Sәrsenbi, 21 Aqpan 2024
Ádebiyet 2202 2 pikir 23 Qarasha, 2023 saghat 14:54

Jyl ótti ghaziz jýrek toqtaghaly

Suret: Áleumettik jeliden

Shymkentte Marhabat Bayghút atyndaghy әdebiyetshiler ýii ashylsa eken

Qazaqstannyng Shveysariyasyna balanatyn Týlkibas audanynyng tamasha tabighaty kimdi bolsa da tandandyryp, tanqaldyrady. Múndaghy taular men qyrlar, balbúlaqtar, san týrli ósimdikter men januarlar әlemi jan sýisintedi. Pisteli auylynda elimizding esh jerinde kezdespeytin biyiktigi bes metrge jeteghabyl, janghaq túqymdas keremet aghash - taupistesi ósedi. Boztorghay degen eldi mekende qazaqtyng bolashaq klassik jazushysy Marhabat Bayghút kókem tughan eken. Mine, osynday ónirde ómirge kelgen Mahannyn, Marhabat Bayghúttyng qalamger bolmaugha haqysy joq siyaqty túghyn.

Tútas Týrki әlemine tanymal jazushy, jurnalist, dramaturg, audarmashy Marhabat Bayghút 1945 jyly 25 mamyrda Ontýstik Qazaqstan (qazirgi Týrkistan) oblysynyng Týlkibas audanyndaghy  Pisteli auylynda dýniyege kelgen. Audan ortalyghy – Vannovka selosyndaghy (qazirgi Túrar Rysqúlov auyly) Abay atyndaghy mektep-internatta oqyghan. Keyinnen, 1985 jyly sondaghy shәkirttik shaghy jayynda «Internattyng balasy» dep atalatyn qyzghylyqty hikayat jazghan.

Almatydaghy Qazaq memlekettik uniyversiytetining (qazirgi Ál-Faraby atyndaghy Qazaq Últtyq uniyversiyteti) filologiya fakulitetin bitirgen. Týlkibas audandyq «Shamshyraq» gazetinde, oblystyq «Ontýstik Qazaqstan» gazetinde kóp jyldar boyy әdeby qyzmetker, mәdeniyet, әdebiyet jәne óner bólimining mengerushisi bolyp qyzmet atqarghan.

1978 jyly «Shilde» atty túnghysh kitaby shyqqan. «Marhabat – túnghysh әngimeler jinaghymen-aq tanylyp ýlgergen jazushy... Oblystyq «Ontýstik Qazaqstan» gazetinde istey jýrip neghúrlym naqtylyqqa, qysqalyqqa mashyqtanghan. Ádeby kórkem tuyndylary óz tabighatynan bastau alady. Tәrjimashyldyghy da tәnti etedi», –dep jazghan eken Tәken Álimqúlov sonda.

2003 jyly «Qozapaya» әngimeler men povester jinaghy, 2005 jyly tórt tomdyq shygharmalar jinaghy jaryq kórgen. Marqúm balasy Baubegine arnap qyzghylyqty hikayat jazghan. «Marhabat Bayghúttyng «Ádebiyet pәnining perishtesi» atty hikayatyn tolqymay, tebirenbey, titirkenbey, týrshikpey oqu mýmkin emes. Ana tilimizding eng mәiekterin tauyp, últyna úsynuy tilimizding terendigin, ghajayyp súlulyghyn, kirshiksiz tazalyghy men móldirligin jetkizui ony has talant iyesi ekenin shýbәsiz dәleldeydi», –dep jazghan Saylaubek Júmabek.

«Úlysymnyng úiytqysy – Ontýstik» atty aksiyanyng avtory әri túraqty jýrgizushisi retinde Ábdijәmil Núrpeyisov, Ábish Kekilbayúly, Qadyr Myrza Áli, Ákim Tarazi, Dulat Isabekov, Tólen Ábdikov, Beksúltan Núrjekeúly, Núrlan Orazaliyn, Israil Saparbay, Iran-Ghayyp, Múhtar Shahanov, Smaghúl Elubay, Mereke Qúlkenov, Esenghaly Raushanov, Qasymhan Begmanov, taghy basqa qalamgerlerdi oqyrmandarmen jýzdestiruge úiytqy bola bilgen. Keyinnen «Yrys aldy – yntymaq» forumyn ótkizuge bastamashy retinde talay izgilikti de iygilikti is-sharalardy atqarghany júrtshylyq jadynda.

