Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti,

QR ÚGhA akademiygi N.Á. Nazarbaevqa

A Sh Y Q  H A T

Asa qúrmetti Núrsúltan Ábishúly! Álemdik daghdarys jalghasyp otyr. Múnyng sebebi jýiesizdiginde ekeni  mәlim boldy. Býgingi kýni  osy jaghdaydan shyghudyng jolyn izdeu-Q20, Q8 memleketterinin, t.b. elderding ózekti isine ainaldy. Onymen әlemning myqty ghalymdary, ekspertteri ainalysyp ta jatyr. Osynday jaghdayda AQSh, QHR, EO siyaqty әlemning jetekshi elderi men odaqtary ghylymgha auqymdy qarajat bólu, JIÓ 3-4 % deyin qarjy ajyratqandary da bar ekeni belgili. Tek ghylymnyng nәtiyjelerin jýzege asyru arqyly ghana әlemde innovasiyalyq serpilis jasaugha bolatyny taghy anyq.

       Osyny jete týsinip Siz, Núrsúltan Ábishúly, 2009 jyly ghylymgha jana serpilis beru turaly oiynyzdy aityp, Ýkimet pen salalyq ministrlikterge zannamalyq jәne normativti aktileudi qosa ghylymdy reformalau turaly tapsyrma berdiniz. Alghashynda talpynys jaqsy boldy. Tek eki jyl ótken son, yaghniy  2011 jyly ghylymdaghy jaghdaydy týpkilipti ózgertui tiyis degen jana zang qabyldandy. Biraq  barshanyng bayqauynda jaghday basqa baghytta ghana ózgerdi!

Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti,

QR ÚGhA akademiygi N.Á. Nazarbaevqa

A Sh Y Q  H A T

Asa qúrmetti Núrsúltan Ábishúly! Álemdik daghdarys jalghasyp otyr. Múnyng sebebi jýiesizdiginde ekeni  mәlim boldy. Býgingi kýni  osy jaghdaydan shyghudyng jolyn izdeu-Q20, Q8 memleketterinin, t.b. elderding ózekti isine ainaldy. Onymen әlemning myqty ghalymdary, ekspertteri ainalysyp ta jatyr. Osynday jaghdayda AQSh, QHR, EO siyaqty әlemning jetekshi elderi men odaqtary ghylymgha auqymdy qarajat bólu, JIÓ 3-4 % deyin qarjy ajyratqandary da bar ekeni belgili. Tek ghylymnyng nәtiyjelerin jýzege asyru arqyly ghana әlemde innovasiyalyq serpilis jasaugha bolatyny taghy anyq.

       Osyny jete týsinip Siz, Núrsúltan Ábishúly, 2009 jyly ghylymgha jana serpilis beru turaly oiynyzdy aityp, Ýkimet pen salalyq ministrlikterge zannamalyq jәne normativti aktileudi qosa ghylymdy reformalau turaly tapsyrma berdiniz. Alghashynda talpynys jaqsy boldy. Tek eki jyl ótken son, yaghniy  2011 jyly ghylymdaghy jaghdaydy týpkilipti ózgertui tiyis degen jana zang qabyldandy. Biraq  barshanyng bayqauynda jaghday basqa baghytta ghana ózgerdi!

Ghylymy mekeme ghalymdary  granttyq qarjylandyru  boyynsha baghdarlamalargha úsynghan jobalarynyng qarjysy birneshe ese qysqartylyp tastaghandyqtan, olar birneshe jobagha qatysyp, kýneltuge mәjbýr. Eki nemese odan da kóp jobagha qatysudyng saldarynan  ghalymnyng ghylymy әleuetining ydyrauy tuyndau qaupi bar (sebebi ghalymnyng enbegin ózining kәsiby biliktiligin bólshekterdi jelimdeudi jaqsartu men arttyrugha baghyttaytyn tokaridyng enbegimen salystyrugha kelmeydi). Ghylymdaghy osynday jaghday ghylymy әzirlemeler sapasynyng tómendeuine әkelip soqtyrdy. Ony zertteu jasaqtamalarynyng ekinshi jәne ýshinshi satysynyng tyiyluynan kóruge bolady. Búl jaghdaydy ghylymdaghy aitarlyqtay shyghyndardy kórsetip otyrghan memlekettik ghylymiy-tehnikalyq saraptama úiymy da algha tartyp otyr. Múnyng ýstine ghylym, bilim salasyndaghy  sybaylas jemqorlyq ziyany aitpasa da týsinikti (Esep komiyteti kórsetken mәlimetter boyynsha).

