sarymyrza (Ókirek) – Qúrmanay – Erniyaz – Qarniyaz – Sýiinish (Shúbartay) - Tólegetay (Tólek ata) - Qytay by – Matay – Kelmenbet (Qaptaghay) – Dosan - Joldas – Esengeldi – Jalang – Asan – Sary – Bóribay», - dep shejire boyynsha taratudy jón dep bildim. Sary biyding әkesi Asan aqyly asqan batyr, halyqty biylegen aqylman, tentekti tezge salghan, shynjyr balaq, shúbar tós bolypty. Sary by basyna baqyt, dәulet birdey qonghan, joly ondy, jaqsy kisi atanypty. Sarynyng úly Bóribay seyil qúryp dalada jýrgeninde «túyaghy úzyn qysyraq» dushar bolyp, qyzyr qonghan qasiyetti, dәuletti, jaujýrek batyr bolghan eken.
Memlekettik hatshy M.Tajin «naghyz últtyq qadyr-qasiyet tarihtan bastalady» dep aitqanday, esimderi el men jerdi qorghap, ardaqtalyp úrangha shyqqan, jaqsy jaydan Ahmet Yasauy kesene-qorymyna jerlengen Bóribay batyr men Er Toqpanbet atalargha bilikti tanym men ghylymy negizde ondy is-sharalar úigharylsa jәne eleuli erlik isterin úrpaq bilip, aityp, syiynyp jýrerlik qabyletter jasalsa degen kóp tileuin qabyl qylghay. Erlerin tanityn eling bolghany qanday ghaniybet. Sana tazarghan tәuelsizdik jolynda eki erding esimderi tasqa týskenimen zady әli zerdelenip, dәriptelgen joq. Kóp bolyp júmylsaq, bәri de onalady.
Qoldanylghan derek kózderi:
- Qaratay Bighojiyn. Qojabergen Tolybayúly «Elim-ay» jyr. Internet.
- «Bógenbay batyr» kitapsha. Týrkistan. 2011 jyl.
- Qoja Ahmet Yasauy kesenesi. Týrkistan. 2011 jyl.
- Abylay han. Buklet. Týrkistan. 2011 jyl.
- «Tәuke han» kitapsha. Týrkistan. 2011 jyl.
- «Altyn úyam – Aqsuym». I-tom. Almaty. 2007 jyl.
- Mәshhýr Jýsip Kópeev. Almaty. 1992 jyl.
- Mamaniya. Almaty. «Ata múra». 1999 jyl.
- Aghynda mening Aqsuym. Almaty. «Núr». 2000 jyl.
- Quat Teribaev. Aghyndy Aqsu. Almaty. «Jazushy». 1986 jyl.
- «Abyz Aqsu, anyz Aqsu, naghyz Aqsu». Almaty. «SK-print» baspasy.
- Júmabek Aytúly. Qoljazba shejire. 1960 jyl.
- Espenbetov Namazbek. Qoljazba shejire. 1962 jyl.
- Ókitay Ahmetov. M. Maralbaev. «Alshyn Tórebay». 2012 jyl.
- «Qazaq әdebiyeti», «Egemen Qazaqstan» gazetteri, 1993 jyl.
- «Qazaqstan tarihy» jurnaldary. 1993-94 jyldar.
- M.Túyaqbaev. «Qojahmet Yasaui» kesenesi. 1991 jyl.
- Qabdesh Júmadilov. «Daraboz» romany.
- «Armysyng Anyraqay» kitaby.
- Qazaq Sovet ensiklopediyasy. 8 tom.
- Múhametjan Tynyshbaev. Materialdary. 1925 jyl. Tashkent.
- «Qolaghash». Jemisbek Dulatbekúly. Taldyqorghan. 2013 jyl.
- «Tólegetay, Matay, shejiresi Saqay». Jemisbek Dulatbekúly. Taldyqorghan. 2012 jyl.
- Dәuit Quatbekov. Qoljazba shejire. 1984 jyl.
- «Jighan-tergen». Jemisbekting qoljazbasy.
- Ghabit Mýsirepov. Er Qaptaghay. «Tughan ólke» jurnal. 2003 jyl.
- Týrkistan. «Nәzir as». 2012 jyl. Viydeo filim.
- Ókitay Ahmetov, Uәlihan Qabyshev. Bazarbay Mametov. Almaty. 2013 jyl.
- «Babalar sózi». 100 tomdyq. Shejirelik jyr-anyzdar. 82 tom. Astana. 2012 jyl.
Abai. kz