Qostomdyq shygharmalar jinaghy baspa betin kórgen. Tughan jerinde jetpis jasqa tolghan  mereytoyyny sәn-saltanatymen ótken. Sol jyly әriptesterimen birge Shymkentten jetpis shaqyrym jerdegi Shúbayqyzyl shoqysyna deyin jayau jýrip ótken. Týlkibas audanynda «Taupisteli taghylymy» degen is-shara, «Shyraylym – Shúbayqyzylym», «Aqsu-Jabaghyly alauy – Shúbayqyzyl jalauy» deytin әdebiy-kórkem festivali, «Marhabat oqulary»  ótkizilip keledi. Búghan  «Marhabat shyny» atty jastar arasyndaghy shygharmashylyq bayqau qosylghan. Osylaysha «Marhabat Miras» qoghamdyq qorynyng talay izgilikti de iygilikti is-sharalargha úiytqy bolyp jýrgeni barshagha mәlim.

2016 jyly jazushynyng ýsh tomdyq tandamaly shygharmalar jinaghy jaryq kórgen. 2018 jyly «Arshakiye» atty әngimeler men tolghamdar jinaghy baspadan shyqqan. Abaydy oqugha arnap «Bes asyl is. Bes dúshpan» atty keremet kitapsha shygharghan. Osylaysha ol oqyrmandardy «Abaydy oqy, orynda!» – degen mәniske shaqyra bilgen. 2021 jyly baspa betin kórgen  «Týrkiler tóri – Týrkistan» dep atalatyn esse kitaby kópshilik kónilinen shyqqan. Búl kitap qytay tiline tәrjimalandy. Aldaghy uaqytta  aghylshyn tiline audarylmaq. Jalpy, búl kitap --týrkitildes elderding tilderine tәrjimalanuyna tiyis tamasha tuyndy. Biyl  «Ákimning әieli» dep atalatyn әngimeler jinaghy oqyrman qolyna tiyip otyr.

«Býgingining Beyimbeti» dep bederlenip jýrgen Marhabat Bayghúttyng – estet esseist jazushy. Dramaturg retinde Júmat Shanin atyndaghy Shymkent qalalyq qazaq akademiyalyq drama teatrynda qoyylghan «Qarlyghash әulie – Tóle bi» (Shoybek Orynbaymen birlesip jazghan), «Boztorghaydyng úyasy», «Kóksu komediyasy», «Joghalghan Júrnaq», «Átten-ay, әtten...», «Asqarovtyng aqqayyndary» atty piesalardyng avtory. Audarmashy retinde Vasiliy Makarovich Shukshiyn, Yuriy Pokalichuk, Ekaterina Andreevna,  Shynghys Tóreqúlúly Aytmatovtyng shygharmalaryn, Uashington Irvingting Múhammed Payghambar turaly kitabyn tól tilimizde sóiletken. Al ózining shygharmalary orys, ukraiyn, qyrghyz, ózbek, qaraqalpaq, týrik, saha (yakut) tilderine tәrjimalanghan.

«Ruhany janghyru» baghdarlamasynyng «Jahandaghy zamanauy qazaqstandyq mәdeniyet» jobasymen jaryq kórgen qazaq әdebiyetining 64 avtorynan túratyn «Qazaq poeziyasynyng antologiyasy» men «Qazaq prozasynyng antologiyasy» atty qostomdyghy 60 myng taralymmen Birikken Últtar Úiymynyng aghylshyn, fransuz, ispan, orys, arab, qytay sekildi negizgi alty tiline audarylghan.  Atalmysh antologiyagha Marhabat Bayghúttyng «Gamburgtegi qazaqtar» atty әngimesi engen. Búl  jinaq dýnie jýzining 93 elindegi kitaphanalar, uniyversiytetter, ghylymiy-zertteu ortalyqtaryna taratylghan.

Endi әriptes qalamgerlerding Mahang jayly jazghan pikirine qúlaq týrelik: «Qazir Marhabat Bayghútovtyng naghyz kósiler shaghy. Biz oghan kóp jaz demeymiz. Óitkeni, ol – óz keyipkerlerin janymen úghyp, jýregimen tanymayynsha qolyna qalam almaytyn jazushy. Tek bizding bir biletinimiz – Marhabat Bayghúttyng qazirgi qazaq әdebiyetining ýlken ýmit kýtip otyrghan ortanqolday ókili ekeni» (Qaldarbek Naymanbaev).