  Býginde jekelegen nәtiyjelerdi sanamaghanda әlemdik dengeyde jalpy otandyq ghylym ýshin maqtanarlyq nәrse joqtyng qasy. Songhy uaqytta QR memlekettik syilyghyna ýmitti degenderding arasynan da layyqty ghylymy júmys tabu óte qiyndap ketti. Sheneunikterding úyattan bezgeni sonshalyq, tipti ghalymmen avtorlyqta birge jazylghan eleusiz enbekteri men monografiyalary bolmasa da Memlekettik syiaqygha úsynyp otyr. Jәne olar komissiyanyng belgili satylarynan da ótip jatady! Memlekettik syilyq boyynsha komissiya qayda qarap otyr?

    Elimizdegi ghylymnyng mýshkil jaghdayyn memlekettik statistikalyq kórsetkishter de dәleldey alady. Mysaly, eger 1991 jyly ghylymy qyzmetkerlerding sany 40 900-ge jetse, 2012 jyly olardyng sany 20 400 deyin qysqarghan, yaghny 2 esege azayyp otyr. Ghylymdy qarjylandyru 1991 jyly JIÓ qatysty  0,62% qúrasa, qazir bar bolghany 0,17 % qúraydy. Búl kórsetkish damyghan memleketterden 20-25 ese tómen. Kez kelgen Memleket ghylymi, tehnologiyalyq, ekonomikalyq damudy ortasha dengeyde ústap túru ýshin ghylymgha bólinetin qarjy kem degende JIÓ-ning 1,5 % qúrauy kerek. Ghylymnyng materialdyq-tehnikalyq qory da óte nashar. Eger 1991 jyly ghylymy qyzmetkerlerding jalaqysy ortasha kórsetkishke qaraghanda 1,21 ese joghary bolsa, al qazirde ol tek 81% qúraydy, t.b. Múnday jaghdayda  ghylymnyng damuy ekitalay, tipti óshpese óspeydi dep kesip aitugha tura keledi.

Sizding basty iydeyanyz – Qazaqstannyng damuyna  innovasiyalyq serpilis berudi iske asyru ýshin Ýkimetpen 2010-2014 jyldargha ÝIID baghdarlamasy jasaqtaldy. ÝIID oryndaluynyng songhy eki jyldaghy taldamalary kórsetkendey baghdarlamagha engizilgen kórsetkishteri men normativterine jete almaytyndyghyn kórsetip otyr jәne ýkimet ony qayta qaraudy súrap otyr. Shyn mәninde, atalghan baghdarlama bizding boljamymyz boyynsha iske aspay qaluy әbden mýmkin. Onyng sebebi kóp. Endi ol taghy 5 jyldyq jobagha auystyrylmaqshy.  Kәsiporyndardyng innovasiyalyq belsendiligi tek 5,8% qúrady.  Oghan ghylymy zertteu,  tәjiriybeli - konstruktorlyq jasaqtau nәtiyjelerining kommersiyalandyrylu dengeyining tómendigi keri әserin tiygizude.

QR ÚGhA, QR ÚIA, QR ShGhÚA, QR AShGhA jәne basqa da qoghamdyq úiymdardyng ekonomikanyng tiyimdiligin arttyrugha qosqan ýlesi óte tómen, kóbine olardyng júmysy formalidy týrde jýrgiziledi. « El arasynda QR ÚGhA róli joqqa ten, tek korrespondent mýshelerin taghayyndaghannan basqa týk bitirmeydi»-degen teris kózqaras berik ornyqty. Búny  Akademikterding ózderi de moyyndaydy.  Ghylymda  qalyptasqan tyghyryqty jaghdaydan shyghudyng joly - týpkilikti sharalardy qajet etedi. Resey kesh te bolsa osyny týsinip, soghan baylanysty  ghylymyn reformalaudy bastap ketti.

