Senbi, 23 Qarasha 2024
Qogham 4531 3 pikir 9 Qazan, 2023 saghat 13:08

Núrәli Áliyev «Jana Qazaqstangha» ústatpay jýr...

Suret әleumettik jeliden alyndy

Ótken jylghy topalanda jyly jaqqa tayyp túrghan Núrәli sodan beri tóbe kórsetken joq, qalbyrgha qúighan synap syndy ústatpay jýr, - dep jazady DALA INSIDE.

Áliyevke izdeu salynar kýn jaqyn. Onyng elge oralghysy kelmeytin logikasyn týsinuge bolady.

Nazarbaev klanynyng jilik mayy júqaryp, ýziluge shaq túr. Áulet ókilderining aldy tergelip, isti boluda. Olardyng iship-jegenin jelkesinen shygharu prosesi ildebaylap bolsa da, ilgeri jýrude. Áytse de, halyqqa «qos Qayratty qan qústyrdyq...» degen argument azdyq etude. «Toqaevtyng Áliyagha tisi batpay ma?» degen saual aktualdy bolyp túr.

Bizge jetken taghy bir insayd boyynsha Qazaqstannyng jarty baylyghyn jambasyna basyp jatqan Timur Qúlybaevtyng qazirgi hәli mýshkil. Nazarbaevtyng kýieubalasy Almatydan úzap shygha almaydy, onyng «nevyezdnoy» degen statusy bar. Qúlybaev Qazaqstanda qamalyp qalghanyna qayghyryp, oisoqty bop jýr.

«Jana Qazaqstan osy arqyly Asqarúlynyng eng basty aktiyvi «Halyq bankindegi» 70 payyz ýlesining 30 payyzyn satugha mәjbýrleude», - deydi arnamyzdyng derekkózi.

Ayta ketelik, Qúlybaev qarjy institutyn «Almeks» holdingi arqyly basqarady.

Múnyng bәrin kórip, bilip otyrghan Núrәlining jaqyn uaqytta elge oraluy neghaybyl. Nazarbaevtyng sýiikti nemeresi ózi iyelik etetin «Transtelekom» baylanys operatorynyng osymen ýshinshi әlde tórtinshi otyrysyna qatysqan joq.

Onyng Qantargha deyingi joba-josparlaryna shynymen de ghalamat-túghyn. Qantargha deyingi Núrәli atasy men anasynyng qalqasynan (opekasynan) shyghyp, әuletting sayasy dominasiyasyn úzartu missiyasyn óz moynyna alugha tas-týiin dayyn otyrghan.

Búl turaly eski Qazaqstannyng únghyl-shúnghylyna ýnilgen tanymal britan jurnaliysi Joanna Lillisting «Qara kólenke» deytin enbeginde egjey-tegjeyli aitylady. Kitapty oqugha erinseniz, «Darigha biylikti basyp aludy kózdedi...» degen KNB-nyng eks-tóraghasy Amangeldi Shabdarbaevtyng súhbatyn taghy bir sholyp shyqsanyz bolady.

DALA INSIDE-qa belgili bolghanday «shetel asqan aktivti qaytaru turaly» zang kýshine engeli Áliyevtyng PR qyzmeti men shetel lobbisteri Núrәlining únamdy beynesin qalyptastyrugha shúghyl kirisken. Aldymen «Nazarbaevtyng nemeresi jabayy tabighattyng janashyry. Qar barysynyng qamqorshysy, týz taghysyn saqtap qalugha ólsheusiz ýles qosqan adam...» degen baghytty bayqastap kórmek.

Eski Qazaqstannyng ókilderin jauapqa tartpay kónili kónshimeytin qazaq qoghamyn múnday túzy joq, su tatyghan aqparatpen alday almaysyn. Soghan qaraghanda әlgindey kontent sheteldik auditoriyagha arnalghan syndy. Bizdinshe, múnyng astarynda sayasy jәne qarjylyq strategiya jatyr. Álturisting obrazyn somdaytyn Núrәli osy arqyly sheteldegi aktiyvin zandastyra alady әri salyqtyq jenildikterge ie bolady.

Áliyevting biznes-imperiyasy turaly az aitylghan joq. «Unit Telecom» TOO-sy arqyly «Transtelekomnyn» 75 payyzyna iyelik etetin Núrәli temirjoldaghy bagha sayasatyna yqpal etti. Operator poyyz biyletining baghasyn myng qúbyltyp, búdan týsken týsim tikeley Áliyevtyng әmiyanyna auyp otyrghan. Múny әdette afera dep aitady. Kompaniya (25 payyz ýlesi QTJ-gha tiyesili) byltyr ózining top-menedjerlerine 560,9 mln tenge diviydent tólegen.

Búghan deyin Qarjymin Jamaubaev «kompaniya memleketke qayta ma?» degen saualgha jauap bere almay daghdarghan edi. Áliyevting qazirgi túrghylyqty mekeni Arab Ámirlikteri dep túspaldaymyz. Astana әkimining orynbasary bolghan tústa (2014-2016 j) Núrәli sheteldik investisiyagha jauap bergen. Sol jyldary Abu-Dabidyng sheyhi Ál-Naqayanmen jii jýzdesken Áliyev ózining Capital Holding kompaniyasy arqyly Emirattaghy jyljymaytyn mýlikke investisiyany ýiip-tókti deuge negiz bar. Capital Holding bertinge deyin danqty boksshy Gennadiy Golovkinge demeushi bolghanyn bilemiz.

Al Sol jaghalau әli kýnge «Eski Qazaqstannan tónetin qauip seyilgen joq» esepteydi. Búl turaly aldaghy uaqytta tarqatyp aitamyz.

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371