«Ádebiyetti kóp adam jasamaydy. Ádebiyet – jeke adamdardyng enbegining jemisi. Bizding tәuelsiz elimiz endi-endi ense kóterip, órkeniyetti, damyghan elderding qataryna endi-endi qosylyp keledi. Búl jolda jenisimiz de, sheginisimiz de, daghdarysymyz da az bolmady. Búdan keyin de tórt qúbylamyz týgel, uayym-qayghysyz ómirge op-onay qoyyp ketkeli otyrghanymyz joq. Aldymyzda qyruar júmys kýtip túr. Demek, әdebiyetting de alatyn qamaldary men asatyn biyikteri alasarmaq emes. «Gde vse horosho, tam pisatelu delati nechego», – depti ghoy Bernard Shou degen aghylshyndyq qalamger. Al, bizde problema kóp. Problema kóp jerde jazushy auaday qajet. Sebebi, sol problemalardy jolgha qoy ýshin qara kýsh, dóreki sóz emes, Bernard Shoudyng yumorynday mәdeniyetti mysqyl, uytty sarkazm kerek. Onday yumor men sarkazmnyng iyesi aramyzda jýr. Onyng aty-jóni – Marhabat Bayghút» (Dulat Isabekov).

«Bizding qazaq әdebiyetinde Ontýstik mektebi bar desek, qalay qaraysyz? Mysaly, Qarauylbek Qaziyevten bastap, osy Marhabat Bayghútty qosyp aitqan kezde sony kelip Núrghaly Orazgha deyin tirelgenshe bәrining stiylinde ortaq bir úqsastyq bar siyaqty. Ishki iyirimi ýiirip әketetin jyly aghys bar» (Jýsipbek Qorghasbek).

Marhabat Bayghút – jazushy, jurnalist, publisist, dramaturg, audarmashy. Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýshesi. Qazaqstan Jazushylar odaghy Basqarmasynyng mýshesi. Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri (2004). «Qúrmet» (1996), «Parasat» (2014), III dәrejeli «Barys» (2021) ordenderimen, «Erekshe qyzmeti ýshin» medalimen (2007), Qazaqstan Respublikasy Mәdeniyet jәne aqparat ministrligining Qúrmet gramotasymen (2007) marapattalghan. Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik stiypendiyasynyng iyegeri (2010). Halyqaralyq «Alash» Halyqaralyq syilyghynyng (1996), Túrar Rysqúlov atyndaghy syilyqtyn, Ontýstik Qazaqstan (qazirgi Týrkistan) oblysy әkimining «Bauyrmal» syilyghynyn, týbi bir tuysqan Týrkiyanyng «Týrki әlemine qyzmet» syilyghynyng laureaty. Respublikalyq «Jalyn» baspasy belgilegen syilyqtyng eki dýrkin, «Qazaq әdebiyeti» gazeti syilyghynyng ýsh dýrkin iyegeri. Qazaqstannyng Qúrmetti jurnaliysi (2009). Týrkistan oblysynyng (2007), Týlkibas jәne Bәidibek audandarynyng Qúrmetti azamaty túghyn.

Ruhany qazyna-baylyghy  mol Marhabat Bayghút – tórtkýl әlemge tanymal túlgha ekeni dausyz. Kýnshuaqty ónirding – týrlengen Týrkistan men shyrayly Shymqalanyng pasportyna ainalghan marqasqa Mahang túghyn. Ol ózi «Siyrek sybyzghygha» teneytin aqyn Narmahan Begalyúly, «Bauyrjan Batyrdan bata alghan» Hanbiybi Esenqaraqyzy syndy agha-әpke buyn ókilderimen birge Ábilda Aymaq, Baqytjan Aldiyar, Mombek Ábdәkimúly, Sabyrbek Oljabay, Múhtar Sherim, Ábdisattar Álip, Dәrken Tanabayúly, Dәuren Aymanbetov, Sýndet Sanaev, Araylym Múratәleva sekildi bir shoghyr talantty qalamgerler qauymyn qalyptastyryp shygharugha belsene atsalysqan bolatyn.

Shymkentting «Jenis» sayabaghyndaghy «Erlik» muzeyinde qyzmet istep jýrgenimde Úly Jenisting 77 jyldyq mereytoyyna oray Mahannyng bastamasymen  «Taupisteli taghylymy: Bozaryqtan Boztorghaygha» taqyrybynda jeti shaqyrymdyq jayau jarys úiymdastyrghanbyz. Sonda jol-jónekey, baryp-qaytar kezde de jazushynyng tughan jeri jayly jan jadyratar jyly sózderi  jadymyzda jattalyp qalghan.

2020 jyly mening qúrastyruymmen «Marhabat muzasy» Ángimesi roman jýgin arqalap...» atty әdebiy-syn maqalalar, resenziyalar, esseler jinaghy baspa betin kórgen bolatyn. Kitaphanamyzda qazaqtyng kórnekti qalamgeri Marhabat Bayghúttyng kózi tiri kezinde de, dýniyeden ótkennen keyin de san týrli is-sharalar ótkizudemiz.Keleshekte qalamgerding 80 jyldyq mereytoyyna oray Mahan, Marhabat Bayghút jayly estelik, esseler jinaghyn shygharudy qolgha alsaq deymiz.