Asa qúrmetti Núrsúltan Ábishúly! Men, 4 jyl qorghasyn zauytynda istep jәne 40 jyldyq ghylymy enbegimde fundamentaldy ghylymdy jetik mengergen ghalym retinde bizding elge, tipti býkil adamzatqa daghdarystyng qiyn qystau kýni tughan kezende ghylymdy reformalau boyynsha Sizding qoldauynyzdy asa qajet etetin mynaday is-sharalardy algha tartudy úsynamyn:

• HHI ghasyrdaghy ghylym men jogharghy tehnologiyanyng erekshe rólin eskersek, vedomstvoaralyq memlekettik organ «QR Preziydentining janynan Ghylym men innovasiyalyq tehnologiyalardy damytu boyynsha Agenttik» (nemese Memlekettik Komiytet) qúru- zaman sýranysyna asa layyq shara bolmaq.
• AQSh-taghyday «QR Últtyq ghylymy qoryn qúru» kerek.
• Reseydegidey barlyq ghylym akademiyalaryn birynghay QR qoghamdyq-memlekettik úiymy Últtyq ghylym akademiyasyna biriktiru qajet.
• Ghylymdaghy basym baghyttar boyynsha 5-6 iri ghylymy klasterlik ortalyqtar qúryp, onyng ishinde qoghamdy izgilendiru boyynsha ghylymy ortalyq ashu óte qajet. Memleketting iydeologiyasynyng ghylymy negizderin qamtamassyz etu maqsatymen  barlyq qoghamdyq GhZI-yn bir iri fundamentaldy zertteu ortalyghyna baghyndyru kerek. Quatty ghylymiy-tehnikalyq әleueti bar Almaty men Qaraghandy qalalarynda ghylymi-innovasiyalyq klasterler qúru kerek. Oblystarda ghylymy jәne innovasiyalyq damu boyynsha әkim orynbasarlyghy lauazymyn engizu kerek. 
• Kadrlyq әleuetti nyghaytu ýshin, әsirese jastardy ghylymgha tartu ýshin, 1996 j. QR Ýkimetining №1400 eski  jarlyghyna negizdelgen ghylymy qyzmetkerlerding enbekaqy sayasatyn týpkilikti ózgerte otyryp, barlyq dengeydegi ghylymy qyzmet pen әleumettik tólemder boyynsha ghalymnyng enbekaqylyq, tariftik mólsherlemelerin eseley arttyru qajet. Yaghny búl ghalymnyng jalaqysy 4-5 ese ósiru kerek degen sóz.
•  Ghylymgha berilgen qarajatqa salyq salmau, bizding jәne shetel kompaniyalaryn ghylymdy  yntalandyru jýiesin t.b. ózgertulerdi «Salyq kodeksine» engizu qajet.  

Qúrmetti Núrsúltan Ábishúly!  Bizding oiymyzsha osynday kýrdeli ózgerister jasaghanda ghana Qazaqstan ghylymyna serpilis berilip, innovasiyalyq, órkeniyettik XXI ghasyrdyng jýirik  poezynyn  vagonyna minuge mýmkindik ala alamyz. Búlay etpesek әri qaray shiykizat óndiretin memleket  bolyp qala beruimiz mýmkin, aitqan jerden aulaq, tipti alpauyttargha jútylyp ketuimiz de mýmkin degen kýdik te joq emes. 

Qúrmetpen,

Orazaly SÁBDEN,

Qazaqstan Ghalymdar odaghynyng Preziydenti,

QR memlekettik syilyghynyng laureaty,

QR ÚIA Akademiygi, e.gh.d, professor                                                                                           

Abai.kz