Ákem Asan Qúdaybergenov erterekte qaytys bolyp ketkendikten, Mahan, Marhabat Bayghút mening ekinshi әkem ispettes ayauly jan bolatyn. Janashyrlyq, qamqorlyghyn ayamaytyn. «Týrki әlemining tanghajayyp qyzysyn!» – dep mereyimdi ósiretin. Bolashaghymnan mol ýmit kýtetin. Bir ghajaby, qos әkem de 26 qarasha myna jaryq dýniyemen qoshtasyp ketti. «Óldi deuge bola ma, oilandarshy, ólmeytúghyn artynda sóz qaldyrghan», – demekshi, sonyna ózining mol ruhany dýniyesin qaldyryp ketken Marhabat kókemning esimi eshuaqytta úmytylmaydy. Halyq jadynda mәngilik jasay bermek.

Tórtkýl әlemge tanymal túlgha Marhabat Bayghúttyng tayauda ótken jyldyq asyna kelgen Qazaqstan Respublikasy Parlament Mәjilisining deputaty, Elshil, Alashshyl, Últjandy azamat  Darhan Qamzabekúly Mynbay  Shymkent qalasynyng su jana әkimi Ghabit Ábdimәjiytúly Syzdyqbekovke arnayy jolyghyp, oghan ózining birqatar úsynys, pikir, tilegin aitqan. Solardyng arasynda egemen elimizding ýshinshi megapoliysi – shyrayly Shymkent shaharynda Marhabat Bayghút atyndaghy Ádebiyetshiler ýiin ashu mәselesi bolatyn. Bolashaqta ashylatyn búl ortalyqta tek Mahannyng ghana emes, kýlli kýnshuaqty Ontýstik óniri qalamgerlerining jazghan-syzghan dýniyeleri saqtalatyn bolady. Ziyaly qauym ókilderi bas qosyp, әdebiy-kórkem shygharmalardy taldap, talqylap, san týrli kezdesuler, әdebiy-sazdy keshter ótkiziletin bolady. Osynday  izgilikti de iygilikti niyetke belgili әdebiyet synshysy, Halyqaraldyq «Alash» әdeby syilyghynyng laureaty Áliya Bópejanova, taghy basqa da Mahannyng zamandas, qalamdastary qyzu qoldau bildirip otyr. Qymbatty oqyrman qauym! Sizderdi de bizding osy izgi niyetti tilegimizdi qoldaugha shaqyramyz.

Qorytyndylay aitqanda, Marhabat Bayghút kókemiz – qazaq әdebiyetining altyn qorynan oiyp túryp oryn alghan kemenger klassik qalamger ekeni ekining birine ayan. Provinsiyada (qazirgi egemen elimizding ýshinshi megapoliysi) túryp-aq ózining shygharmalarymen Almatydaghy mýiizi qaraghayday talay qalamgerdi moyyndatqan oiy úshqyr, qalamy ýshkir jazushy ekeni dausyz. Ghajayyp әdebiy-kórkem dýniyeleri janymyzgha keremet tausylmas lәzzat sezimin syilaytyn. Búghan qosa-qabat jan jadyratar jibektey kórkem minezimen ýlken-kishining kónilin tabatyn. Qamqorlyq qasiyetin kóp kórgenbiz. Key-keyde óleng jazyp, әn salyp, bólekshe búralynqyrap bi  biyleytinin de bilemiz. Ázil-qaljyny kópshilikke jarasymdy túghyn. Biz, Mahandy maqtamay, onymen maqtanuymyz kerek. Onyng atyndaghy Ádebiyetshiler ýii shyrayly shaharymyzdyng ghana emes, býkil baytaghymyzdaghy qalamger qauymnyng bas qosyp, mol ruhany baylyqqa keneletin tamasha kiyili oryn bolatynyna bek senimdimiz.

Aqmaral Asanqyzy Qúdaybergenova,

Ybyray Altynsarin atyndaghy Týrkistan oblystyq balalar kitaphanasynyng diyrektory, Qazaqstan Pedagogikalyq ghylym  akademiyasynyng professory.

Shymkent qalasy

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Ádebiyet

Qauyrsyn

Álimjan Áshimúly 1525
Álipby

Latyn jayy

Bijomart Qapalbek 1575
Deputattyq saual

Shoshqagha bólingen qarjy jylqydan 40 ese kóp

Abai.kz 1285